Kui sesinnane Koggokonna-kohhus Johan Blacki kaebtuse asjas wasto Aleksander Roots Krimanist tenistusest ärra minemise perrast omma kohtu otsust tännasest päewast ... numri all kohtokäijatele sai kulutud, siis anti Aleksander Roots kätte sesinnane õppetuse-kirri, kust õppetust saab, mis seaduse järrele waja on tähelepanna, kui kegi suremat kohhut tahhab käia. 

Roots es olle rahul ja edesi kaibus sai lubatu.
Haslawa sel 5 Junil 1889

Koggokonna-kohto nimmel:

Koggokonna peamees Jaan Wirro XXX

Koggokonna.kohto kirjutaja J. Weber /allkiri/

Tallorahwa Seaduseramat 1860

§ 773. Kui kohtokäija arwab, et Koggokonna-kohhus omma otsusega temmale olleks liiga teinud, ja kui se assi kelle pärrast temma on kohhut käinud, ennam maksab kui 5 rbl. hõbb., siis ütleb temma kõigehiljeminne kahheksamal päwal pärrast otsuse kulutamist, et temma otsusega rahhul ei olle ja suremat kohhut tahhab käia. Kui temmale on järrele antud surema kohto minna ja temma selle tarbeks kohto tunnistuskirja on saanud, siis peab temma kõigehiljeminne kahheksamal päwal pärrast tunnistusekirja wäljaandmist Kihhelkonna-kohto ette minnema, kus, kui kohhus koos ei olle, kirjutaja sedda protokolli-ramatusse üllepanneb, mis waja on.

§ 774 Kui kohtokäija ka ühtainust neistsinnatsist (üllemal nimmetatud) asjust, mis surema kohto käimise pärrast on seatud, tähhelepannemata jättab, siis ei olle temmal õigust suurema kohto ette minna, waid temma peab Koggokonna-kohto otsusega rahhul jäma.