Mõisa-maa -meeste kontraht.

§1. Palla mõisawalitsus annab Tosso N. III mõisa maakoha Jacob Taggoma kätte, Jüripäewal 1898 kunni Jüripäewani 1901, kelle eest Jacob Taggoma mõisale neli (4) mehhe  jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb se on iga: esmapäew, tõisipäew, kolmapäew, neljapäew, se on aastas 208 /kakssadda kaheksa/ päewa.

§ 2. Kõik hooned kaiwud aiad, üks külwatud rukkipõld ja üks künnetud ja äestetud rukki kõrrepõld, igaüks 5 wakkaalla suur ja 13 2/25 wakkaalla hagudest tuhastatud heinamaad peab Jakob Taggoma terwelt wastawõtma ja niisamutti ka kontrahti lõppetuse aial äraandma. Kõik parandamine ehk uuesti ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4) on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisapoolt muud materjali nõuda kui palgid ja lattid.

§ 3. Majanik peab need põllumaad seatud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Tosso N: III talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllutoidu wälja wedada ehk ära    anda muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maameeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. Jacob Taggoma peab kõige Palla mõisa maameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama  ja materjali ilma maksuta juurde wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikkude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Jacob Taggoma saab aastas 2 (kaks) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkuseid põletamise puid ja 6 (kuus) sülda walmis haggu, mis tema mõisa käsu peale kas mõisa  ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Jacob Taggoma ehk tema sulane kontrahtis seatud päewadel mõisa tööle ei tule siis maksab nädali orjuse puuduwa päewa eest 50 kop. Need päewad mis mõisa lubaga tema rohkem teeb, kui nädali orjus ette kirjutab, sawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop.tasutud. Suweorjuseks arwatakse päewad Jüripäwast kunni 10 Novembrini,  talwepäewadeks  10 Nowembrist kunni Jüripäewani ja nendel terminidel  ka rehnung, rohkem tehtud ja puudutute päewade üle, ärapeetud.

§ 8.  Üle nende §1 nimetud päewade peab Majanik aastas 10 wakkaalla  maad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, 4 wakkaalla rukkid ehk nisud,4 wakkaalla odrat wõi

ernid ja 4 wakkaalla kaerad lõikama ning kuhjapanema, nii kui mõisa seda nõuab ja samade tööde eest temale maksetud: heinamaa ja ristiko wakamaa eest (1) üks rbl talwewilja wakamaa eest (1) üks rbl (30) kolmkümmet seemnewilja wakamaa eest (1) üks rbl.

§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aea lõpetust ära surema, siis jäeb see kontrahti õigus tema pärijate kätte tulewa 23. Aprillini.

§ 10. Majanik peab Tosso N: III talun aasta ülepidama wähemb 3(kolm) suurt karjalehma ja üks (1) hobune. Kui majanik on ennast kulutanud selle tallo paranduse heaks, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesamma juhtub   ka siis, kui majanik mõisa warandust warastab ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis luba tedda kohe wälja saata kohast, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.

§ 13. Majanik wõib iga aasta oma kohta äraanda, kui tema õigel aial, nimelt mitte hiljem kui 23. Decembril mõisawalitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aial ei saanud üles öldud, nimelt 23. Decembril enne kontrahti lõppetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantnik tohib üksinda üks õuekoer pidada, kes ahilate otsas saab peetud, wastalisel korral on mõisawalitsusel  luba koerad, mis wäljas pool õue leitakse, mahalasta. Kui kantniku koerad wäljas pool õue ümber hulguwad, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.

                         Honete seisus:

1. Ellomaja korstnaga õlgi kattuse all hea.

2. Laut ja õllestik õlgi kattuse all hea.

3. Ait õlgi kattuse all hea.

Aiad õue ümber ja kaew kõrran. Kõik hinge ja raua kraam mõisa oma, nii ka pliit ja ahjuraud. Aida ukse raud ei ole mõisa oma.

           J:Taggoma.  A Stryk.