Kohto ette astus Jaan Lias ja kaebas oma rioasja mis olli polele jäänud wata N22 1874. Se assi sai seletud ja mõllemile trahwi mõistetud.
Jaan Liasel mõistis kohus see eest trahwi 1/2 Rubla walla laeka, et ta olli ilma lubbata surelissel wiisil Hans Ausmehhe krunti äärt möda omad linad wette tahtnud weddada. Ja Hans Ausmehele mõistis kohus see eest trahwi 1 Rubla walla laeka et ta surelisse meele ja kaddedusse pärrast tedda keelas ja kohhe tedda kiskuma ja peksma hakkas. Nende üdlemisse ju wastastikko waidlemisse peale mis nendega ühte puhku ette tulleb pidd see trahw täidetud saama.
Teiseks kaebas Jürri Ausmees et Herküla mõisa sepp Willem Schmidt tedda on peksnud (allmal nimetud süi päerast). Jürri Ausmees on mõisa tööle käsu järre tulnud oma peremehe eest. Ja homiko keige essimene olnud töle minnema ja hakanud Massina ette Rukkid kandma, nüüd aga on se nimetud mees Willem Schmit tedda teise kohta aianud ja teist sena assemele tahtnud panna aga Jürri Ausmees ep olle sedda mitte tahtnud ja on wasto ütelnud egga minna pahhem olle jälle teise kohta minema kus ma kord ollen akkanud, se peale on se nimetud mees Willem Schmitd tedda kohhe peksma hakkanud ja ilma luggemata hopa möda kõrwo löönud ja tedda kohhe sealt koio aianud.
Et aga Willem Schmitd ep olle kohtuse tulnud jääb teseks kohto päwaks.
Kogukona kohto wannem Juhan Korw XXX
kõrwamees Jürri Stein XXX
Thomas Matson XXX
Läbi wadatud se 11 Maiku päwal 1875 - /loetamatu tekst/ ei wõi mitte Hakenrihtre mehele sata, waid peab kohus isse ots teggema se omma otsut teeta. /allkiri/
Kohto ette astus Jaan Lias ja kaebas oma rioasja mis olli polele jäänud wata N22 1874. Se assi sai seletud ja mõllemile trahwi mõistetud.
Jaan Liasel mõistis kohus see eest trahwi 1/2 Rubla walla laeka, et ta olli ilma lubbata surelissel wiisil Hans Ausmehhe krunti äärt möda omad linad wette tahtnud weddada. Ja Hans Ausmehele mõistis kohus see eest trahwi 1 Rubla walla laeka et ta surelisse meele ja kaddedusse pärrast tedda keelas ja kohhe tedda kiskuma ja peksma hakkas. Nende üdlemisse ju wastastikko waidlemisse peale mis nendega ühte puhku ette tulleb pidd see trahw täidetud saama.
Teiseks kaebas Jürri Ausmees et Herküla mõisa sepp Willem Schmidt tedda on peksnud (allmal nimetud süi päerast). Jürri Ausmees on mõisa tööle käsu järre tulnud oma peremehe eest. Ja homiko keige essimene olnud töle minnema ja hakanud Massina ette Rukkid kandma, nüüd aga on se nimetud mees Willem Schmit tedda teise kohta aianud ja teist sena assemele tahtnud panna aga Jürri Ausmees ep olle sedda mitte tahtnud ja on wasto ütelnud egga minna pahhem olle jälle teise kohta minema kus ma kord ollen akkanud, se peale on se nimetud mees Willem Schmitd tedda kohhe peksma hakkanud ja ilma luggemata hopa möda kõrwo löönud ja tedda kohhe sealt koio aianud.
Et aga Willem Schmitd ep olle kohtuse tulnud jääb teseks kohto päwaks.
Kogukona kohto wannem Juhan Korw XXX
kõrwamees Jürri Stein XXX
Thomas Matson XXX
Läbi wadatud se 11 Maiku päwal 1875 - /loetamatu tekst/ ei wõi mitte Hakenrihtre mehele sata, waid peab kohus isse ots teggema se omma otsut teeta. /allkiri/
