PROTOKOLL

Pala: Lepinguraamat (1897-1915)

LeidandmedEAA.3089.1.12
Kaader
28
29
Daatum24.09.1898
Protokolli number12
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Mõisa-maa-meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisa walitsus annab Wahhi Michel N: XXV mõisa maakoha Jakob Laumetsa kätte, Jüripäewast 1898 kunni Jüripäewani 1901, kelle eest Jakob Laumets mõisale kolm mehhe jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on iga Neljapäew, Reedi ja Laupäew, se on aasta peale 156 /sadda wiiskümmend kuus/ päiwa.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 4 wakkaalla suur ja 9 3/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab majanik terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4) on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid. 

§ 3. Majanik peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Wahhi Michel N:XXV talust ei sõnnikud, heinu,õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa-maa-meeste kattustele lähewad.

§ 4. Majanik peab kõige Palla mõisa maameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Majanik saab aastas 1½ (poolteist) 6-jalalist sülda  3/4   arssinapikkused   põletamise puid ja kuus (6) sülda walmis haggu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Jakob Laumets ehk tema sulane kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse  puuduwa päewate eest 50 kop. Need päewad, mis tema mõisa lubbaga rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suweorjuseks arwatakse päiwad:Jüripäewast  kunni 10 Nowembrini, talweorjuseks 10 Nowembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel ka rehnung ülle rohkem tehtud ja puuduliste päewade errapeetud.

§ 7. tekst mahha kriipsutatud.

§ 8. Ülle nende § 1 nimetud päewade Majanik peab aastas 8 wakkaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ta 4 wakkamaad ristikheina niitma, ja 3 wakkaalla rukkit ehk nisut, 3 wakkaalla odrat wõi ernit ja 3 wakkaalla, kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab ja saawad temale nende tööde eest järgnimetud hinnad maksetud: 

Heinamaa ja ristiko wakkamaa eest 1 (üks) rbl. rukki ehk nisu wakamaa eest 1 (üks) rbl 30 (kolmkümend) kop. suwewilja wakamaa eest 1 (üks) rbl.

§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kuni tulewa 23. Aprilini.

§ 10. Majanik peab Wahhi Mihkli N:XXV talun aasta üle pidama kõige wähemb kolm (3) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on henast kulutanud selle tallukoha parrandamise heaks, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tulle, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesama juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandus warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja on mõisal lubba tedda kohe wälja saata kohhast, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.

§ 13. Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel aial, nimelt mitte hiljem kui 23. Detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aeal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. Detsembril  enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantnik tohhib üksinda üks õuekoer enesele pidada, kes ahilate otsas saab peetud, wastulisel kõrral on mõisawalitsusel lubba koerad, mis wäljas pool õue leitakse mahalasta. Kui kantniku koerad wäljaspool õue ümber ulguwad, siis juhtub ka see mis § 12 nimetab.

                             Hoonete seisus:

1.) Ellomaja korstnaga, õlgi katuse all hea.

2.) Laut nink õllestik, õlgi kattuse all wanna.

3.) Ait , õlgi kattuse all hea.

4.) saun, õlgi kattuse all hea.

5.) heina küin, õlgi kattuse all hea.

 Kõik raua kram mõisa oma, üksinda aida lukk ja raud kang tema oma. Õwwe ümber aed, kaew kõrran.

                                                                 Jakkop Laumets (allkiri)  Alexander Stryk allkiri mitteloetaw.

Mõisa-maa-meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisa walitsus annab Wahhi Michel N: XXV mõisa maakoha Jakob Laumetsa kätte, Jüripäewast 1898 kunni Jüripäewani 1901, kelle eest Jakob Laumets mõisale kolm mehhe jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on iga Neljapäew, Reedi ja Laupäew, se on aasta peale 156 /sadda wiiskümmend kuus/ päiwa.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 4 wakkaalla suur ja 9 3/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab majanik terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4) on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid. 

§ 3. Majanik peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Wahhi Michel N:XXV talust ei sõnnikud, heinu,õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa-maa-meeste kattustele lähewad.

§ 4. Majanik peab kõige Palla mõisa maameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Majanik saab aastas 1½ (poolteist) 6-jalalist sülda  3/4   arssinapikkused   põletamise puid ja kuus (6) sülda walmis haggu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Jakob Laumets ehk tema sulane kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse  puuduwa päewate eest 50 kop. Need päewad, mis tema mõisa lubbaga rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suweorjuseks arwatakse päiwad:Jüripäewast  kunni 10 Nowembrini, talweorjuseks 10 Nowembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel ka rehnung ülle rohkem tehtud ja puuduliste päewade errapeetud.

§ 7. tekst mahha kriipsutatud.

§ 8. Ülle nende § 1 nimetud päewade Majanik peab aastas 8 wakkaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ta 4 wakkamaad ristikheina niitma, ja 3 wakkaalla rukkit ehk nisut, 3 wakkaalla odrat wõi ernit ja 3 wakkaalla, kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab ja saawad temale nende tööde eest järgnimetud hinnad maksetud: 

Heinamaa ja ristiko wakkamaa eest 1 (üks) rbl. rukki ehk nisu wakamaa eest 1 (üks) rbl 30 (kolmkümend) kop. suwewilja wakamaa eest 1 (üks) rbl.

§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kuni tulewa 23. Aprilini.

§ 10. Majanik peab Wahhi Mihkli N:XXV talun aasta üle pidama kõige wähemb kolm (3) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on henast kulutanud selle tallukoha parrandamise heaks, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tulle, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesama juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandus warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja on mõisal lubba tedda kohe wälja saata kohhast, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.

§ 13. Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel aial, nimelt mitte hiljem kui 23. Detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aeal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. Detsembril  enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantnik tohhib üksinda üks õuekoer enesele pidada, kes ahilate otsas saab peetud, wastulisel kõrral on mõisawalitsusel lubba koerad, mis wäljas pool õue leitakse mahalasta. Kui kantniku koerad wäljaspool õue ümber ulguwad, siis juhtub ka see mis § 12 nimetab.

                             Hoonete seisus:

1.) Ellomaja korstnaga, õlgi katuse all hea.

2.) Laut nink õllestik, õlgi kattuse all wanna.

3.) Ait , õlgi kattuse all hea.

4.) saun, õlgi kattuse all hea.

5.) heina küin, õlgi kattuse all hea.

 Kõik raua kram mõisa oma, üksinda aida lukk ja raud kang tema oma. Õwwe ümber aed, kaew kõrran.

                                                                 Jakkop Laumets (allkiri)  Alexander Stryk allkiri mitteloetaw.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS