Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1867-1875)
| Leidandmed | EAA.1143.1.3 |
|---|---|
| Kaader | 176 |
| Daatum | 14.02.1875 |
| Protokolli number | 7 |
| Protokolli teema | 6. Töö- ja teenistussuhted; 10. Muud üleastumised |
Kolmandalt tulli ette pops, Karel Mõttus, ja kaibas, et Johan Rattus ollewat, 1, temma Lehm ärra tappnu, 2,selt Kassi poiga sinna ärra upputanu kos temma hendal keetmisse wett wõttawat, ja 3dalt temma ollewat Rehhe ülles pandnu nink Johan om tulnu ja raijonu Rehhe Porrandu Kirwega ülles.
Kutsuti ette Johan Rattus nink üllewal nimmetedu Kaibus ette loetus, kes eddimätse punkti pääle kostust andis, et temma ei ollewat lehmale middägi tennu, weel wähhemb ei olleki temma Lauta lännu, ehk kui temma (Karel Mõttus,) minno arwas Lehma haigose mann süüdlasses , sis kaibanu tookõrd kui assi käen olli agga mitte pool ajastaiga ildamb. teise punkti pääle andis Kostust,et Sawwi haud om ollnu, kost Maja parrandamisses Sawwi om prugitu, ja temma wissanu Kassi poija sisse, agga ei olle ni paljo wett ollnu, et olles ärra uppunu ja wõtnu säält wälja nink winu ärra Mõtsa. Ja kolmandama punkti pääle ütles, et minno kõrd olli Reht ülles panda, ja kui temma kuuld et minna olli küllast Hobbest sanu ja tahtse Reht ülles weddada (sest et minnol hendal Hobbest es olle) sis käsk temma ka henda Hobbest ette panda, sest et temma willi lähhembal olli ja ennembi mannu saije, piddi minna omma Koorma mahha wõtma ja jälle Rõuku taggasi pannema, selle süddame walluga leije küll paar kõrda Kirwe ninnaga Põrranda sisse, ja ütli se om weel minno tettu Põrrand, nink sinna ei olle sija Maija weel middagi tennu.
Otsus Kohhos moistis Karel Karel Mõttus´se kaibus tühjas, eesmalt selle perrast et ei olle õigel ajal omma õigust otsnu (ehk ei olle kaibanu) nink teiselt selle perrast et arwas ennegi Karel Mõttus poolt Kiustu asja, ehk Kaibusse ollewat, nink kolmandalt et tunnistust ka märastki es olle, Sai kohtomoistminne ja § 773.n: 774. kohtonkäujatele ette loetus, ent Karel Mõttus es olle rahul et arwas hendal liiga tettu ollewat, nink pallel hendal Protokolli mes kohhus es lubba anda.
(Allkirri)
Keiserlikko Kihhelkonna Kohto kässu pääle sest 18.mast Fbr 1875. № 977 ärra kirri Kohto sadetu.
Kolmandalt tulli ette pops, Karel Mõttus, ja kaibas, et Johan Rattus ollewat, 1, temma Lehm ärra tappnu, 2,selt Kassi poiga sinna ärra upputanu kos temma hendal keetmisse wett wõttawat, ja 3dalt temma ollewat Rehhe ülles pandnu nink Johan om tulnu ja raijonu Rehhe Porrandu Kirwega ülles.
Kutsuti ette Johan Rattus nink üllewal nimmetedu Kaibus ette loetus, kes eddimätse punkti pääle kostust andis, et temma ei ollewat lehmale middägi tennu, weel wähhemb ei olleki temma Lauta lännu, ehk kui temma (Karel Mõttus,) minno arwas Lehma haigose mann süüdlasses , sis kaibanu tookõrd kui assi käen olli agga mitte pool ajastaiga ildamb. teise punkti pääle andis Kostust,et Sawwi haud om ollnu, kost Maja parrandamisses Sawwi om prugitu, ja temma wissanu Kassi poija sisse, agga ei olle ni paljo wett ollnu, et olles ärra uppunu ja wõtnu säält wälja nink winu ärra Mõtsa. Ja kolmandama punkti pääle ütles, et minno kõrd olli Reht ülles panda, ja kui temma kuuld et minna olli küllast Hobbest sanu ja tahtse Reht ülles weddada (sest et minnol hendal Hobbest es olle) sis käsk temma ka henda Hobbest ette panda, sest et temma willi lähhembal olli ja ennembi mannu saije, piddi minna omma Koorma mahha wõtma ja jälle Rõuku taggasi pannema, selle süddame walluga leije küll paar kõrda Kirwe ninnaga Põrranda sisse, ja ütli se om weel minno tettu Põrrand, nink sinna ei olle sija Maija weel middagi tennu.
Otsus Kohhos moistis Karel Karel Mõttus´se kaibus tühjas, eesmalt selle perrast et ei olle õigel ajal omma õigust otsnu (ehk ei olle kaibanu) nink teiselt selle perrast et arwas ennegi Karel Mõttus poolt Kiustu asja, ehk Kaibusse ollewat, nink kolmandalt et tunnistust ka märastki es olle, Sai kohtomoistminne ja § 773.n: 774. kohtonkäujatele ette loetus, ent Karel Mõttus es olle rahul et arwas hendal liiga tettu ollewat, nink pallel hendal Protokolli mes kohhus es lubba anda.
(Allkirri)
Keiserlikko Kihhelkonna Kohto kässu pääle sest 18.mast Fbr 1875. № 977 ärra kirri Kohto sadetu.