PROTOKOLL

Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1853-1859)

LeidandmedEAA.1143.1.1
Kaader
41
Daatum14.02.1857
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Peeter Urberg Peakohtumees
Karel Wõsso Vöörmünder
Jaan Mandli Kohtumees
JUhhan Lukatz Kohtumees

Gustav Kaunis perrandusse asjan tull kutsmisse pael Juhann Liplik ja sai temma kaest küssitut kas on temma kõrwa een norikole middake lubbatut, kui linno ja soek. Tunistas mitte middake on temma toost asjas kulnu.

Sai ette kutsutus Juhann Urberg tunistab kui Gustav Kaunis on temmale middake räknu, tunnistab  warrandusse asja oll temma selge tedmese kik mis üllewan saisab ütsendas rahhas ja wilja poold ei tija temma middake.

ei tija surman tundin Gustave räkmist Seppaka; ei tija noriko kinkmese 5 rubla ja linno perra.

Kreet Wers tull ette tunnistab Seppale  sai räkitut kik warrandus peab Gustav poigale saama, ja kinkitus mis norikule on tettut jaab temmale; tunistab kik warrandusse kirja allal ja tõttes; noriku 5 rubla ja linno kinkmese perras ei olle kulnut; mona samisse perras norikule ei tija.

Kadri Kaunis: tunnistab middake warrandusses; noriko asjas; ja warrandusses asjas tedama;

sai norikole Kadri Kaunisele ja omma aesale ettenimmetut kas temmale middake wasta on kui kik warrandusse Gustave poigale saab erra moistetut; sai nimmetut kas temma wast Gustave läbbi rasses on saanut ja tolle latsele kes weel woib sünditut sama midake noudab. Andsi wastut:  temma ei olle rasse ja ei nouda middake.

Sai moistetut: kik warrandusse saab nenda kawwa kui  Jurri peiwan seppa kaette andut, ja saab sis kek erramüdut, ja soekikramdeka saab ellaja toitusse paele üts jaggo erra soedatut, ja mis perra jaeb muidetut, ja peab Kreetele kes  ellaja tallitab nenda kawwa eiga kuu jaos welja antus saama, tolle pael kaeb pähkohto-mees Peter Urberg kis sel maijan ellab ja wormünder Tanil Wers. Maija kaest erraandmisse perra wastutab Gustav warrandus ja wormünder Tanil Wers.

Muido warrandusse rahhas jaeb poigale Mihel pael, ja petas todda rahha intresse papire sissin walla ladikun, ja antas temmale sedda rahha kaette kui on temma omma täwwe mehhe ea sissen.

Tanil Wers wottab poik Mihel omma hole alla ja kaswatab temma ülles, ja antas poigale prilla kigge reiwa kraam mes perran jäi ja on tolle perras kui pois pähkohlin erra käib Tanil temma käest middake nouda, ja panneb TAnil temma pähkolin, ja annb sis kik wastse ridet kirriko keimise pael.

Februar 14mal kuu paewal 1857

Worminder Tanil Wers xxx

noriko Kadri Kaunis  +++

omma aesa abbi assemel Hawwi Jaak xxx

Wörminder palles kui temmale sai taggasee andut mes temma on Gustave mattusse pael welja pandnu:

3 rubla kirst ja reiwale 3 rubla
23 1/2 toobi wina 3  "      52 1/2 "
1 05 kop Juh Liplikole lihha eest 1   "        5        "
4 naela sea lihha  4 rubla 4   "

                                                         Ta      11  "      57 1/2    "

Sai moistetut: Jurri peiwan kaette anda oktione rahha.

hoitmisse alla  31    44 k

Gustav Kaunis perrandusse asjan tull kutsmisse pael Juhann Liplik ja sai temma kaest küssitut kas on temma kõrwa een norikole middake lubbatut, kui linno ja soek. Tunistas mitte middake on temma toost asjas kulnu.

Sai ette kutsutus Juhann Urberg tunistab kui Gustav Kaunis on temmale middake räknu, tunnistab  warrandusse asja oll temma selge tedmese kik mis üllewan saisab ütsendas rahhas ja wilja poold ei tija temma middake.

ei tija surman tundin Gustave räkmist Seppaka; ei tija noriko kinkmese 5 rubla ja linno perra.

Kreet Wers tull ette tunnistab Seppale  sai räkitut kik warrandus peab Gustav poigale saama, ja kinkitus mis norikule on tettut jaab temmale; tunistab kik warrandusse kirja allal ja tõttes; noriku 5 rubla ja linno kinkmese perras ei olle kulnut; mona samisse perras norikule ei tija.

Kadri Kaunis: tunnistab middake warrandusses; noriko asjas; ja warrandusses asjas tedama;

sai norikole Kadri Kaunisele ja omma aesale ettenimmetut kas temmale middake wasta on kui kik warrandusse Gustave poigale saab erra moistetut; sai nimmetut kas temma wast Gustave läbbi rasses on saanut ja tolle latsele kes weel woib sünditut sama midake noudab. Andsi wastut:  temma ei olle rasse ja ei nouda middake.

Sai moistetut: kik warrandusse saab nenda kawwa kui  Jurri peiwan seppa kaette andut, ja saab sis kek erramüdut, ja soekikramdeka saab ellaja toitusse paele üts jaggo erra soedatut, ja mis perra jaeb muidetut, ja peab Kreetele kes  ellaja tallitab nenda kawwa eiga kuu jaos welja antus saama, tolle pael kaeb pähkohto-mees Peter Urberg kis sel maijan ellab ja wormünder Tanil Wers. Maija kaest erraandmisse perra wastutab Gustav warrandus ja wormünder Tanil Wers.

Muido warrandusse rahhas jaeb poigale Mihel pael, ja petas todda rahha intresse papire sissin walla ladikun, ja antas temmale sedda rahha kaette kui on temma omma täwwe mehhe ea sissen.

Tanil Wers wottab poik Mihel omma hole alla ja kaswatab temma ülles, ja antas poigale prilla kigge reiwa kraam mes perran jäi ja on tolle perras kui pois pähkohlin erra käib Tanil temma käest middake nouda, ja panneb TAnil temma pähkolin, ja annb sis kik wastse ridet kirriko keimise pael.

Februar 14mal kuu paewal 1857

Worminder Tanil Wers xxx

noriko Kadri Kaunis  +++

omma aesa abbi assemel Hawwi Jaak xxx

Wörminder palles kui temmale sai taggasee andut mes temma on Gustave mattusse pael welja pandnu:

3 rubla kirst ja reiwale 3 rubla
23 1/2 toobi wina 3  "      52 1/2 "
1 05 kop Juh Liplikole lihha eest 1   "        5        "
4 naela sea lihha  4 rubla 4   "

                                                         Ta      11  "      57 1/2    "

Sai moistetut: Jurri peiwan kaette anda oktione rahha.

hoitmisse alla  31    44 k


TAGASI KUVA MÄRGENDUS