PROTOKOLL

Pala: Lepinguraamat (1897-1915)

LeidandmedEAA.3089.1.12
Kaader
26
27
Daatum24.09.1898
Protokolli number11
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Palla mõisa walitsus annab Kingseppa N: XXVII mõisa maakoha Karel Soiewa kätte, Jüripäewast 1898 kunni Jüripäewani 1901, kelle eest Karel Soiewa mõisale kolm mehe jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on iga Eesmapäiw, Teisipäiw ja Kolmapäiw, se on aasta peale 156 /sadda wiiskümet kuus / päiwa.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld,ning  üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 4 wakkaalla suur ja 3/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Karel Soiewa terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine  ehk uueste ehitamiene, olgu siis elumaja ehitus (§4),  on  majaniku  kohus, ja ei  wõi tema mõisa poolt  muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid.Tema saab mõisa poolt igga  aasta 6/kuus/ wakkala heinamaad niita omale.

§ 3. Majanik peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Kingseppa talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisamaameeste kattuste tarwis lähewad.

§ 4. Majanik peab kõige Palla mõisamaameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Majanik saab aastas 1½ (poolteist) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 6 /kuus/ sülda walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Karel Soiewa ehk tema sullane kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab näddali orjuse puduwa päwate eest 50 kop. Need päewad, mis tema mõisa lubbaga rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwwe orjuses arwatakse päiwas Jürripäiwast kunni 10 Nowembrini, talwe orjust 10 Nowembrist kunni Jürri päiwani, ja  saab nendel Terminidel ka rehnung ülle rohkem tehtut ja puudulike päiwade errapeetut.

§ 8. Ülle nende § 1 nimetud päwat Majanik peab aastas 8 wakkaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakkamaad ristikheina niitma, ja 3 wakkaalla rukkit ehk nisut, 3 wakkaalla odrat wõi ernit ja 3 wakkaalla  kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saawad temale nende tööde eest järgnimetud hinnad makstud: heinamaa ja ristiku wakkamaa eest üks (1) rubl rukki ehk nissu wakamaa eest üks (1) rubl kolmkümmet (30) suwe wilja wakamaa eest üks (1) rubl.

§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ärasurema, siis jääb see kontrahti õigus pärijate kätte, kuni tulewa 23. Aprilini.

§ 10. Majanik peab Kingseppa N: XXIII talun aasta üle pidama kõige wähemb kaks (2) suurt karjalehma ja üks (1) hobust. Kui majanik on ennast kullutanud selle tallo kohha parandamise heaks, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tulle, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesama juhtub ka siis , kui majanik mõisa warandus warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis mõisal lubba tedda kohe kohast wälja lükkata, ilma et temma kahjo tasumist wõiks nõuda.

§ 13. Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. Detsembril mõisa walitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aeal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. Detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantniku tohhib üksinda üks õwekoer enesele piddada kes ahhilade otsas saab peetud, wastulisse kõrral on mõisawallitsusel lubba koerat, miss wälja pool õwe leitakse mahha lasta, ja juhtub pealegi see miss § 12 nimetab.

                                            Hoonete seisus:

Ellomaja õlgi kattusse all ja korstnaga hea.

Laut õllestikuga õlgi kattuse all hea.

Ait õlgi kattuse all hea.

saun õlgi kattuse all hea.

Kõik raua krahm on mõisa omma. 

Õuwe ümber aiad, kaew kõrran.  A Stryk                          

                                                         Karel Soiewa.

Palla mõisa walitsus annab Kingseppa N: XXVII mõisa maakoha Karel Soiewa kätte, Jüripäewast 1898 kunni Jüripäewani 1901, kelle eest Karel Soiewa mõisale kolm mehe jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on iga Eesmapäiw, Teisipäiw ja Kolmapäiw, se on aasta peale 156 /sadda wiiskümet kuus / päiwa.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld,ning  üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 4 wakkaalla suur ja 3/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Karel Soiewa terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine  ehk uueste ehitamiene, olgu siis elumaja ehitus (§4),  on  majaniku  kohus, ja ei  wõi tema mõisa poolt  muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid.Tema saab mõisa poolt igga  aasta 6/kuus/ wakkala heinamaad niita omale.

§ 3. Majanik peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Kingseppa talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisamaameeste kattuste tarwis lähewad.

§ 4. Majanik peab kõige Palla mõisamaameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Majanik saab aastas 1½ (poolteist) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 6 /kuus/ sülda walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Karel Soiewa ehk tema sullane kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab näddali orjuse puduwa päwate eest 50 kop. Need päewad, mis tema mõisa lubbaga rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwwe orjuses arwatakse päiwas Jürripäiwast kunni 10 Nowembrini, talwe orjust 10 Nowembrist kunni Jürri päiwani, ja  saab nendel Terminidel ka rehnung ülle rohkem tehtut ja puudulike päiwade errapeetut.

§ 8. Ülle nende § 1 nimetud päwat Majanik peab aastas 8 wakkaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakkamaad ristikheina niitma, ja 3 wakkaalla rukkit ehk nisut, 3 wakkaalla odrat wõi ernit ja 3 wakkaalla  kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saawad temale nende tööde eest järgnimetud hinnad makstud: heinamaa ja ristiku wakkamaa eest üks (1) rubl rukki ehk nissu wakamaa eest üks (1) rubl kolmkümmet (30) suwe wilja wakamaa eest üks (1) rubl.

§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ärasurema, siis jääb see kontrahti õigus pärijate kätte, kuni tulewa 23. Aprilini.

§ 10. Majanik peab Kingseppa N: XXIII talun aasta üle pidama kõige wähemb kaks (2) suurt karjalehma ja üks (1) hobust. Kui majanik on ennast kullutanud selle tallo kohha parandamise heaks, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tulle, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesama juhtub ka siis , kui majanik mõisa warandus warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis mõisal lubba tedda kohe kohast wälja lükkata, ilma et temma kahjo tasumist wõiks nõuda.

§ 13. Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. Detsembril mõisa walitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aeal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. Detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantniku tohhib üksinda üks õwekoer enesele piddada kes ahhilade otsas saab peetud, wastulisse kõrral on mõisawallitsusel lubba koerat, miss wälja pool õwe leitakse mahha lasta, ja juhtub pealegi see miss § 12 nimetab.

                                            Hoonete seisus:

Ellomaja õlgi kattusse all ja korstnaga hea.

Laut õllestikuga õlgi kattuse all hea.

Ait õlgi kattuse all hea.

saun õlgi kattuse all hea.

Kõik raua krahm on mõisa omma. 

Õuwe ümber aiad, kaew kõrran.  A Stryk                          

                                                         Karel Soiewa.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS