Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1853-1859)
| Leidandmed | EAA.1143.1.1 |
|---|---|
| Kaader | 43 44 |
| Daatum | 18.02.1857 |
| Protokolli teema | 11. Vallamagas |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Peeter | Urberg | Peakohtumees | |
| Karel | Wõsso | Vöörmünder | |
| Jaan | Mandli | Kohtumees | |
| Juhhan | Lukatz | Kohtumees | |
Sai kutsutus
Küssimenne: mes amettin on temma ollnu 1845.
wastus: kohtomees
Küssiminne: kas oll mollemba astaja krono wilja andminne
and wastus: ei olle ütsindas 1845.
Kis and krono willi - kihhelokohto läbbi
Kost on toodut -
mitto toodut - ei tija arw.
Kas muijald on sanut willi krono wilja rehnunge pael - omma moisa aidast on Seeme andut tolle krono wilja arwo pael
Mitto - ei tija arw
Krono jahhu on moisa aidan hoiotosas sanut kus muid toise willi oll ei tija temma.
Kronojahhu on Leisikute kaupa moisa aidas inge pael antut, monnele sai wähemb monele rohkem antut, koddapolse kik rohkembaste mitto inge pael sai andut - ei melleta.
Sai kussitut kas on tette kui Wrangli prowwa lask temma maele kutsma ja perremehhe 1/2 pulka mis moisan hoitas paele leikama ja ramatu sisse kirjotama mis perremehhe pulka pael mes noid koddun piddawat mitte on pandut saanut, ja ei olle ka mite toddo willi saanut , wastus tette.
temma on leikaja
Kelle arwo pael on todda pael leikamenne tettus saanu, wastas ilma arwoda.
Kui prowale omma wõlgo erra leppis mes temma moisa pael omma kullutanu.
Kussitus kas olliwa prowa 7 Kuli mes temma on erra prukin, and wastus prowa on rohemb pruknu.
Tunistab perremehhe 1/2 pulka mes noid koddun hoiawat on wähemb kui ramatu sisen.
Kus jäiwat moisa jaggo pole pulkat and wastus noid olliwa maggazin sisen too palli erra, ei tija kus noid on jäinu.
Tunistab kui krono wilja arwo päel sai willi magazina sisse korjatut, palli erra sis palli toddu willi erra mitte ei tija.
Kusimenne Kas olliwa kohto een prozessi krono wõlgo masmesse perras.
Wastus ei melita keddaka kui ütsindas
Küss.: kas sai ramatto perra wai pulka perra moistut.
Wast. temma ei tija selgi arwab pulka perra.
Küssm.: Kas on weel muid middake tolle asjan selletamist mis temma jowwab tunnistama.
wastus todda assi es olle selgi monne perremehhel kis es tullewa todda woor kui sai lisna ülles kirjutut mitte moisan es saa lisnas leikatut perremehhile omma pole pulka pael, moisa poole pael sai wäggesis leikatut, kis moisan ollewa sai prowwa sundusse pael ka omma poole pulka pael leikatut mis koddun oll.
Sai kussitut kas olli kaibuset Kihhelokohto een lisna leikamese perras.
Wastus ei mellita.
Kutsutas
Mes amett on temma ollnu 1845 - pähkohtomees
Kas mollemba astaja olli wilja andmis - ei olli ütsindas 1845.
Kus todut -
krono jahhu on andut leisika kauba inge pael welja üttewisi.
Mitto - es olle ütiwisi ei meletta kuddawis,moisa aidan on noid hoietus sanut.
Tunistab temma olli man kui sai lisnas paele leikatut ja ramatu sisse kirjotut mis wald es saa.
Kelle aewo pael? Wastus willi rehnung es tulle welja kui prowwa prukis paljo wilja, ja on todda perremehhele lisnas paele leikatut prowwa arwo perra.
Kas olliwa noid 7 Kuli mis prowwa erraprukis wastas temma on rohemb pruknu.
Tunistab perremehhe 1/2 pulka mis koddon olliwa on wähemb kui ramatu sisin.
Kohtode een on pulka perra moistetut mitte ramatu perra kui noid mitte kokko sünsiwa.
Ette kutsustus
Mes amettin 1845 on temma olnu - Kohtomees.
Tunnistab kik sõnna ütte wisi kui mollemba toisit kohtomehhet .
Ütsindas leikamisist ei tija temma kui oll haike.
Tunnistab kohtode en pulka perra mitte ramato perra arwatut kui ei sunniwat kokko, nenda wisil sai
Kutsari
Kakko
Sai moisa walitsusse poold 2 rindo wanna pulkat ette näidetut noide kohtomehhele kis olliwa 1845 ja küssitut kas noid on moisa jaggo pool pulkat mis krono wilja rehnung piddawat andsi wastus neid on totte noid pulkat.
sai kussitut
Febr 18mal kuupeiwal 1857
Pähkohtomees Petre Urbärg [allkiri]
kohtomees Jaan Mandli xxx
" Lukkatz xxx
worminder Carl Wosso xxx
Sai kutsutus
Küssimenne: mes amettin on temma ollnu 1845.
wastus: kohtomees
Küssiminne: kas oll mollemba astaja krono wilja andminne
and wastus: ei olle ütsindas 1845.
Kis and krono willi - kihhelokohto läbbi
Kost on toodut -
mitto toodut - ei tija arw.
Kas muijald on sanut willi krono wilja rehnunge pael - omma moisa aidast on Seeme andut tolle krono wilja arwo pael
Mitto - ei tija arw
Krono jahhu on moisa aidan hoiotosas sanut kus muid toise willi oll ei tija temma.
Kronojahhu on Leisikute kaupa moisa aidas inge pael antut, monnele sai wähemb monele rohkem antut, koddapolse kik rohkembaste mitto inge pael sai andut - ei melleta.
Sai kussitut kas on tette kui Wrangli prowwa lask temma maele kutsma ja perremehhe 1/2 pulka mis moisan hoitas paele leikama ja ramatu sisse kirjotama mis perremehhe pulka pael mes noid koddun piddawat mitte on pandut saanut, ja ei olle ka mite toddo willi saanut , wastus tette.
temma on leikaja
Kelle arwo pael on todda pael leikamenne tettus saanu, wastas ilma arwoda.
Kui prowale omma wõlgo erra leppis mes temma moisa pael omma kullutanu.
Kussitus kas olliwa prowa 7 Kuli mes temma on erra prukin, and wastus prowa on rohemb pruknu.
Tunistab perremehhe 1/2 pulka mes noid koddun hoiawat on wähemb kui ramatu sisen.
Kus jäiwat moisa jaggo pole pulkat and wastus noid olliwa maggazin sisen too palli erra, ei tija kus noid on jäinu.
Tunistab kui krono wilja arwo päel sai willi magazina sisse korjatut, palli erra sis palli toddu willi erra mitte ei tija.
Kusimenne Kas olliwa kohto een prozessi krono wõlgo masmesse perras.
Wastus ei melita keddaka kui ütsindas
Küss.: kas sai ramatto perra wai pulka perra moistut.
Wast. temma ei tija selgi arwab pulka perra.
Küssm.: Kas on weel muid middake tolle asjan selletamist mis temma jowwab tunnistama.
wastus todda assi es olle selgi monne perremehhel kis es tullewa todda woor kui sai lisna ülles kirjutut mitte moisan es saa lisnas leikatut perremehhile omma pole pulka pael, moisa poole pael sai wäggesis leikatut, kis moisan ollewa sai prowwa sundusse pael ka omma poole pulka pael leikatut mis koddun oll.
Sai kussitut kas olli kaibuset Kihhelokohto een lisna leikamese perras.
Wastus ei mellita.
Kutsutas
Mes amett on temma ollnu 1845 - pähkohtomees
Kas mollemba astaja olli wilja andmis - ei olli ütsindas 1845.
Kus todut -
krono jahhu on andut leisika kauba inge pael welja üttewisi.
Mitto - es olle ütiwisi ei meletta kuddawis,moisa aidan on noid hoietus sanut.
Tunistab temma olli man kui sai lisnas paele leikatut ja ramatu sisse kirjotut mis wald es saa.
Kelle aewo pael? Wastus willi rehnung es tulle welja kui prowwa prukis paljo wilja, ja on todda perremehhele lisnas paele leikatut prowwa arwo perra.
Kas olliwa noid 7 Kuli mis prowwa erraprukis wastas temma on rohemb pruknu.
Tunistab perremehhe 1/2 pulka mis koddon olliwa on wähemb kui ramatu sisin.
Kohtode een on pulka perra moistetut mitte ramatu perra kui noid mitte kokko sünsiwa.
Ette kutsustus
Mes amettin 1845 on temma olnu - Kohtomees.
Tunnistab kik sõnna ütte wisi kui mollemba toisit kohtomehhet .
Ütsindas leikamisist ei tija temma kui oll haike.
Tunnistab kohtode en pulka perra mitte ramato perra arwatut kui ei sunniwat kokko, nenda wisil sai
Kutsari
Kakko
Sai moisa walitsusse poold 2 rindo wanna pulkat ette näidetut noide kohtomehhele kis olliwa 1845 ja küssitut kas noid on moisa jaggo pool pulkat mis krono wilja rehnung piddawat andsi wastus neid on totte noid pulkat.
sai kussitut
Febr 18mal kuupeiwal 1857
Pähkohtomees Petre Urbärg [allkiri]
kohtomees Jaan Mandli xxx
" Lukkatz xxx
worminder Carl Wosso xxx