Sai Kihno Walla Umba talukoha peremehe Jobi Kigajani asi Jani Türgi wastu ette wöetud ülekuulamiseks,läbi katsumiseks ning möistuse tegemiseks.Selle tarwis said Joob Kigajan ja Jaan Türk kogukonna kohtu ette nöutud.Küsimise peale Joob Kigajan awaldas nenda kui ennegi,et Jaan Türk on wäimeheks wöetud 1880 aastal(ja muidogi ühes sellega Türgile talukoha öiguse annud ja lasknud peremeheks panna;talukoha öigus on agga Jani Türgi käest 1883 aastal 5.Septembril Keiserlikku Kihelkonna Kohtu polest ära wöetud ja temale-Jobi Kigajanile tagasi möistetud.Sulase pölwes weel olles-Jaan Türk ehitanud temaga-Jobi Kigajaniga ühes kambri pooleks talukoha maja körwa,kus jures mölematel kulu olnud;Jaan Türk ostnud laewa ja teeninud sellega raha,millest agga pere peale ka kuluks annud.Jaan Türk awaldas,et Joob Kigajan on tedda 1880 aastal omale wäimeheks wötnud ja ühes ka sellega töötegijaks ja muidogi sulaseks Umba talukohase,elanud ühes leibas,tema teinud hoolega tööd talukoha hoonete arimises ja toimendamises mis jo langemas olnud ja nendasama teinud ka muud tööd talukohase;ehitanud Jobi Kigajaniga ühes kambri pooleks talukoha maja körwa,kus jures mölematel kulu olnud ja nendasama ka teeninud laewaga raha,millest ka pere peale kuluks annud,ühe aastaga annud-46 rubla,(Jobi Kigajani tunistuse järele-44 rubla),peale sedda toonud kanepid ja willu ja muud,mis köik pere peale ära läinud;ja nendasama on ka tema naene Ann Türk talukohas talukoha tööd teinud.1882 aastal on temale talukoha öigus antud ja peremeheks pantud,mis tema agga nime järele olnud.1883 aastal 5.Septembril Keiserlikku Kihelkonna Kohtu polest on agga se talukoha öigus tema käest ära wöetud ja Jobi Kigajanile tagasi möistetud,sellega,et Joob Kigajan pidi tema 3 aastase teenistuse ja tööe palga rahaga ära seletama ja kambri ehituse kulud ära tasuma ja selle järele palus nüüd kogukonna kohut sedda seletust ette wötta,et Joob Kigajan tema ja tema naese 3.aastase teenistuse ja töö palga kui ka kambri ehituse kulud wälja maksab,ehk kui Joob Kigajan sedda raha summa ei taha wäljamaksta,siis selle asemel andku pool talukoha maad pruukimiseks,kus ta omale wöib ka maja ülesehitada,sest nende pooleks ehitud kambris Joob Kigajan ei taha laska ka tedda elada.Se kamber on arwatud 80 rubla wäärt.Kogukonna kohus möistis:et nenda kui Jaan Türk Umba talukohas olles töeste tegi hoolega tööd talukoha hoonete arimises mis jo langemas ollid ja nendasama teinud ka muud tööd talukohase kui talukoha sulane,teenis laewaga raha,millest ka pere peale kuluks annud-Joob Kigajan peab 3 aastase teenistuse ette palga Jani Türgile wäljamaksma ja nimelt:48 rubla aastas-Summa 144 rubla ja poole kambri ette-40 rubla ja Jani Türgi naesele Annele Türgile tema 3 aastase talukoha töö ette-15 rubla aastas,Summa 45 rubla;agga üleüldse-229 rubla;kui Joob Kigajan sedda raha ei taha wälja maksta,siis peab poole talukoha maad Jani Türgile andma,kus ta omale wöib ka maja ülesehitada.(Agga se endine Protokol tühjaks teha,mis Joob Kigajan räimete üle rehnungiks pannud;Joob Kigajan andis üles,et Jaan Türk on 7 pütta räimi müinud talukoha ja pere ülespidamiseks;Jaan Türk selle wastu andis üles,et Joob Kigajan on kaks korda tema Aida ukse lahti löhkunud ja Aidast warastanud 2 pütta räimi,wikkatisi,taari audet,soola,kartohwlit ja rukki wilja;se asi on seletud)
Jaan Türk olli selle möistusega rahul,agga Joob Kigajan,kui kangekaelne,kiusaja ja wastupaneja,pandis nende köikide ette panemistele ja kogukonna kohtu möistustele wastu,selle üttelusega,et temal raha maksta ei ole ja ka maad anda ei ole ja nöudis Appelätsioni Keiserlikku Kihelkonna Kohtu oma kaebdusega minna,mis ka kogukonna kohus temale mitte ei keelnud.Agga Joob Kigajan ei wötnud Appelätsioni ühtegi ja sellega narris agga Kogukonna kohut,et Kohtuid waewada,ja piinada ja selle järele jättis kogukonna kohtu möistuse tegewaks.
Kühno Walla kogukonna kohus.
Peakohtumees:Jakob Mättas XXX
Kohtumehed:Juri Wahkel XXX
Jaan Pull XXX
Kustaw Sutt XXX
Juri Loob XXX
Sai Kihno Walla Umba talukoha peremehe Jobi Kigajani asi Jani Türgi wastu ette wöetud ülekuulamiseks,läbi katsumiseks ning möistuse tegemiseks.Selle tarwis said Joob Kigajan ja Jaan Türk kogukonna kohtu ette nöutud.Küsimise peale Joob Kigajan awaldas nenda kui ennegi,et Jaan Türk on wäimeheks wöetud 1880 aastal(ja muidogi ühes sellega Türgile talukoha öiguse annud ja lasknud peremeheks panna;talukoha öigus on agga Jani Türgi käest 1883 aastal 5.Septembril Keiserlikku Kihelkonna Kohtu polest ära wöetud ja temale-Jobi Kigajanile tagasi möistetud.Sulase pölwes weel olles-Jaan Türk ehitanud temaga-Jobi Kigajaniga ühes kambri pooleks talukoha maja körwa,kus jures mölematel kulu olnud;Jaan Türk ostnud laewa ja teeninud sellega raha,millest agga pere peale ka kuluks annud.Jaan Türk awaldas,et Joob Kigajan on tedda 1880 aastal omale wäimeheks wötnud ja ühes ka sellega töötegijaks ja muidogi sulaseks Umba talukohase,elanud ühes leibas,tema teinud hoolega tööd talukoha hoonete arimises ja toimendamises mis jo langemas olnud ja nendasama teinud ka muud tööd talukohase;ehitanud Jobi Kigajaniga ühes kambri pooleks talukoha maja körwa,kus jures mölematel kulu olnud ja nendasama ka teeninud laewaga raha,millest ka pere peale kuluks annud,ühe aastaga annud-46 rubla,(Jobi Kigajani tunistuse järele-44 rubla),peale sedda toonud kanepid ja willu ja muud,mis köik pere peale ära läinud;ja nendasama on ka tema naene Ann Türk talukohas talukoha tööd teinud.1882 aastal on temale talukoha öigus antud ja peremeheks pantud,mis tema agga nime järele olnud.1883 aastal 5.Septembril Keiserlikku Kihelkonna Kohtu polest on agga se talukoha öigus tema käest ära wöetud ja Jobi Kigajanile tagasi möistetud,sellega,et Joob Kigajan pidi tema 3 aastase teenistuse ja tööe palga rahaga ära seletama ja kambri ehituse kulud ära tasuma ja selle järele palus nüüd kogukonna kohut sedda seletust ette wötta,et Joob Kigajan tema ja tema naese 3.aastase teenistuse ja töö palga kui ka kambri ehituse kulud wälja maksab,ehk kui Joob Kigajan sedda raha summa ei taha wäljamaksta,siis selle asemel andku pool talukoha maad pruukimiseks,kus ta omale wöib ka maja ülesehitada,sest nende pooleks ehitud kambris Joob Kigajan ei taha laska ka tedda elada.Se kamber on arwatud 80 rubla wäärt.Kogukonna kohus möistis:et nenda kui Jaan Türk Umba talukohas olles töeste tegi hoolega tööd talukoha hoonete arimises mis jo langemas ollid ja nendasama teinud ka muud tööd talukohase kui talukoha sulane,teenis laewaga raha,millest ka pere peale kuluks annud-Joob Kigajan peab 3 aastase teenistuse ette palga Jani Türgile wäljamaksma ja nimelt:48 rubla aastas-Summa 144 rubla ja poole kambri ette-40 rubla ja Jani Türgi naesele Annele Türgile tema 3 aastase talukoha töö ette-15 rubla aastas,Summa 45 rubla;agga üleüldse-229 rubla;kui Joob Kigajan sedda raha ei taha wälja maksta,siis peab poole talukoha maad Jani Türgile andma,kus ta omale wöib ka maja ülesehitada.(Agga se endine Protokol tühjaks teha,mis Joob Kigajan räimete üle rehnungiks pannud;Joob Kigajan andis üles,et Jaan Türk on 7 pütta räimi müinud talukoha ja pere ülespidamiseks;Jaan Türk selle wastu andis üles,et Joob Kigajan on kaks korda tema Aida ukse lahti löhkunud ja Aidast warastanud 2 pütta räimi,wikkatisi,taari audet,soola,kartohwlit ja rukki wilja;se asi on seletud)
Jaan Türk olli selle möistusega rahul,agga Joob Kigajan,kui kangekaelne,kiusaja ja wastupaneja,pandis nende köikide ette panemistele ja kogukonna kohtu möistustele wastu,selle üttelusega,et temal raha maksta ei ole ja ka maad anda ei ole ja nöudis Appelätsioni Keiserlikku Kihelkonna Kohtu oma kaebdusega minna,mis ka kogukonna kohus temale mitte ei keelnud.Agga Joob Kigajan ei wötnud Appelätsioni ühtegi ja sellega narris agga Kogukonna kohut,et Kohtuid waewada,ja piinada ja selle järele jättis kogukonna kohtu möistuse tegewaks.
Kühno Walla kogukonna kohus.
Peakohtumees:Jakob Mättas XXX
Kohtumehed:Juri Wahkel XXX
Jaan Pull XXX
Kustaw Sutt XXX
Juri Loob XXX
