PROTOKOLL

Pala: Lepinguraamat (1897-1915)

LeidandmedEAA.3089.1.12
Kaader
30
31
Daatum24.09.1898
Protokolli number13
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Mõisa- maa-meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisawalitsus annab Konsa N: ll mõisa maakoha Jüri Hawakiwi kätte, Jüripäewal 1898 kuni Jüripäewani 1901, kelle eest Jüri Haawakiwi mõisale nelli (4) mehhe jalapäewa  oma töönõudega igal näddalal teeb, see on iga: kolmapäew, neljapäew, reedi ja laupäew, see on aastas 208/kakssada kaheksa/ päewa.

§ 2. Kõik hooned, kaewud, aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 5 wakkaalla suur ja 12 15/25 wakaalla hagudest puhastatud heinamaad peab Jüri Hawakiwi terwelt wastu wõtma ja niisamoti ka kontrahti lõpetuse aial äraandma. Kõik parandamine ehk uuesti ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4) on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muu materjali nõuda, kui palgid ja lattid.

§3. Majanik peab need põllumaad seatud korra järele tarwitama, ja ei tohi sest Konsa N. II talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa-maa-meeste kattuste tarwis lähewad.

§ 4. Jüri Hawakiwi peab kõige Palla mõisa-maa-meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juurde wedama, selle põhjapeale, mis mõisawalitsus ja majanikkude selts enne iga ehitust ettekirjutab. 

§ 5. Jüri Hawakiwi saab aastas 2 (kaks) sülda 6-jalalist 3/4 arssinapikkuseid põletamise puid ja 6 (kuus) sülda walmis haggu, mis tema mõisa käsu peale kas mõisa ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Jüri Hawakiwi ehk tema sulane kontrahtis seatud päewadel mõisa ei tule tööle, siis maksab nädali orjuse puuduwa päewa eest. Need päewad, mis tema mõisa lubaga rohkem teeb, nädali orjus ette kirjutab, sawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjuseks arwab päewad Jüripäewast kuni 10 Nowembrini, talwe päewad  10 Nowembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel ka rehnung rohkem tehtud ja puuduwate päewade üle ärapeetud.

§ 8. Üle nende § 1 nimetud päewade peab Majanik  aastas 10 wakaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisamma ka 4 wakkamaad ristikheina niitma ja 4 wakkaalla rukid ehk nisu, 4 wakkaalla odrat wõi ernid 4 wakka alla kaerad lõikma ja kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab ja sawad temale nende tööde eest maksetud: heinamaa ja ristiko wakamaa eest üks (1) rbl talwewilja wakamaa eest üks (1) rbl kolmkümend (30) kop, suwewilja wakamaa eest üks (1) rbl.

§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aega ärasurema, siis jäeb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. Aprilini.

§ 10. Majanik peab  Konsa N II talus aasta ülle pidama kõige wähem 3 (kolm) suurt karja lehma ja 1 (üks) hobune. Kui  majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwi wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesamma juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandust warastab ehk mu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis lubba tedda kohe wälja saata kohast ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.

§ 13 Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel aial, nimelt mitte hiljem kui 23. Decembril mõisawalitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aial ei saa ülesöeldud, nimelt 23. Decembril enne kontrahti lõppetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantnik tohib üksinda üht õuekoera enesele pidada, kes ahilate otsas peetud saab: wastalisel korral on mõisawalitsusel luba koerad, mis wäljas pool õue leitakse, mahalasta. Kui kantniku koerad wäljaspool õue ulguwad, siis juhtub ka see mis §12 nimetud. 

                                  Honete seisus:

1. Ellomaja õle kattuse all korstnaga hea.

2. Laut õle kattuse all kõlblik.

3. Ait õle kattuse all kõlblik.

4. Saun õle kattuse all kõlblik.

Aiad õue ümber alles ja kaew. Raud hinged rehel, majal ja tallil on mõisa omad, nii kui ka ahjuraud.

                                              J: Hawakiwi ,allkiri mitteloetav.

Mõisa- maa-meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisawalitsus annab Konsa N: ll mõisa maakoha Jüri Hawakiwi kätte, Jüripäewal 1898 kuni Jüripäewani 1901, kelle eest Jüri Haawakiwi mõisale nelli (4) mehhe jalapäewa  oma töönõudega igal näddalal teeb, see on iga: kolmapäew, neljapäew, reedi ja laupäew, see on aastas 208/kakssada kaheksa/ päewa.

§ 2. Kõik hooned, kaewud, aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 5 wakkaalla suur ja 12 15/25 wakaalla hagudest puhastatud heinamaad peab Jüri Hawakiwi terwelt wastu wõtma ja niisamoti ka kontrahti lõpetuse aial äraandma. Kõik parandamine ehk uuesti ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4) on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muu materjali nõuda, kui palgid ja lattid.

§3. Majanik peab need põllumaad seatud korra järele tarwitama, ja ei tohi sest Konsa N. II talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa-maa-meeste kattuste tarwis lähewad.

§ 4. Jüri Hawakiwi peab kõige Palla mõisa-maa-meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juurde wedama, selle põhjapeale, mis mõisawalitsus ja majanikkude selts enne iga ehitust ettekirjutab. 

§ 5. Jüri Hawakiwi saab aastas 2 (kaks) sülda 6-jalalist 3/4 arssinapikkuseid põletamise puid ja 6 (kuus) sülda walmis haggu, mis tema mõisa käsu peale kas mõisa ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Jüri Hawakiwi ehk tema sulane kontrahtis seatud päewadel mõisa ei tule tööle, siis maksab nädali orjuse puuduwa päewa eest. Need päewad, mis tema mõisa lubaga rohkem teeb, nädali orjus ette kirjutab, sawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjuseks arwab päewad Jüripäewast kuni 10 Nowembrini, talwe päewad  10 Nowembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel ka rehnung rohkem tehtud ja puuduwate päewade üle ärapeetud.

§ 8. Üle nende § 1 nimetud päewade peab Majanik  aastas 10 wakaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisamma ka 4 wakkamaad ristikheina niitma ja 4 wakkaalla rukid ehk nisu, 4 wakkaalla odrat wõi ernid 4 wakka alla kaerad lõikma ja kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab ja sawad temale nende tööde eest maksetud: heinamaa ja ristiko wakamaa eest üks (1) rbl talwewilja wakamaa eest üks (1) rbl kolmkümend (30) kop, suwewilja wakamaa eest üks (1) rbl.

§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aega ärasurema, siis jäeb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. Aprilini.

§ 10. Majanik peab  Konsa N II talus aasta ülle pidama kõige wähem 3 (kolm) suurt karja lehma ja 1 (üks) hobune. Kui  majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwi wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesamma juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandust warastab ehk mu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis lubba tedda kohe wälja saata kohast ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.

§ 13 Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel aial, nimelt mitte hiljem kui 23. Decembril mõisawalitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aial ei saa ülesöeldud, nimelt 23. Decembril enne kontrahti lõppetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantnik tohib üksinda üht õuekoera enesele pidada, kes ahilate otsas peetud saab: wastalisel korral on mõisawalitsusel luba koerad, mis wäljas pool õue leitakse, mahalasta. Kui kantniku koerad wäljaspool õue ulguwad, siis juhtub ka see mis §12 nimetud. 

                                  Honete seisus:

1. Ellomaja õle kattuse all korstnaga hea.

2. Laut õle kattuse all kõlblik.

3. Ait õle kattuse all kõlblik.

4. Saun õle kattuse all kõlblik.

Aiad õue ümber alles ja kaew. Raud hinged rehel, majal ja tallil on mõisa omad, nii kui ka ahjuraud.

                                              J: Hawakiwi ,allkiri mitteloetav.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS