Haslawa Kogukonna Kohus sel 10 Märzil 1888.
Man ollid: päkohtumees: Johan Link
Kohtumees: Jaan Hansen
" Johan Kliim
Kaibas Märt Malling, kes Pennoja wallast Halliste Kihelkonnast perri, et 15 Augustil 1886 astal warrastedu temal üts ramm Märra Hobune ärra, selle hobuse ollewat et tema Haslawa Mõisa möldre Johan Widike käest leudnu ja Tarto Maakohus andno temale se Märra kätte, ent seda warsa, mis sel Märral wahel aijal Johan Widike jures ollnu, ei andwat Johan Widik mitte kätte ja Tarto Maakohus käsknu selleperrast Haslawa Kogukonna kohtu kaiwata ja omma warsa nõuda. Se Makohtu kirri om sest 8 Mätzist 1888 Nr 5834. Selle perrast pallus Märt Malling et Johan Widik sunnitu saas tema warsa kätte andma, sest se märra ollnu warguse aijal ramm, selleperra peas se wars nisamma tema omma ollema kui Märra essi. Tõiselt nõudis Märt Malling 100 rubl reisi kullu Johan Widike käest selle et Johan Widik seda inemist se om Jaan Udel, kelle käest Johan Widik selle tema hobuse wahetanu, teadis ja tundis, et se mitte üts kõrwaline inemine es olle ja jobba Johan Widike kaibuse päle raha wargusse perrast kohtu poolt trahwitu om sanu ja kui Johan Widik selle tema Märra Jaan Udeli käest sanu sis ollewat neide wahel ärra tehtu et kui selle hobusele perra tuldas peab Jaan Udel selle hobuse Widikele ärra massma sest Udel ollewat üttelnu et se hobune om kaugelt todu, sis pidi Widikel teada ollema et se hobune warrastedu olli.
Johan Widik wastutas selle päle, et tema selle hobuse Jaan Udeli käest wahetanu Augusti kuul 1886 astal ja pandno 25 rubl raha päle. Sel hobusel ollnu tema käen poig ent seda warsa ei anna tema mitte muido ärra kui kaibaja 150 rubl kaswatamisse est massab. Kaibaja ütlemine et Jaan Udel ollewat wahetamisse jures üttelnu, et se hobune kaugelt om todu ja kui sellele perra tuldas massab Udel seda temale wälja, ei olle mitte õige.
Märt Malling ütles, et seda tema ütlemist sanu tões tegema Haslawa mõisa Kutsar ja mõisa Sepp ja pallus neid kulda wõtta. Märt Malling es tahha kaswatamise raha massa.
Johan Widik andis tunistajas ülles ommalt poolt kes wahetamise jures ollnu Jürri Tenn ja Jürri Kikkas. Päle selle pallus Märt Malling sellen asjan ärra mõista ja pallus neid ülles antu tunistajasit maha jätta.
Mõistetu: et Johan Widik se wars Mallingele kätte peab andma ja ei olle temal õigust selle kaswatamise raha Märt Mallinge käest nõuda, selle et se Märra joba sis ramm om ollnu kui tema warrastedo sai sis ka ütten Märraga tagasi peab sama. Johan Widikel jääb õigus kahju tassumist Jaan Udeli käest nõuda, kelle käest tema selle hobuse om wahetanu. Märt Mallinge reisi kullu nõudmine om tühjas mõista selle et Johan Widik mitte seda hobust warrastanu ei olle.
Se mõistus sai § 773 ja 774 perra kulutedo ja õpetus leht wälja anto.
Päkohtumees Johan Link XXX
Kohtumees: Jaan Hansen /allkiri/
Johan Kliim XXX
Haslawa Kogukonna Kohus sel 10 Märzil 1888.
Man ollid: päkohtumees: Johan Link
Kohtumees: Jaan Hansen
" Johan Kliim
Kaibas Märt Malling, kes Pennoja wallast Halliste Kihelkonnast perri, et 15 Augustil 1886 astal warrastedu temal üts ramm Märra Hobune ärra, selle hobuse ollewat et tema Haslawa Mõisa möldre Johan Widike käest leudnu ja Tarto Maakohus andno temale se Märra kätte, ent seda warsa, mis sel Märral wahel aijal Johan Widike jures ollnu, ei andwat Johan Widik mitte kätte ja Tarto Maakohus käsknu selleperrast Haslawa Kogukonna kohtu kaiwata ja omma warsa nõuda. Se Makohtu kirri om sest 8 Mätzist 1888 Nr 5834. Selle perrast pallus Märt Malling et Johan Widik sunnitu saas tema warsa kätte andma, sest se märra ollnu warguse aijal ramm, selleperra peas se wars nisamma tema omma ollema kui Märra essi. Tõiselt nõudis Märt Malling 100 rubl reisi kullu Johan Widike käest selle et Johan Widik seda inemist se om Jaan Udel, kelle käest Johan Widik selle tema hobuse wahetanu, teadis ja tundis, et se mitte üts kõrwaline inemine es olle ja jobba Johan Widike kaibuse päle raha wargusse perrast kohtu poolt trahwitu om sanu ja kui Johan Widik selle tema Märra Jaan Udeli käest sanu sis ollewat neide wahel ärra tehtu et kui selle hobusele perra tuldas peab Jaan Udel selle hobuse Widikele ärra massma sest Udel ollewat üttelnu et se hobune om kaugelt todu, sis pidi Widikel teada ollema et se hobune warrastedu olli.
Johan Widik wastutas selle päle, et tema selle hobuse Jaan Udeli käest wahetanu Augusti kuul 1886 astal ja pandno 25 rubl raha päle. Sel hobusel ollnu tema käen poig ent seda warsa ei anna tema mitte muido ärra kui kaibaja 150 rubl kaswatamisse est massab. Kaibaja ütlemine et Jaan Udel ollewat wahetamisse jures üttelnu, et se hobune kaugelt om todu ja kui sellele perra tuldas massab Udel seda temale wälja, ei olle mitte õige.
Märt Malling ütles, et seda tema ütlemist sanu tões tegema Haslawa mõisa Kutsar ja mõisa Sepp ja pallus neid kulda wõtta. Märt Malling es tahha kaswatamise raha massa.
Johan Widik andis tunistajas ülles ommalt poolt kes wahetamise jures ollnu Jürri Tenn ja Jürri Kikkas. Päle selle pallus Märt Malling sellen asjan ärra mõista ja pallus neid ülles antu tunistajasit maha jätta.
Mõistetu: et Johan Widik se wars Mallingele kätte peab andma ja ei olle temal õigust selle kaswatamise raha Märt Mallinge käest nõuda, selle et se Märra joba sis ramm om ollnu kui tema warrastedo sai sis ka ütten Märraga tagasi peab sama. Johan Widikel jääb õigus kahju tassumist Jaan Udeli käest nõuda, kelle käest tema selle hobuse om wahetanu. Märt Mallinge reisi kullu nõudmine om tühjas mõista selle et Johan Widik mitte seda hobust warrastanu ei olle.
Se mõistus sai § 773 ja 774 perra kulutedo ja õpetus leht wälja anto.
Päkohtumees Johan Link XXX
Kohtumees: Jaan Hansen /allkiri/
Johan Kliim XXX
