Mõisa-maa-meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisa walitsus anna Lillo Lauri N VI mõisa maakoha Jannus Petruse kätte, Jüripäewal 1898 kunni Jüripäewani 1901., kelle eest Jannus Petrus mõisale kolm mehe jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb see on iga Eesmapäiw,Teisipäiw,kolma päiw ehk aastas 156 /üks sadda wiiskümmet kuus/ päewa.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3 wakkaalla suur ja 17 4 /25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Janus Petrus terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja lattid.

§ 3. Majanik peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Lillo Lauri N:VI talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa-maa-meeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. Janus Petrus peab kõige Palla mõisa-maa-meeste hulgas nende elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Janus Petrus saab aastas 1½ (poolteist) 6- jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 6 (kuus) sülda walmis haggu, mis tema mõisa käsu peal kes mõisa ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Janus Petrus ehk tema sullane kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab näddali orjuse puuduwa päwan eest 50 kop. Need päewad, mis tema mõisa lubbaga rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päwat Jürri päwast kunni 10 Nowembrini, talwepäwad 10 Novembrist kunni  Jürri päwani, ja saab nendel terminidel ka rechnung ülle rohkem tehtud ja puuduliste päewade errapeetud.

§ 7. tekst maha kriipsutatud.

§ 8. Kelle nende §1 nimetud päwat Majanik peab aastas 10 wakkaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakkamaad ristikheina niitma, ja 3 wakkaalla rukkist ehk nisut, 3 wakkaalla odrat wõi ernit ja 3wakkaalla kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa  seda nõuab, ja  saawad temale nende tööde eest maksetud: Talwel lõikab majanik mõisale kui nõutakse- sülda puid

a` - kop. süld. heinamaa ja ristiko wakamaa eest üks (1) rubl. rükki ehk nissu wakkamaa eest üks (1) rubl kolmkümmet (30) kop. suwe wilja wakkamaa eest üks (1) rubl.

§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ärasurema, siis jääb see  kontrahti õigus tema pärijate kätte, kuni tulewa 23. Aprilini.

§ 10. Majanik peab Lillo Lauri N VI talun aasta üle pidama kõige wähemb kaks (2) suurt lehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik  on enam kullutanut selle tallo parrandamise heaks, siis ei wõi tema selle eest middagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tulle, loomakatku j. n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesama juhtub ka siis, kui mõisa warandus warastab,

ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis lubba tedda kohhe wälja saata kohhast, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.

§ 13. Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel aial, nimelt mitte hiljem kui 23. Detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aeal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. Detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantnik tohhib üksinda üks õwwekoer ennesele piddada, kess ahhilade otsas saab peetud, wastulisse kõrral on mõisawallitsusel lubba koerat miss wälja pool  õwe leitakse, mahhalasta.

Kui kantniku koerat wälja pool õwwe ümber ulguwat, siis juhtub ka se miss § 12 nimetab.

                                                     Hoonete seisus:

1) Ellomaja korstnaga õlle kattuse all hea.

2) Laut õllestikuga õlle kattuse all hea.

3) Ait õlle kattuse all hea.

4) saun õlle kattuse all hea.

5) Kõik raud kraami, hinget, pliit j.n.e. mõisa oma õwwe ümber aijat ja kaew kõrra perrast.

Jaanus Peetrus ei mõista kirjutada, tema palwe peale kirjutas alla: August Talli.  

             Alexander von Stryki allkiri mitteloetav.