Väimela: Lepinguraamat (1866-1890)
| Leidandmed | EAA.3414.1.4 |
|---|---|
| Kaader |  70  71  72 |
| Daatum | 13.03.1880 |
| Protokolli number | 5 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Märkused | Lepingu osapoolte allkirjad puudu. Jaan Häusler oli alates 1877 Rammuli vallakooli juhataja. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Karl | Liin | Kohtumees | |
| Adam | Sulg | Peakohtumees | |
| Peter | Rikkand | Kohtumees | |
N 5.
Koon olliwa: Pääkohtomees
Kohtomees
d-o
Ette tulliwa
1. Pooleteramees teep kõik maja töö oma perrega, oma tööristuga ja oma matrialiga, oma söögi nink hobestega; ja massap ka esi henda ja omale perrele pääraha ja ka neile palga kas wilja ehk rahaga, ma palka ei ole täl mitte massa.
2. Kiik töö mes majan tulep tetta, olgo kõrra perast ja hästa tettu, okwa nii kui peremees tahap ja waija arwap olewat, ja kui pooleteramees ei tee kõik tööd kõrraperast ja õigel ajal, nii kui peremees arwap waija olewat, sis wõttap peremees raha eest tegija nink massap pooleteramehe saagist 75 kop. jala päiwa ja 1 rubl. hobese päiwast.
3. Selle maja jaos ollew posti ja keriko teejago oma poole teramehel saada ja ruus wedada. Seesama peap õkwa nii saama säetus kui sääl man ollew wallawalitsus nõud, ilma määrutsigi hinna nõudmata.
4. Lina seemniid ei ana peremees ooles ja kui puudus tule ei nõwwa ka pooleteramehe käest, ja niisama ka ristikhaina seemnid; ent muido saap kiik pooles, olgo wili, haina ehk põhk, seemne wõttap enne peremees pääst ärä. Ent lina ei sa mitte pooleteramehe kätte kui ennegi hoolega harida, ja teep kiik töö walmis nink annap peremehe kätte, nii et tema elutusen ei tohu kunagi linnu lõida olema. Peremees müüp lina, nink annap raha pooles.
5. Linaseemne peawa kõrraperast surutedu olema, ja kui seeperast huka lääwa maswa tegija.
6. Peremees wõttap hendale pääst 1 wakamaa ristik haina ja 2/3 ala aija maad, nink jättap seemnes ristik haina nii paljo kui tarwis arwap olewat, nink man enegi töötegemine kõik pooletera mehele jäip. Ta anap pooleteramehele ka 1/2 wakama ristik haina.
7. Pooleteramees tege nink parandas kiik maja aija ilma wasta pandmata ja parandas nink kat kõik kattusse kos tuul lahup ehk muido waija om, ilma hinna nõudmata niikui peremees arwap waja olewat.
8. Rehe kütmises peap pooleteramees 5 süld 1 1/2 arsina puid ragoma ja wedama, mis tema esi ka ostap kost enne saap. Ent tema oma elu tarwituses pruugitaw palutus puu ja hago jääs ka niisama tema henda muretada.
9. Kui wilja ehk jainamaad söödetas maswa kahjo tegija ilma wasta pandmata.
10. Pooleteramehel peap 1 tubli karjus olema kes ka peremehe karju peap hoitma, nink peremees peap ka 1 karjusse, kes mõlemba ütten käüwa; ent kui neesama kahju tegewa wastup pooleteramees kui neid ei walwa.
11. Põhk nink haina saawa pooles wõetus koormaga mis pooleteramehe weawa, ja peremees wõttap pääst mes sugust koormat tema tahap, ehk ka kaalmise läbi saawa pooles tettus, nii kui peremees arwap waja olewat. Peremehe põhk ja haina pandas sinna kohe tema näitap nink aetas nii kui tema taht.
12.a. Ent kui peas warguse wiisil rehemant ehk muijalt wilja, hainu ehk muud midagi wõetama, sis massap wõtja ilma wasta pandmata 25 rubla trahwi.
b. Nink hainu, hõlgi, pohku ja haganid ei tohi pooleteramees mil kõrd majast wälja wija, ja kui wiip sis massap 10 rubla trahwi.
c. Ja keski ei tohi selle maja mõtsast midagi ragoda ilma peremehe lubata, kes raop massap 50 kop. tolli päält trahwi.
13. Peremees annap tõu tegemises 1 koorma hainu ja see jättap pooleteramees tõises aastas tõu tegemises jälle ette. See koorma peap 20 punta rasse olema.
14. Rehe küt pooleteramees, ent ilusaste ja ette hoelikult, et wili mitte lijalt ei sa palotedus, nink peap nii puhastama ilma wasta pandmata kui peremees tahap. Ent rehe kesmise man ei tohi keski piipu pruuk, ei ka konagi pitskid koheki hooletuste jätta - kelle käest tule kahjo johus, too wastutap esi kiige kahjo eest.
15. Kiik mes peremehel müwwa saap, weap pooleteramees sinna kohas kaup sünnip ilma hinna nõudmata (ent see aasta mitte enamb kui 2 koormat wilja
16. Pooleteramees peap kiik rüga õle sügise ette kündma, nink kui künnet ei ole, massap wakama päält 1 rubla kündmise raha ilma wasta pandmata. Ent kündmise man peap kiik niida tegema kui peremees seda tahap.
17. Pooleteramees peap kiik töö niida tegema kui peremees hääs arwap, ent kui tõiste tege, wastutap kiige kahjo eest mes peremees arwap selleläbi tulnu olewat. Kiik rõugu aseme ja pää wedamise tee olgo korjatu.
18. Kiik wastset maad mis peremees arwap tetta, tege pooleteramees, ent wili saap pooles.
19. Niidu pääle kongi ei ole pooleteramehel luba ommi hobesid sööta, enge selletarwituses om lõitaw ja kohtlane hobeste koppel, nink käüp ka sinna ommi hobestega üütsi, ja walwap ka ööse peremehe hobese üle, ent päiwa ei puttu see tälle muido midagi, kui ennegi sel ajal päiwa kui tema henda hobese sääl omma ehk pühäpäiwal.
20. Elaja hainu kost peremees ommile elajäle wõt, se om: kas aid weerest ehk oast, saap ka pooleteramees ommile elajile. Ent uba oma pooleteramehel kitsku kui peremees säält ei täha hendale saija.
21. Kõik põld saap maha tettus nii kui nurm seda kund ja nurme säädus nõud, kelle säädmine ja jaotamine peremehe wõimusen om.
22. Pooleteramees peap majan süntsat ja rahanõütjat ausaliku allu kiigel wiisil üles pidama, henda nink oma perrega, ja ka muido, nink saap trahwitus kiige kõlwatuma elu kui ka oma perre ja rahwa walitsemise eest.
23. Kui pooleteramees ärä tahap minna sis peap tema seda kiige hildamb 1 Decembril üles andma. Niisama ka ümbre pöörtul korral.
Et nema kiige selle leppinguga rahul omma tunnistawa seda mõlemba oma käe ala kirjotamisega, nink kinnitamises ka pooleteramees peremehele 10 rubla kautsioni sisse panep, ilma intarssita kiiges aastas. Pääle Jüripäiwa annap peremees see kätte ja jääp tema kraam kiik selle wasta kautsionis.
/lepjide al kiri/
Pääkohtomees
Kohtomees
Kohtomees
N 5.
Koon olliwa: Pääkohtomees
Kohtomees
d-o
Ette tulliwa
1. Pooleteramees teep kõik maja töö oma perrega, oma tööristuga ja oma matrialiga, oma söögi nink hobestega; ja massap ka esi henda ja omale perrele pääraha ja ka neile palga kas wilja ehk rahaga, ma palka ei ole täl mitte massa.
2. Kiik töö mes majan tulep tetta, olgo kõrra perast ja hästa tettu, okwa nii kui peremees tahap ja waija arwap olewat, ja kui pooleteramees ei tee kõik tööd kõrraperast ja õigel ajal, nii kui peremees arwap waija olewat, sis wõttap peremees raha eest tegija nink massap pooleteramehe saagist 75 kop. jala päiwa ja 1 rubl. hobese päiwast.
3. Selle maja jaos ollew posti ja keriko teejago oma poole teramehel saada ja ruus wedada. Seesama peap õkwa nii saama säetus kui sääl man ollew wallawalitsus nõud, ilma määrutsigi hinna nõudmata.
4. Lina seemniid ei ana peremees ooles ja kui puudus tule ei nõwwa ka pooleteramehe käest, ja niisama ka ristikhaina seemnid; ent muido saap kiik pooles, olgo wili, haina ehk põhk, seemne wõttap enne peremees pääst ärä. Ent lina ei sa mitte pooleteramehe kätte kui ennegi hoolega harida, ja teep kiik töö walmis nink annap peremehe kätte, nii et tema elutusen ei tohu kunagi linnu lõida olema. Peremees müüp lina, nink annap raha pooles.
5. Linaseemne peawa kõrraperast surutedu olema, ja kui seeperast huka lääwa maswa tegija.
6. Peremees wõttap hendale pääst 1 wakamaa ristik haina ja 2/3 ala aija maad, nink jättap seemnes ristik haina nii paljo kui tarwis arwap olewat, nink man enegi töötegemine kõik pooletera mehele jäip. Ta anap pooleteramehele ka 1/2 wakama ristik haina.
7. Pooleteramees tege nink parandas kiik maja aija ilma wasta pandmata ja parandas nink kat kõik kattusse kos tuul lahup ehk muido waija om, ilma hinna nõudmata niikui peremees arwap waja olewat.
8. Rehe kütmises peap pooleteramees 5 süld 1 1/2 arsina puid ragoma ja wedama, mis tema esi ka ostap kost enne saap. Ent tema oma elu tarwituses pruugitaw palutus puu ja hago jääs ka niisama tema henda muretada.
9. Kui wilja ehk jainamaad söödetas maswa kahjo tegija ilma wasta pandmata.
10. Pooleteramehel peap 1 tubli karjus olema kes ka peremehe karju peap hoitma, nink peremees peap ka 1 karjusse, kes mõlemba ütten käüwa; ent kui neesama kahju tegewa wastup pooleteramees kui neid ei walwa.
11. Põhk nink haina saawa pooles wõetus koormaga mis pooleteramehe weawa, ja peremees wõttap pääst mes sugust koormat tema tahap, ehk ka kaalmise läbi saawa pooles tettus, nii kui peremees arwap waja olewat. Peremehe põhk ja haina pandas sinna kohe tema näitap nink aetas nii kui tema taht.
12.a. Ent kui peas warguse wiisil rehemant ehk muijalt wilja, hainu ehk muud midagi wõetama, sis massap wõtja ilma wasta pandmata 25 rubla trahwi.
b. Nink hainu, hõlgi, pohku ja haganid ei tohi pooleteramees mil kõrd majast wälja wija, ja kui wiip sis massap 10 rubla trahwi.
c. Ja keski ei tohi selle maja mõtsast midagi ragoda ilma peremehe lubata, kes raop massap 50 kop. tolli päält trahwi.
13. Peremees annap tõu tegemises 1 koorma hainu ja see jättap pooleteramees tõises aastas tõu tegemises jälle ette. See koorma peap 20 punta rasse olema.
14. Rehe küt pooleteramees, ent ilusaste ja ette hoelikult, et wili mitte lijalt ei sa palotedus, nink peap nii puhastama ilma wasta pandmata kui peremees tahap. Ent rehe kesmise man ei tohi keski piipu pruuk, ei ka konagi pitskid koheki hooletuste jätta - kelle käest tule kahjo johus, too wastutap esi kiige kahjo eest.
15. Kiik mes peremehel müwwa saap, weap pooleteramees sinna kohas kaup sünnip ilma hinna nõudmata (ent see aasta mitte enamb kui 2 koormat wilja
16. Pooleteramees peap kiik rüga õle sügise ette kündma, nink kui künnet ei ole, massap wakama päält 1 rubla kündmise raha ilma wasta pandmata. Ent kündmise man peap kiik niida tegema kui peremees seda tahap.
17. Pooleteramees peap kiik töö niida tegema kui peremees hääs arwap, ent kui tõiste tege, wastutap kiige kahjo eest mes peremees arwap selleläbi tulnu olewat. Kiik rõugu aseme ja pää wedamise tee olgo korjatu.
18. Kiik wastset maad mis peremees arwap tetta, tege pooleteramees, ent wili saap pooles.
19. Niidu pääle kongi ei ole pooleteramehel luba ommi hobesid sööta, enge selletarwituses om lõitaw ja kohtlane hobeste koppel, nink käüp ka sinna ommi hobestega üütsi, ja walwap ka ööse peremehe hobese üle, ent päiwa ei puttu see tälle muido midagi, kui ennegi sel ajal päiwa kui tema henda hobese sääl omma ehk pühäpäiwal.
20. Elaja hainu kost peremees ommile elajäle wõt, se om: kas aid weerest ehk oast, saap ka pooleteramees ommile elajile. Ent uba oma pooleteramehel kitsku kui peremees säält ei täha hendale saija.
21. Kõik põld saap maha tettus nii kui nurm seda kund ja nurme säädus nõud, kelle säädmine ja jaotamine peremehe wõimusen om.
22. Pooleteramees peap majan süntsat ja rahanõütjat ausaliku allu kiigel wiisil üles pidama, henda nink oma perrega, ja ka muido, nink saap trahwitus kiige kõlwatuma elu kui ka oma perre ja rahwa walitsemise eest.
23. Kui pooleteramees ärä tahap minna sis peap tema seda kiige hildamb 1 Decembril üles andma. Niisama ka ümbre pöörtul korral.
Et nema kiige selle leppinguga rahul omma tunnistawa seda mõlemba oma käe ala kirjotamisega, nink kinnitamises ka pooleteramees peremehele 10 rubla kautsioni sisse panep, ilma intarssita kiiges aastas. Pääle Jüripäiwa annap peremees see kätte ja jääp tema kraam kiik selle wasta kautsionis.
/lepjide al kiri/
Pääkohtomees
Kohtomees
Kohtomees