PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1855-1863)

LeidandmedEAA.4529.1.1
Kaader
82
Daatum01.02.1863
Protokolli number2
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Petersohn Johann Peterson Peakohtumees
Jaan Kurm Jaan Kurm Kohtumees
Jürri Orraw Jüri Orav Kohtumees
Adam Friedrich Peterson Adam Friedrich Peterson Kirjutaja

Laiksaare koggokonnakohtus sell 1sel Webruaril 1863

Tulli ette Jürri Tohw ja kaebas, et kui temma enne Kiwwiarro teener olnud ja kewwade 1862 G. Reinwald sinna tulnud, on temmal jubba süggise enne sedda sinna maa peale 3 1/2 wakka rükkid, 1 wak sui rükkid 1/2 wakka nisso, 1 küllimit tatrid küllinud. Se talli willi on temma süggise, enne kui temma weel ei teadnud, et temma Kiwwiarrolt ärralähab ja sui willi sepärrast, et se sellewalla pruuk on, et kui üks sullane ühhest kohhast ärralähhab, siis temma omma wäetud maad weel teist korda wõib prukida, sinna Kiwwiarro maa peale küllinud. Et nüüd G. Reinwald keik se nimmetud willi ärra peksnud, sest siis palluda temma kohhut, et sesamma temma kaebduse asja ommeti ükskord selledada wõttaks.

G. Reinwald ütles, et ta temmal agga üksi se talli wilja semne tahhab taggasi maksta; essiti piddada agga kohhus järrele waatma, kas Jürri ka tõeste nipaljo rükkid on küllinud, kui temma ülles on annud. Suiwilja olla Jürri omma loaga temma ma peale küllinud ja temma palluda kohhut, et kohhus tedda se eest weel trahwida wõttaks. Peake sedda ollewa temma jälle süggise 1862 Kiwwiarro põllo peale rükkid küllinud ja waud ni sandiste aianud, et G. Reinwald sest sure kahjo sanud ja palluda temma nüüd kohhut, sedda kahjo järrele waatma.

Mõistetud: G. Reinwald kahjo ja Jürri Tohw wäljakülliminne järrele waata ja Tauste Ado Tals teiseks korraks sia nõuda.

Laiksaare koggokonnakohtus sell 1sel Webruaril 1863

Tulli ette Jürri Tohw ja kaebas, et kui temma enne Kiwwiarro teener olnud ja kewwade 1862 G. Reinwald sinna tulnud, on temmal jubba süggise enne sedda sinna maa peale 3 1/2 wakka rükkid, 1 wak sui rükkid 1/2 wakka nisso, 1 küllimit tatrid küllinud. Se talli willi on temma süggise, enne kui temma weel ei teadnud, et temma Kiwwiarrolt ärralähab ja sui willi sepärrast, et se sellewalla pruuk on, et kui üks sullane ühhest kohhast ärralähhab, siis temma omma wäetud maad weel teist korda wõib prukida, sinna Kiwwiarro maa peale küllinud. Et nüüd G. Reinwald keik se nimmetud willi ärra peksnud, sest siis palluda temma kohhut, et sesamma temma kaebduse asja ommeti ükskord selledada wõttaks.

G. Reinwald ütles, et ta temmal agga üksi se talli wilja semne tahhab taggasi maksta; essiti piddada agga kohhus järrele waatma, kas Jürri ka tõeste nipaljo rükkid on küllinud, kui temma ülles on annud. Suiwilja olla Jürri omma loaga temma ma peale küllinud ja temma palluda kohhut, et kohhus tedda se eest weel trahwida wõttaks. Peake sedda ollewa temma jälle süggise 1862 Kiwwiarro põllo peale rükkid küllinud ja waud ni sandiste aianud, et G. Reinwald sest sure kahjo sanud ja palluda temma nüüd kohhut, sedda kahjo järrele waatma.

Mõistetud: G. Reinwald kahjo ja Jürri Tohw wäljakülliminne järrele waata ja Tauste Ado Tals teiseks korraks sia nõuda.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS