PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1855-1863)

LeidandmedEAA.4529.1.1
Kaader
84
Daatum05.04.1863
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Märkused

Nimi Tals kui Talts.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Petersohn Johann Peterson Peakohtumees
Jaan Kurm Jaan Kurm Kohtumees
Jürri Orraw Jüri Orav Kohtumees
Adam Friedrich Peterson Adam Friedrich Peterson Kirjutaja

Laiksaare koggokonnakohtus sell 5mal Aprillil 1863

Jürri Toff kaebusse asjas Kiwwiarro Saksametsawahhi G. Reinwaldi wasto, maa pruukimisse pärrast, sai siin sell 1sel Webruaril 1863 Nr 2 all mõistteud, et wallakohhus peab se Jürri Toffi maad ja seemne wälja külliminne jääreli waatma, ning et Ado Tals piddi sia kohto ette nõutud sama; et nüüd kohhus need maad ja se wälja külliminne järrele waatnud ja ka Ado Tals siin on, siis sai se assi tänna jälle ette wõetud.

Tulli ette Jürri Toff ja pallus, et kohhus ommeti ükskord temma kaebusse asja wõttaks otsa tehha, sest temma olla selle pitka kohtokäimisse läbbi jubba nisugguse sure waesusse sisse sattunud, et nälg tahta jubba tedda ja temma naesed ja lapsed ärratappa.

Kohto küssimisse peale, - kas temma mitte se essimesse talli rükki seemne kätte pakkumissega, mis G. Reinwald temmal 1. Webruaril 1863 Nr 2 all lubbanud taggasi maksta,- rahhul ei olle ja mis temma siis tassumisseks tahta, ütles Jürri Toff, et temma se essimesse rükki seemne makasega rahhul ei woi olla, waid iggast wiljast 10. seemend pärrib.

Nimmetud Jürri Toffi räkimisse peale ütles Reinwald, et temma see omma lubbamisse, essimest rükkid seemend taggasi maksta, - nüüd taggasi wõttab ja middagi maksta e lubba.

Need kohtomehhed, kes se rio põllo üllewaatnud, ütlesid wälja, et Jürry Tohw keik nenda on mahha küllind, kui ta sedda ülles on annud; se on 3 1/2 wakka talli rükkid, 1 wakk sui rükkid, 1/2 wakka nisso ja üks küllimitt tatred, ja et se rükki põld, mis Jürri süggise 1862 küllinud, ja mis G. Reinwaldi kaebdusse järrele sandiste tehtud olla ja temma põllul puuduwa waggude pärrast kahjo teggewa, mitte sandiste ei ollewa tehtud ja et orras mõllematte põllude pääl üsna üks on.

Endine peakohtomees Ado Tals ütles wälja, et temma kewwade 1862 wanna walla pruuki järrele Jürri Tohwil lubbanud, suiwilja omma wäetud maade peale Kiwwiarrol mahha küllida.

Siin waldas on se pruu, et kui üks sullane teise perremehhe jure lähhab, siis saab temma omma endisse perremehhe käest omma wanna kohha peale küllitud talliwilja kätte, ja woib ka omma wäetud maade peale kaks korda suiwilja küllita. Sedda walla pruuki on ka siin keik Metsawahhid ja nende teenrid tännini üllewel piddanud.

Mõistetud: Gustaw Reinwald peab Jürri Tohwil maksma:

3 1/2 wakka talli rükki külli eest 6 seemed 21 wakka rüd.
1 sui rükki -,,- 3 3
1/2 nisso 3 1 1/2
1 küllimitto tadre külli eest 3 3 küllimitto

Need wilja wakkad on keik wannad wakkad.- Agga sest et sullased omma rükkid ühhes õlgedega kätte said, peab ka G. Reinwald Jürri Tohwil 350 leisikad õlgi maksma. Selle mõistusse arwasid keik siin jures istujad kohtomehhed rahhul olnud ja kirjotasid alla.

Laiksaare koggokonnakohtus sell 5mal Aprillil 1863

Jürri Toff kaebusse asjas Kiwwiarro Saksametsawahhi G. Reinwaldi wasto, maa pruukimisse pärrast, sai siin sell 1sel Webruaril 1863 Nr 2 all mõistteud, et wallakohhus peab se Jürri Toffi maad ja seemne wälja külliminne jääreli waatma, ning et Ado Tals piddi sia kohto ette nõutud sama; et nüüd kohhus need maad ja se wälja külliminne järrele waatnud ja ka Ado Tals siin on, siis sai se assi tänna jälle ette wõetud.

Tulli ette Jürri Toff ja pallus, et kohhus ommeti ükskord temma kaebusse asja wõttaks otsa tehha, sest temma olla selle pitka kohtokäimisse läbbi jubba nisugguse sure waesusse sisse sattunud, et nälg tahta jubba tedda ja temma naesed ja lapsed ärratappa.

Kohto küssimisse peale, - kas temma mitte se essimesse talli rükki seemne kätte pakkumissega, mis G. Reinwald temmal 1. Webruaril 1863 Nr 2 all lubbanud taggasi maksta,- rahhul ei olle ja mis temma siis tassumisseks tahta, ütles Jürri Toff, et temma se essimesse rükki seemne makasega rahhul ei woi olla, waid iggast wiljast 10. seemend pärrib.

Nimmetud Jürri Toffi räkimisse peale ütles Reinwald, et temma see omma lubbamisse, essimest rükkid seemend taggasi maksta, - nüüd taggasi wõttab ja middagi maksta e lubba.

Need kohtomehhed, kes se rio põllo üllewaatnud, ütlesid wälja, et Jürry Tohw keik nenda on mahha küllind, kui ta sedda ülles on annud; se on 3 1/2 wakka talli rükkid, 1 wakk sui rükkid, 1/2 wakka nisso ja üks küllimitt tatred, ja et se rükki põld, mis Jürri süggise 1862 küllinud, ja mis G. Reinwaldi kaebdusse järrele sandiste tehtud olla ja temma põllul puuduwa waggude pärrast kahjo teggewa, mitte sandiste ei ollewa tehtud ja et orras mõllematte põllude pääl üsna üks on.

Endine peakohtomees Ado Tals ütles wälja, et temma kewwade 1862 wanna walla pruuki järrele Jürri Tohwil lubbanud, suiwilja omma wäetud maade peale Kiwwiarrol mahha küllida.

Siin waldas on se pruu, et kui üks sullane teise perremehhe jure lähhab, siis saab temma omma endisse perremehhe käest omma wanna kohha peale küllitud talliwilja kätte, ja woib ka omma wäetud maade peale kaks korda suiwilja küllita. Sedda walla pruuki on ka siin keik Metsawahhid ja nende teenrid tännini üllewel piddanud.

Mõistetud: Gustaw Reinwald peab Jürri Tohwil maksma:

3 1/2 wakka talli rükki külli eest 6 seemed 21 wakka rüd.
1 sui rükki -,,- 3 3
1/2 nisso 3 1 1/2
1 küllimitto tadre külli eest 3 3 küllimitto

Need wilja wakkad on keik wannad wakkad.- Agga sest et sullased omma rükkid ühhes õlgedega kätte said, peab ka G. Reinwald Jürri Tohwil 350 leisikad õlgi maksma. Selle mõistusse arwasid keik siin jures istujad kohtomehhed rahhul olnud ja kirjotasid alla.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS