Kohtusse kaebas Pirgu mõisa wallitsus - tallitaja M. Tläbbi tütruk Marri Tamfeldti peale, kes Pirgu mõisa karja hoidis, et herra tedda olli käskinud metsast tattikaid tua, agga se tütruk ei olle neid mitte toonud, üteldes et neid ei leia ja pealegi üksi karja hoides ei olle aega neid otsida. Selle peale olli herra tütrukule ütelnud, et maksad üks rubla tänna ja kui homme jälle ei too, siis teise rubla trahwi, siis olli tütruk M.T. ütelnud minna lähhen ärra, ja olligi ärra läinud, selle peale olli herra tallitaja tütruku järrel saatnud, se tütruk olli sanna kuulnud ja jälle taggasi tulnud, agga et olli poole päwa ärra olnud, mõistnud herra temale 2 päwa wangi strahwi selle ette. Kui tallitaja se kutrguka walla kohtuse tulli et tedda seal piddi kohto mõistusse järrel ülew. nim. sui pärrast puuri pandama, Kui walla kohhus sedda asja selle tütuku ja tallitaja käest olli õieti järrel kuulanud et se nenda on, siis ei täitnud walla kohhus mitte Pirgu herra mõistmisse järrel, waid mõistis ni kui kohtu otsus näitab teine pool nim. süi ette.

Kohtu otsus.

Tütruk Marri Tamfeldt maksab 50 Kop strahwi walla laeka selle eest, et olli ärra karranud, herra hirmutamise pärrast. Et ta kohhe omma ammetid jälle peale hakkanud, ei wõinud walla kohhus tedda rohkem trahwita, agga sedda et karja hoides peab tattikaid otsima, ei mõistnud kohhus mitte.

Protokoll sai tütrukule ette loetud ja temma piddi omma trahwi täitma.

Kogukohtu wannem J. Korw XXX

" " Kõrwamees M. Ausmees XXX

" " " " J. Parnabas XXX

II Kaebas kohtuse Herkülla mõisa teumees Jakob Ninepuu, et temmal mõisa poolest olli üks põllu tük mitto aastad käes olnud, agga nüüd olli Herküllas maa mõet olnud ja Jakob Niinepuu põllu tük olli Jago perremehhe Jaan Ausmehhe krundi kõrwa tulnud. Kewwadi 1876 küllis Jaan Ausmees tedda täis, agga temmal ei olnud mõisa poolt mitte sedda lubba antud. Jakob Ninepu olli tedda mõisa wallitseja kässu pela keelanud et minno põllo tük jääb mulle jälle, sest igga üks perremees sai mõisa poolt lubba wanna wiisi omma suiwilja põldo prukida, sellest piddi siis Ninepu põllu tük ärra jäma. Agga Ausmees ahnitses seda ka ommale kässu wasto.

Nüüd kutsuti J. Ausmees kohtu ette ja kuulati, miks ta olla nenda mõisa kässu wasto J. Niinepuu põllo tükki ärra wõtnud ja omma seemnega täitnud. J. Ausmees kostis et mõisa poolt on temma sedda ka lubatud. (Agga et Jakob Niinepuul on mõisa kiri, kus on kirjutatud et Jaan Ausmehhel on kogguni süid et on ommast peast sedda keik teinud j.n.e.)

Kohhus ütles ei sedda põlle sulle kegi lubbanud (sul on süid) ja pealegi olles weel  Suurel + päewal  Päew min. pühha hommikul külwanud - mis sule mitte tarwis ei olnud.

Sedda ajas kül temma tagasi, agga mitto innimest on sedda näinud ja weel J. Niinepuu kes sedda tunnistas kohto ees, tõe ollewad.

Kohtu otsus.

Jaan Ausmees maksab 5 Rbl. Jakob Niinepule selle wakka maa eest ja 1 Rbl trahwi walla laeka, et on ülle keel ja pühha hommikul sedda tööd ette wõtnud.

"Jaan Ausmees ei lubbanud koguni sedda kahjo ja trahwi täita, kohus ütles kui muido siis riisumise läbi. Agga Jakob Niinepuu ei olnud sell mõismissega ka kogguni rahhul, waid nõudis weel rohkem.

Protokoll sai neile ette loetud, ep olnud muud jutto ennam.

Kogu kohto wannem J. Korw XXX

"  Kõrwamees M. Ausmees XXX

"  " " J. Parnabas XXX