Laiksaare koggokohha Kohhus sel 17 März 1866
Kohtus ollid: Pea Kohtomees Karl Tals
Kohtomees Hans Tins
-,,- Toomas Baers
Keiserliko Kihhelkunda Kohto kässu peal d.d. 4. März 1866 sel Nr 242 tulli wanna kirjutaja J. Leuckfeld ja sai temmale ette pandud selle walla rahha perrest mis rahmattu järgi rohkemb wella lenno kui piddi minnema ja ilma sedda mis kirjutaja G. Reinwaldi leidno. Kui rohkemb sisse tullo kui rahmattist üllevaata, ja sedda mahele ülle ültsi wallale kastsuma jähwa liggi 227 Rubla 07 Cop.
Wanna Kirjutaja J. Leuckfeld tulli ette ja kui temmal sai ette pantut, ütles neid 3 Rubla 12 Cop mis ümberkirjuma ja Nikruttiletisi ihst wella-kirjutut, eijollewa wella lenno, waid olla 12 Cop. ja ollewa sellejuhres exitut. Ruitelrahha 1862 Aasta ihst ollewa kakskord wellakirjutat selleperrest kui wanna walla-kirjutaja A. Petersohn rahha wella wattun, aga eijolli ennamak see, 1864 Aasta ollewa küll 25 Rubla wella waetut, ja kus rahha rohkemb wella lenno, sis sü eijollewa kaddunu, woiwa kätte saada, neid Quittungit ollewa Strahlberg kätte antud, ei woiwa nutat nenda samo ollewa luttera Kohlmeisteris muidu 5 Rubla igga pool Aasta wella kirjutat, temma ollewa 5 Rubla Aastapeal sahno; aga sedda woima igga üks nähja saat kui temma eijollewa sedda kirjuttu, ollewa temma suggulane (Vetter) Massinawenna Emil Leukfeld ja wanna kirjutaja Löwener süüd kes rahmatuus kirjunu. Pea rahha ollewa küll monni rohkemb maksnu kui üllesanto, aga sii ollewa ka errapruhkitut weikse maksude ihst, ni kui Kwitunge ihst eti. ja mis eijollewa errapruhkitut, ollewa laekasse pantut ja Kohtomehet ikke waste wottan, kis peawa wastuma kui middagi kadduma lenno. Sedda ollewa ikke wannaste olla kui monni Innimesed Pea rahha rohkemb maksnu kui üllesantu.
Laiksaare koggokohha Kohhus sel 17 März 1866
Kohtus ollid: Pea Kohtomees Karl Tals
Kohtomees Hans Tins
-,,- Toomas Baers
Keiserliko Kihhelkunda Kohto kässu peal d.d. 4. März 1866 sel Nr 242 tulli wanna kirjutaja J. Leuckfeld ja sai temmale ette pandud selle walla rahha perrest mis rahmattu järgi rohkemb wella lenno kui piddi minnema ja ilma sedda mis kirjutaja G. Reinwaldi leidno. Kui rohkemb sisse tullo kui rahmattist üllevaata, ja sedda mahele ülle ültsi wallale kastsuma jähwa liggi 227 Rubla 07 Cop.
Wanna Kirjutaja J. Leuckfeld tulli ette ja kui temmal sai ette pantut, ütles neid 3 Rubla 12 Cop mis ümberkirjuma ja Nikruttiletisi ihst wella-kirjutut, eijollewa wella lenno, waid olla 12 Cop. ja ollewa sellejuhres exitut. Ruitelrahha 1862 Aasta ihst ollewa kakskord wellakirjutat selleperrest kui wanna walla-kirjutaja A. Petersohn rahha wella wattun, aga eijolli ennamak see, 1864 Aasta ollewa küll 25 Rubla wella waetut, ja kus rahha rohkemb wella lenno, sis sü eijollewa kaddunu, woiwa kätte saada, neid Quittungit ollewa Strahlberg kätte antud, ei woiwa nutat nenda samo ollewa luttera Kohlmeisteris muidu 5 Rubla igga pool Aasta wella kirjutat, temma ollewa 5 Rubla Aastapeal sahno; aga sedda woima igga üks nähja saat kui temma eijollewa sedda kirjuttu, ollewa temma suggulane (Vetter) Massinawenna Emil Leukfeld ja wanna kirjutaja Löwener süüd kes rahmatuus kirjunu. Pea rahha ollewa küll monni rohkemb maksnu kui üllesanto, aga sii ollewa ka errapruhkitut weikse maksude ihst, ni kui Kwitunge ihst eti. ja mis eijollewa errapruhkitut, ollewa laekasse pantut ja Kohtomehet ikke waste wottan, kis peawa wastuma kui middagi kadduma lenno. Sedda ollewa ikke wannaste olla kui monni Innimesed Pea rahha rohkemb maksnu kui üllesantu.
