Laiksaare: Protokolliraamat (1855-1863)
| Leidandmed | EAA.4529.1.1 |
|---|---|
| Kaader | 84 |
| Daatum | 05.04.1863 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Märkused | Nimi Tals kui Talts. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Johann | Petersohn | Johann Peterson | Peakohtumees |
| Jaan | Kurm | Jaan Kurm | Kohtumees |
| Jürri | Orraw | Jüri Orav | Kohtumees |
| Adam Friedrich | Peterson | Adam Friedrich Peterson | Kirjutaja |
Laiksaare koggokonnakohtus sell 5mal Aprillil 1863
Tulli ette Jürri Toff ja pallus, et kohhus ommeti ükskord temma kaebusse asja wõttaks otsa tehha, sest temma olla selle pitka kohtokäimisse läbbi jubba nisugguse sure waesusse sisse sattunud, et nälg tahta jubba tedda ja temma naesed ja lapsed ärratappa.
Kohto küssimisse peale, - kas temma mitte se essimesse talli rükki seemne kätte pakkumissega, mis G. Reinwald temmal 1. Webruaril 1863 Nr 2 all lubbanud taggasi maksta,- rahhul ei olle ja mis temma siis tassumisseks tahta, ütles Jürri Toff, et temma se essimesse rükki seemne makasega rahhul ei woi olla, waid iggast wiljast 10. seemend pärrib.
Nimmetud Jürri Toffi räkimisse peale ütles Reinwald, et temma see omma lubbamisse, essimest rükkid seemend taggasi maksta, - nüüd taggasi wõttab ja middagi maksta e lubba.
Need kohtomehhed, kes se rio põllo üllewaatnud, ütlesid wälja, et Jürry Tohw keik nenda on mahha küllind, kui ta sedda ülles on annud; se on 3 1/2 wakka talli rükkid, 1 wakk sui rükkid, 1/2 wakka nisso ja üks küllimitt tatred, ja et se rükki põld, mis Jürri süggise 1862 küllinud, ja mis G. Reinwaldi kaebdusse järrele sandiste tehtud olla ja temma põllul puuduwa waggude pärrast kahjo teggewa, mitte sandiste ei ollewa tehtud ja et orras mõllematte põllude pääl üsna üks on.
Endine peakohtomees Ado Tals ütles wälja, et temma kewwade 1862 wanna walla pruuki järrele Jürri Tohwil lubbanud, suiwilja omma wäetud maade peale Kiwwiarrol mahha küllida.
Siin waldas on se pruu, et kui üks sullane teise perremehhe jure lähhab, siis saab temma omma endisse perremehhe käest omma wanna kohha peale küllitud talliwilja kätte, ja woib ka omma wäetud maade peale kaks korda suiwilja küllita. Sedda walla pruuki on ka siin keik Metsawahhid ja nende teenrid tännini üllewel piddanud.
Mõistetud:
| 3 1/2 wakka | talli rükki külli eest | 6 seemed | 21 wakka rüd. |
| 1 | sui rükki -,,- | 3 | 3 |
| 1/2 | nisso | 3 | 1 1/2 |
| 1 küllimitto | tadre külli eest | 3 | 3 küllimitto |
Need wilja wakkad on keik wannad wakkad.- Agga sest et sullased omma rükkid ühhes õlgedega kätte said, peab ka G. Reinwald Jürri Tohwil 350 leisikad õlgi maksma. Selle mõistusse arwasid keik siin jures istujad kohtomehhed rahhul olnud ja kirjotasid alla.
Laiksaare koggokonnakohtus sell 5mal Aprillil 1863
Tulli ette Jürri Toff ja pallus, et kohhus ommeti ükskord temma kaebusse asja wõttaks otsa tehha, sest temma olla selle pitka kohtokäimisse läbbi jubba nisugguse sure waesusse sisse sattunud, et nälg tahta jubba tedda ja temma naesed ja lapsed ärratappa.
Kohto küssimisse peale, - kas temma mitte se essimesse talli rükki seemne kätte pakkumissega, mis G. Reinwald temmal 1. Webruaril 1863 Nr 2 all lubbanud taggasi maksta,- rahhul ei olle ja mis temma siis tassumisseks tahta, ütles Jürri Toff, et temma se essimesse rükki seemne makasega rahhul ei woi olla, waid iggast wiljast 10. seemend pärrib.
Nimmetud Jürri Toffi räkimisse peale ütles Reinwald, et temma see omma lubbamisse, essimest rükkid seemend taggasi maksta, - nüüd taggasi wõttab ja middagi maksta e lubba.
Need kohtomehhed, kes se rio põllo üllewaatnud, ütlesid wälja, et Jürry Tohw keik nenda on mahha küllind, kui ta sedda ülles on annud; se on 3 1/2 wakka talli rükkid, 1 wakk sui rükkid, 1/2 wakka nisso ja üks küllimitt tatred, ja et se rükki põld, mis Jürri süggise 1862 küllinud, ja mis G. Reinwaldi kaebdusse järrele sandiste tehtud olla ja temma põllul puuduwa waggude pärrast kahjo teggewa, mitte sandiste ei ollewa tehtud ja et orras mõllematte põllude pääl üsna üks on.
Endine peakohtomees Ado Tals ütles wälja, et temma kewwade 1862 wanna walla pruuki järrele Jürri Tohwil lubbanud, suiwilja omma wäetud maade peale Kiwwiarrol mahha küllida.
Siin waldas on se pruu, et kui üks sullane teise perremehhe jure lähhab, siis saab temma omma endisse perremehhe käest omma wanna kohha peale küllitud talliwilja kätte, ja woib ka omma wäetud maade peale kaks korda suiwilja küllita. Sedda walla pruuki on ka siin keik Metsawahhid ja nende teenrid tännini üllewel piddanud.
Mõistetud:
| 3 1/2 wakka | talli rükki külli eest | 6 seemed | 21 wakka rüd. |
| 1 | sui rükki -,,- | 3 | 3 |
| 1/2 | nisso | 3 | 1 1/2 |
| 1 küllimitto | tadre külli eest | 3 | 3 küllimitto |
Need wilja wakkad on keik wannad wakkad.- Agga sest et sullased omma rükkid ühhes õlgedega kätte said, peab ka G. Reinwald Jürri Tohwil 350 leisikad õlgi maksma. Selle mõistusse arwasid keik siin jures istujad kohtomehhed rahhul olnud ja kirjotasid alla.