Kontraht. Palla-Jõe wallas seisew Jakobi talu N: 4. peris krundi omaniku August Ernitse ja Jakob Waddi, Kustawi poja Palla walla liiklme wahel on järgmine pooleteramehe kaup maha tehtud.
1. August Ernits annab Jakobi Talu N:4. Jakob Waddile pooletera pääle kolmeks aastaks see on 23manda Aprilli kuu päewast 1899 aastast kunni 23 Aprillini 1902 aa.
2. August Ernits annab selle koha jauks kõik wilja seemned külwi jauks kui ka kartofli seemned. Pooleteramees Jakob Waddi piab maa täielikult ja korralikult harima ja seemne maha külwama ja kõik tööd mis wili ja kartulid nõuawad ära tegema oma töö jõuga kunni puhtad terad kätte saawad, siis wõtab peremees August Ernits seemne ära ja mis üle jääb, jagab pooleteramees peremehe August Ernitse, juures olemisel täiesti pooleks ja paneb aita kuhu peremees näitab. Nii sammuti saawad hõled, põhk ja haganad Jakob Waddi poolt peremehe juures olemisel pooleks jagatud ja paigale pantud kuhu peremees näitab.
Ka heinad piab Jakob Waddi korralikult kuiwatama ja küini ehk kuhja panema ja pärast kodu wedama olgu põllu hein, ehk maa hein, siis saawad heinad peremehe juures olemisel pooleks jagatud ja paigale pantud kuhu peremees näitab.
3. Kartoflid saawad umbes (2) kaks wakkamaad maha tehtud. Kui pooleteramees Jakob Waddi on kartoflid üles wõtnud, siis peremehe juures olemisel saab esiteks seeme ära wõetud ja siis pooleks jagatud ja Jakob Waddi poolt keldrisse pantud kuhu peremees näitab. Lina seemet saawad umbes kaks wakkamaad maha külwatud; kui seeme on ära wõetud saawad linaseemned pooleks jagatud. Linad harib pooleteramees nii ära et müia kõlbawad lina hääduse järele; siis saawad ka pooleks jagatud peremehe juures olemisel.
Ristik heina seemet saab (1) üks wakkamaa jäetud ja Jakob Waddi piab seemne wälja harima ja puhta seemne peremehele wälja andma, see seeme jäeb kõik tulewaseks aastaks seemneks.
4. August Ernitse talu krundi küljest saawad wälja wõetud weski juurest (3) kolm wakkamaad ja Risttee jagu heinamaad mis Joosep Ernitse käes pruukida on.
Nii sammuti ka (1) üks wakkamaa maad, mis Dawed Kukke kätte wälja rentitud on.
5. Peremees August Ernits wõttab talu koha küljest omale (5) wiis wakkamaad põldu oma kätte, kust kohast aga tahab nii sammuti jäewad heina koppel ja mõlemad wilja aiad peremehe kätte; pooleteramees piab need (5) wiis wakkamaad põldu harima ja seemne maha tegema kuhu juurde peremees oma hobuse pooleks tööks annab; selle maa jaoks saab peremees iga aasta (50) wiiskümmend koormad sõnnikud pooleteramehe käest mis aga ise laseb wälja wedada talu kuluga ja peremehe oma hobuse sui sõnnik ka weel.
6. Pooleteramees piab kõik kiriku tee sillutama mis selle talu jauks on, nii sammuti ka küidi korrad on pooleteramehe asi postitee sillutamise raha piab peremees ja poole teramees pooliti maksma, nii sammuti ka Taadri maks, Tessatiini maks ja prii maks wiljaga magasi piawad peremees ja pooleteramees pooliti maksma.
7. Pooleteramehel piab kõige wähem 2 hobust ja kuus karja elajad olema, kui raud inventariumiks, mis piab kautsioni asemel ikka pooleteramehel olema ja kellest peremees omale kahju tasumist wõib nõuda kui pooleteramees miskisugust kahju on peremehele teinud.
8. Pooleteramees Jakob Waddi piab kõik sügise künnid nii kui rukki kõrred, ristikheina kõrred ja tõu kõrred ära kündma ja ka korralikult ära äestama. Kesa all piab iga aasta (1/5) osa põllutest olema.
9. Pooleteramees ei tohi mitte mingi sugust põllu põhku ehk heinu müia ega laenu pääle anda; ta piab korstna ja truubid elu majal puhastama ja ka kattused ja põrandad ja rehe ahi korras pidama ning, neid parandama; Kõik aiad piawad ikka wana, wanas korras hoitud saama mille tarbeks peremees tarwilikud roikad annab parandada.
10. Rehe kütmise tarbeks annab peremees (2) kaks sülda pooleteise archina puid mida pooleteramees aga ise üles raiuma ja wedama piab kust aga peremees annab ehk ostab elumaja kütt on pooletera mehel ja peremehel pooleks.
11. Rukki orast saab poole tera mees (15) wiisteistkümend wakkamaad mis ta ka jälle piab nii samma palju maha tegema kui koha käest ära annab ; poole teramees saab pool wakkamaad kui wärske kartofli maad oma jauks pruukida.
12. Kui pooleteramees soowib kesa pääle niisugust wilja külwata, mis enne rukkist saab ära korjatud, siis wõib seda ainult peremehe lubaga teha, selle pruukimiseks tuleb kesale aga kunst sõnnikud anda, ning peremees ja poole teramees pooliti ostawad.
13. Gipsi piab iga aasta (50) wiiskümend puuda ristikheina põllu pääle pooletera mees külwama; mis peremees ja pooletera mees pooliti ostawad; poole tera mees piab üks wiiendik osa põldutest
see on kesawälja iga aasta lauda sõnnikuga wäetama.
Jakup Wadi. (allkiri)
Kontraht. Palla-Jõe wallas seisew Jakobi talu N: 4. peris krundi omaniku August Ernitse ja Jakob Waddi, Kustawi poja Palla walla liiklme wahel on järgmine pooleteramehe kaup maha tehtud.
1. August Ernits annab Jakobi Talu N:4. Jakob Waddile pooletera pääle kolmeks aastaks see on 23manda Aprilli kuu päewast 1899 aastast kunni 23 Aprillini 1902 aa.
2. August Ernits annab selle koha jauks kõik wilja seemned külwi jauks kui ka kartofli seemned. Pooleteramees Jakob Waddi piab maa täielikult ja korralikult harima ja seemne maha külwama ja kõik tööd mis wili ja kartulid nõuawad ära tegema oma töö jõuga kunni puhtad terad kätte saawad, siis wõtab peremees August Ernits seemne ära ja mis üle jääb, jagab pooleteramees peremehe August Ernitse, juures olemisel täiesti pooleks ja paneb aita kuhu peremees näitab. Nii sammuti saawad hõled, põhk ja haganad Jakob Waddi poolt peremehe juures olemisel pooleks jagatud ja paigale pantud kuhu peremees näitab.
Ka heinad piab Jakob Waddi korralikult kuiwatama ja küini ehk kuhja panema ja pärast kodu wedama olgu põllu hein, ehk maa hein, siis saawad heinad peremehe juures olemisel pooleks jagatud ja paigale pantud kuhu peremees näitab.
3. Kartoflid saawad umbes (2) kaks wakkamaad maha tehtud. Kui pooleteramees Jakob Waddi on kartoflid üles wõtnud, siis peremehe juures olemisel saab esiteks seeme ära wõetud ja siis pooleks jagatud ja Jakob Waddi poolt keldrisse pantud kuhu peremees näitab. Lina seemet saawad umbes kaks wakkamaad maha külwatud; kui seeme on ära wõetud saawad linaseemned pooleks jagatud. Linad harib pooleteramees nii ära et müia kõlbawad lina hääduse järele; siis saawad ka pooleks jagatud peremehe juures olemisel.
Ristik heina seemet saab (1) üks wakkamaa jäetud ja Jakob Waddi piab seemne wälja harima ja puhta seemne peremehele wälja andma, see seeme jäeb kõik tulewaseks aastaks seemneks.
4. August Ernitse talu krundi küljest saawad wälja wõetud weski juurest (3) kolm wakkamaad ja Risttee jagu heinamaad mis Joosep Ernitse käes pruukida on.
Nii sammuti ka (1) üks wakkamaa maad, mis Dawed Kukke kätte wälja rentitud on.
5. Peremees August Ernits wõttab talu koha küljest omale (5) wiis wakkamaad põldu oma kätte, kust kohast aga tahab nii sammuti jäewad heina koppel ja mõlemad wilja aiad peremehe kätte; pooleteramees piab need (5) wiis wakkamaad põldu harima ja seemne maha tegema kuhu juurde peremees oma hobuse pooleks tööks annab; selle maa jaoks saab peremees iga aasta (50) wiiskümmend koormad sõnnikud pooleteramehe käest mis aga ise laseb wälja wedada talu kuluga ja peremehe oma hobuse sui sõnnik ka weel.
6. Pooleteramees piab kõik kiriku tee sillutama mis selle talu jauks on, nii sammuti ka küidi korrad on pooleteramehe asi postitee sillutamise raha piab peremees ja poole teramees pooliti maksma, nii sammuti ka Taadri maks, Tessatiini maks ja prii maks wiljaga magasi piawad peremees ja pooleteramees pooliti maksma.
7. Pooleteramehel piab kõige wähem 2 hobust ja kuus karja elajad olema, kui raud inventariumiks, mis piab kautsioni asemel ikka pooleteramehel olema ja kellest peremees omale kahju tasumist wõib nõuda kui pooleteramees miskisugust kahju on peremehele teinud.
8. Pooleteramees Jakob Waddi piab kõik sügise künnid nii kui rukki kõrred, ristikheina kõrred ja tõu kõrred ära kündma ja ka korralikult ära äestama. Kesa all piab iga aasta (1/5) osa põllutest olema.
9. Pooleteramees ei tohi mitte mingi sugust põllu põhku ehk heinu müia ega laenu pääle anda; ta piab korstna ja truubid elu majal puhastama ja ka kattused ja põrandad ja rehe ahi korras pidama ning, neid parandama; Kõik aiad piawad ikka wana, wanas korras hoitud saama mille tarbeks peremees tarwilikud roikad annab parandada.
10. Rehe kütmise tarbeks annab peremees (2) kaks sülda pooleteise archina puid mida pooleteramees aga ise üles raiuma ja wedama piab kust aga peremees annab ehk ostab elumaja kütt on pooletera mehel ja peremehel pooleks.
11. Rukki orast saab poole tera mees (15) wiisteistkümend wakkamaad mis ta ka jälle piab nii samma palju maha tegema kui koha käest ära annab ; poole teramees saab pool wakkamaad kui wärske kartofli maad oma jauks pruukida.
12. Kui pooleteramees soowib kesa pääle niisugust wilja külwata, mis enne rukkist saab ära korjatud, siis wõib seda ainult peremehe lubaga teha, selle pruukimiseks tuleb kesale aga kunst sõnnikud anda, ning peremees ja poole teramees pooliti ostawad.
13. Gipsi piab iga aasta (50) wiiskümend puuda ristikheina põllu pääle pooletera mees külwama; mis peremees ja pooletera mees pooliti ostawad; poole tera mees piab üks wiiendik osa põldutest
see on kesawälja iga aasta lauda sõnnikuga wäetama.
Jakup Wadi. (allkiri)
