PROTOKOLL

Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1853-1859)

LeidandmedEAA.1143.1.1
Kaader
39
40
Daatum21.12.1856
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Peter Urbarg Peakohtumees
Juhhan Lukkatz Kohtumees
Jaan Mandel Kohtumees
Karl Wõsso Vöörmünder

Gustav Kaunis perrandusse asjan:

Koggokonna kirjotaja oll haige sis kirjutas ärr assemal Warrandus sai ülles kirjutut ja tunnistava allan kirjutut rahwas kui rohkem warrandus Gustav Kanissele es olle.

Sai ette kutsus kis ses asjas middake tiawa ja on enne kolmes Gustave suus omm warrandusse jaotame kulnu:

Tanile Wers moisa sepp; Gustave läsk naine Kadri Kaunis, pähkohtomees Peter Urberg, Gustave welli Jaan Kaunis, Kreet Wers, Jaan Urbanik, Juhan Liplik, Kadri Kaunis temma emma,

tull ette Taniel Wers ütles welja Gustav Kaunis on temma enne surman üttelnu Kui Matto Jurri Wersile on temmale 2 rubla wõlgo, Tig Jaan Lodus 40 Kop, Peterle Urberg 1 rubla. 

omma perrandusse perras on temma üttelnu wõlga kelle ka on, ja kik warranduss poigale MIhkle Kaunis peab saama, 

and ülles Gustave warrandus: 1 obbene ristoka, 1 must lehm, 1 walge lehm, 1 must ohwak, 1 kirriw õhw, 3 lammas, 1 sigga, 15 waak leäwa terri, 1 1/3 jahhu, 4 w keswi 2 tattriku, 6 w seeme keswi, 8 w seeme kaira, 5w toitus kaira, 2/3 linna seeme, 1 2/3 ubbe, 1w tattriko zurme, 2 w keswa zurmet, 1 puu wanker 1 puu saan, 1 reggi 2 wikkat, 3 tsirpi, 1 adder, 1 wahtse Telle, 2 sugga, 2 nitze, 1 kapsta tõro, 1 kolm pangele padda,  1 laari tõrdo, 1 säng, 32 rubla õbbedat kelle sisen ülleskirjutut wõlgo ilma 40 Kop on sisse arwatut 1 kirst, wastse särk, kask wastse, kaddonu naise wastse wok ja kask, 1 undrik 1 särk tois reiwas, 6 künard sinnine reiwas.- 2 leisikot linno.

Kadri Kaunis tull ette: ja tunistas kui Sepp on enne surman Gustav räknu ja on seppä tunistus wõlgo perras tõtte, on kulnu kui Gustav tunnistanu wolgo kelleka on;

ütles welgu kaddone mees on temmale lubbanu kik kinkitusse mes temma on tennu jaewat naisele, on pakkonu naisele 5 rubla õbbedat kaasrahha, Kadri es wõttas sedda rahha mitte wasta kui temma arwas kui too ilmaasjanda on kui noid ütles ellawat, ja on todda rahha seppale kaette andnu tolle rahha ka mis muido olli; tunnistab kui kaddonu mees on kik omma warrandus norma poika Mihklele erralubbanu, tunnistab kui temma oll 2 päiwa ütsendas temma naine ollnu sis on temma tolle murre ka mitte Gustave kraam tähhele pandnu ja ei woi mitte tunnistama 

Kas on Tanil Wers kik ülles andnu.

tunistawat Tanil Wers ja Kadri Kaunis kui Gustav tarkamaele ka on kik räknu.

tunistas kui kaddonu mees on temmale Juhann Lipliko kerwo een lubbanu 2 Leisikut linno, ja kewwadene soek.olgo temma sinna jäija wai koddon minnija. 

Tanil Wers tunistas mitte middake tijama toost asjas.

Pähkotomees Peter Urberg tunistab kui kik sedda ülles antut warrandus on temma läbbi ülles wõttut.

tijab toost asjast mitte middake.

Jaan Kaunis tull ette tunistas ei mitte middake lubbamese perra on kulnu, temma on Gustave man sullane ka olnu ja arwab kik warrandus on üllewan, sullane palk oll mitte middake kauplenu, ja on Gustav temmale 1 w kaira mahha tennu, 1 w kaira omma seemeka 1/3 küttise keswa omma seemeka maale haes, linna 1/6 omma seeme maale haes tennu, 135 Kop omma rahha oll Gustav kaer

sai seppa kaest küssetut kas too kik totte on, and wastus ei tija mitte midaake.

Kreet Wers ei olle tulnu.

Jaan Urbanik ei olle tulnu.

Juh Liplik ei olle tulnu.

Kadri Kaunis emma ei olle tulnu.

Sai moistetut:

kui Kadri Kaunis tunnistab 2 laitmata teenistusse läbbi kui on kaddonu Gustav temmale lubbanu 5 rubla kaasrahha ja 2 Leisikut linno sis moistas temmale sedda kaette muido jaeb poigale, 

sai moistut: poiga wormondre Tanil kis temma ülles kaswattab nenda kawwa kui on pähkolin errakeinu, kui maija pitta ni kawwa kui Jurri suur on saab murritsus on kohto poold pantut Kohtomees Peter Urberg ja Kreet Wers ja Jaan Kaunis. üllekaija.

Kui saab kulda kui on middake Kruto labbi kerwal litsotus wastutab tolle eest wörminder Tanil Wers omma warrandusseka, ja kaob Jaan Kaunis omma palka mis temmale on kohto poold moistut mis walda tullasse palka perra

on weel temma palka manu pudus.

Wormündre ja pähkohtomees, kes polamaa merremees on andwat kuu wisil ellajade toitus ja nenda samma temma üllespiddamisse jaggo wilja ja on todda  eiga woor kui welja antas protokolli ülles waija panda noid kaiwa perra kui ellaja tublisti soedatus, maija õlgi ja ellajade soek saelsammas ka erra soedutas.

ja on too aida wõtmi kohto manu hoitmise allan.

ja on moistut: Tanil Wers kaswatab Gustav poik ülles ja paneb pähkolin ja saab tolle latse eest: 1 lehm, 1 wastse särk ja kask, kaddonu naise kask särk, undruk, 1 särk tois reiwas 6 künalt sinnini reiwas ja mis kewwade soekikram perran jaeb.

ja on moistut Jaan Urbanik, Kadri Kaunis emma, Juh Liplik peawat kohto ette tulla ja Krete Wers.

Kik sedda moistus saab toidetus kui on wael noid nimittut rahwas kuletus saanut, ja on kelle middake oigus wael kaette antut.

Jaan Kaunis+++

Kadri Kaunis +++

Tanil Wers +++

om abbi ka uesn Jaak Tullus +++

Gustav Kaunis perrandusse asjan:

Koggokonna kirjotaja oll haige sis kirjutas ärr assemal Warrandus sai ülles kirjutut ja tunnistava allan kirjutut rahwas kui rohkem warrandus Gustav Kanissele es olle.

Sai ette kutsus kis ses asjas middake tiawa ja on enne kolmes Gustave suus omm warrandusse jaotame kulnu:

Tanile Wers moisa sepp; Gustave läsk naine Kadri Kaunis, pähkohtomees Peter Urberg, Gustave welli Jaan Kaunis, Kreet Wers, Jaan Urbanik, Juhan Liplik, Kadri Kaunis temma emma,

tull ette Taniel Wers ütles welja Gustav Kaunis on temma enne surman üttelnu Kui Matto Jurri Wersile on temmale 2 rubla wõlgo, Tig Jaan Lodus 40 Kop, Peterle Urberg 1 rubla. 

omma perrandusse perras on temma üttelnu wõlga kelle ka on, ja kik warranduss poigale MIhkle Kaunis peab saama, 

and ülles Gustave warrandus: 1 obbene ristoka, 1 must lehm, 1 walge lehm, 1 must ohwak, 1 kirriw õhw, 3 lammas, 1 sigga, 15 waak leäwa terri, 1 1/3 jahhu, 4 w keswi 2 tattriku, 6 w seeme keswi, 8 w seeme kaira, 5w toitus kaira, 2/3 linna seeme, 1 2/3 ubbe, 1w tattriko zurme, 2 w keswa zurmet, 1 puu wanker 1 puu saan, 1 reggi 2 wikkat, 3 tsirpi, 1 adder, 1 wahtse Telle, 2 sugga, 2 nitze, 1 kapsta tõro, 1 kolm pangele padda,  1 laari tõrdo, 1 säng, 32 rubla õbbedat kelle sisen ülleskirjutut wõlgo ilma 40 Kop on sisse arwatut 1 kirst, wastse särk, kask wastse, kaddonu naise wastse wok ja kask, 1 undrik 1 särk tois reiwas, 6 künard sinnine reiwas.- 2 leisikot linno.

Kadri Kaunis tull ette: ja tunistas kui Sepp on enne surman Gustav räknu ja on seppä tunistus wõlgo perras tõtte, on kulnu kui Gustav tunnistanu wolgo kelleka on;

ütles welgu kaddone mees on temmale lubbanu kik kinkitusse mes temma on tennu jaewat naisele, on pakkonu naisele 5 rubla õbbedat kaasrahha, Kadri es wõttas sedda rahha mitte wasta kui temma arwas kui too ilmaasjanda on kui noid ütles ellawat, ja on todda rahha seppale kaette andnu tolle rahha ka mis muido olli; tunnistab kui kaddonu mees on kik omma warrandus norma poika Mihklele erralubbanu, tunnistab kui temma oll 2 päiwa ütsendas temma naine ollnu sis on temma tolle murre ka mitte Gustave kraam tähhele pandnu ja ei woi mitte tunnistama 

Kas on Tanil Wers kik ülles andnu.

tunistawat Tanil Wers ja Kadri Kaunis kui Gustav tarkamaele ka on kik räknu.

tunistas kui kaddonu mees on temmale Juhann Lipliko kerwo een lubbanu 2 Leisikut linno, ja kewwadene soek.olgo temma sinna jäija wai koddon minnija. 

Tanil Wers tunistas mitte middake tijama toost asjas.

Pähkotomees Peter Urberg tunistab kui kik sedda ülles antut warrandus on temma läbbi ülles wõttut.

tijab toost asjast mitte middake.

Jaan Kaunis tull ette tunistas ei mitte middake lubbamese perra on kulnu, temma on Gustave man sullane ka olnu ja arwab kik warrandus on üllewan, sullane palk oll mitte middake kauplenu, ja on Gustav temmale 1 w kaira mahha tennu, 1 w kaira omma seemeka 1/3 küttise keswa omma seemeka maale haes, linna 1/6 omma seeme maale haes tennu, 135 Kop omma rahha oll Gustav kaer

sai seppa kaest küssetut kas too kik totte on, and wastus ei tija mitte midaake.

Kreet Wers ei olle tulnu.

Jaan Urbanik ei olle tulnu.

Juh Liplik ei olle tulnu.

Kadri Kaunis emma ei olle tulnu.

Sai moistetut:

kui Kadri Kaunis tunnistab 2 laitmata teenistusse läbbi kui on kaddonu Gustav temmale lubbanu 5 rubla kaasrahha ja 2 Leisikut linno sis moistas temmale sedda kaette muido jaeb poigale, 

sai moistut: poiga wormondre Tanil kis temma ülles kaswattab nenda kawwa kui on pähkolin errakeinu, kui maija pitta ni kawwa kui Jurri suur on saab murritsus on kohto poold pantut Kohtomees Peter Urberg ja Kreet Wers ja Jaan Kaunis. üllekaija.

Kui saab kulda kui on middake Kruto labbi kerwal litsotus wastutab tolle eest wörminder Tanil Wers omma warrandusseka, ja kaob Jaan Kaunis omma palka mis temmale on kohto poold moistut mis walda tullasse palka perra

on weel temma palka manu pudus.

Wormündre ja pähkohtomees, kes polamaa merremees on andwat kuu wisil ellajade toitus ja nenda samma temma üllespiddamisse jaggo wilja ja on todda  eiga woor kui welja antas protokolli ülles waija panda noid kaiwa perra kui ellaja tublisti soedatus, maija õlgi ja ellajade soek saelsammas ka erra soedutas.

ja on too aida wõtmi kohto manu hoitmise allan.

ja on moistut: Tanil Wers kaswatab Gustav poik ülles ja paneb pähkolin ja saab tolle latse eest: 1 lehm, 1 wastse särk ja kask, kaddonu naise kask särk, undruk, 1 särk tois reiwas 6 künalt sinnini reiwas ja mis kewwade soekikram perran jaeb.

ja on moistut Jaan Urbanik, Kadri Kaunis emma, Juh Liplik peawat kohto ette tulla ja Krete Wers.

Kik sedda moistus saab toidetus kui on wael noid nimittut rahwas kuletus saanut, ja on kelle middake oigus wael kaette antut.

Jaan Kaunis+++

Kadri Kaunis +++

Tanil Wers +++

om abbi ka uesn Jaak Tullus +++


TAGASI KUVA MÄRGENDUS