Pala: Lepinguraamat (1897-1915)
| Leidandmed | EAA.3089.1.12 |
|---|---|
| Kaader | 30 31 |
| Daatum | 24.09.1898 |
| Protokolli number | 13 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Mõisa- maa-meeste kontraht.
§ 1.
§ 2. Kõik hooned, kaewud, aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 5 wakkaalla suur ja 12 15/25 wakaalla hagudest puhastatud heinamaad peab
§3. Majanik peab need põllumaad seatud korra järele tarwitama, ja ei tohi sest
§ 4.
§ 5.
§ 6. Kui
§ 8. Üle nende § 1 nimetud päewade peab Majanik aastas 10 wakaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisamma ka 4 wakkamaad ristikheina niitma ja 4 wakkaalla rukid ehk nisu, 4 wakkaalla odrat wõi ernid 4 wakka alla kaerad lõikma ja kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab ja sawad temale nende tööde eest maksetud: heinamaa ja ristiko wakamaa eest üks (1) rbl talwewilja wakamaa eest üks (1) rbl kolmkümend (30) kop, suwewilja wakamaa eest üks (1) rbl.
§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aega ärasurema, siis jäeb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. Aprilini.
§ 10. Majanik peab
§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwi wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesamma juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandust warastab ehk mu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis lubba tedda kohe wälja saata kohast ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13 Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel aial, nimelt mitte hiljem kui 23. Decembril mõisawalitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aial ei saa ülesöeldud, nimelt 23. Decembril enne kontrahti lõppetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Kantnik tohib üksinda üht õuekoera enesele pidada, kes ahilate otsas peetud saab: wastalisel korral on mõisawalitsusel luba koerad, mis wäljas pool õue leitakse, mahalasta. Kui kantniku koerad wäljaspool õue ulguwad, siis juhtub ka see mis §12 nimetud.
Honete seisus:
1. Ellomaja õle kattuse all korstnaga hea.
2. Laut õle kattuse all kõlblik.
3. Ait õle kattuse all kõlblik.
4. Saun õle kattuse all kõlblik.
Aiad õue ümber alles ja kaew. Raud hinged rehel, majal ja tallil on mõisa omad, nii kui ka ahjuraud.
Mõisa- maa-meeste kontraht.
§ 1.
§ 2. Kõik hooned, kaewud, aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 5 wakkaalla suur ja 12 15/25 wakaalla hagudest puhastatud heinamaad peab
§3. Majanik peab need põllumaad seatud korra järele tarwitama, ja ei tohi sest
§ 4.
§ 5.
§ 6. Kui
§ 8. Üle nende § 1 nimetud päewade peab Majanik aastas 10 wakaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisamma ka 4 wakkamaad ristikheina niitma ja 4 wakkaalla rukid ehk nisu, 4 wakkaalla odrat wõi ernid 4 wakka alla kaerad lõikma ja kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab ja sawad temale nende tööde eest maksetud: heinamaa ja ristiko wakamaa eest üks (1) rbl talwewilja wakamaa eest üks (1) rbl kolmkümend (30) kop, suwewilja wakamaa eest üks (1) rbl.
§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aega ärasurema, siis jäeb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. Aprilini.
§ 10. Majanik peab
§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwi wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesamma juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandust warastab ehk mu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis lubba tedda kohe wälja saata kohast ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13 Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel aial, nimelt mitte hiljem kui 23. Decembril mõisawalitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aial ei saa ülesöeldud, nimelt 23. Decembril enne kontrahti lõppetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Kantnik tohib üksinda üht õuekoera enesele pidada, kes ahilate otsas peetud saab: wastalisel korral on mõisawalitsusel luba koerad, mis wäljas pool õue leitakse, mahalasta. Kui kantniku koerad wäljaspool õue ulguwad, siis juhtub ka see mis §12 nimetud.
Honete seisus:
1. Ellomaja õle kattuse all korstnaga hea.
2. Laut õle kattuse all kõlblik.
3. Ait õle kattuse all kõlblik.
4. Saun õle kattuse all kõlblik.
Aiad õue ümber alles ja kaew. Raud hinged rehel, majal ja tallil on mõisa omad, nii kui ka ahjuraud.