Astusid ette Soomra külast Mari Kolwart ja Leeno Aitaja käemehe Jaan Aitajaga ja kaebawad, et nende Onu ja Tädi ära surnud ja ühtigi pärijad järgi jätnud, muud kui selle tädi mees: Sarapuu Mihkel Sarapuu, see Mihkel on nende tädi Madle teine mees. Mihkel Sooper, aga nende ära katnud Onu on Jüri Peterson olnud ja nõuawad sest warast osa saada ja nimelt kõigest warast liikumatta ja liikuwast warast, rahast ja elu kraamist.-
Niisamma astus weel ette ka nende katund inimeeste wenna poeg Madli wennas Mardi Jaan Bruudel ja pärib ka sest warandusest osa saada. -
Nõuti ette kas neil mingi suggust tunnistust on ehk üles kirjutud kirja sest päritawast warast. - andwad wastuseks et ei ole ühtigi kirja. -
Kogokonna kohus nõudis ka seda järgi kas nende kaebajatte Onu Jüri Peterson ja tema Naine ühe aasta sees ära surrid, andwad seda wastuseks et see nende Oni Jüri Peterson on 20. aasta eest ära surnud ja selle Naine Madli nende tädi on nüüd jälle juba teise Mehele läinud selle Mihkel Sooperile nenda 19. aasta eest ja nemad on selle mehe Mihkel Sooberiga jälle 18 1/2 aastad paaris elanud ja nende tädi selle nüüdse mehe naine Madli Sooper on nüüd alles 1882 aastal ära surnud.-
Kutsuti ette tunnistust, mis peäle ette tuli Pea Kohtomees: Jaan Reimets ja tunnistab, et see katund Madli Sooper on minewa aasta 1881 just Jaani pääwa laupääw on sääl Sarapuu Saunas olnud ja see küsind, et ole hea mees ja ütle millas kohto pääw on ta tahab siis kohtuse tulla ja oma päritawad wara üles anda, kes seda tema wara kõik pärib ja annud seda üles, et kõik seda wara selle tema nüüdse mehe Mihkel Sooperile annab, sest et keegi neist sugulastest pole temast holinud, ja kirstu peab ta mees kui ta sureb linnast tooma, ja ta oma hobu peab teda aeda maha wiima ja mitte ei pruugi keegi mattusele kutsuda, et selle asja pärast ei lähe tema wana kontide pärast.
Sai mõistetud: et see katund Mihkel Soopri naise Madli warandust mis sääl praegu on üle waadata kõik liikuw ja liikumata warandus, ja teised päranduse nõudjad peawad selgemad tunnistust ette tooma, kas see pärimise õigus neil selle surno wiimast tahtmist mööda ehk tahtmiseta on ja siis saab tulewal kohtu pääwal otsust mõistetud.
Astusid ette Soomra külast Mari Kolwart ja Leeno Aitaja käemehe Jaan Aitajaga ja kaebawad, et nende Onu ja Tädi ära surnud ja ühtigi pärijad järgi jätnud, muud kui selle tädi mees: Sarapuu Mihkel Sarapuu, see Mihkel on nende tädi Madle teine mees. Mihkel Sooper, aga nende ära katnud Onu on Jüri Peterson olnud ja nõuawad sest warast osa saada ja nimelt kõigest warast liikumatta ja liikuwast warast, rahast ja elu kraamist.-
Niisamma astus weel ette ka nende katund inimeeste wenna poeg Madli wennas Mardi Jaan Bruudel ja pärib ka sest warandusest osa saada. -
Nõuti ette kas neil mingi suggust tunnistust on ehk üles kirjutud kirja sest päritawast warast. - andwad wastuseks et ei ole ühtigi kirja. -
Kogokonna kohus nõudis ka seda järgi kas nende kaebajatte Onu Jüri Peterson ja tema Naine ühe aasta sees ära surrid, andwad seda wastuseks et see nende Oni Jüri Peterson on 20. aasta eest ära surnud ja selle Naine Madli nende tädi on nüüd jälle juba teise Mehele läinud selle Mihkel Sooperile nenda 19. aasta eest ja nemad on selle mehe Mihkel Sooberiga jälle 18 1/2 aastad paaris elanud ja nende tädi selle nüüdse mehe naine Madli Sooper on nüüd alles 1882 aastal ära surnud.-
Kutsuti ette tunnistust, mis peäle ette tuli Pea Kohtomees: Jaan Reimets ja tunnistab, et see katund Madli Sooper on minewa aasta 1881 just Jaani pääwa laupääw on sääl Sarapuu Saunas olnud ja see küsind, et ole hea mees ja ütle millas kohto pääw on ta tahab siis kohtuse tulla ja oma päritawad wara üles anda, kes seda tema wara kõik pärib ja annud seda üles, et kõik seda wara selle tema nüüdse mehe Mihkel Sooperile annab, sest et keegi neist sugulastest pole temast holinud, ja kirstu peab ta mees kui ta sureb linnast tooma, ja ta oma hobu peab teda aeda maha wiima ja mitte ei pruugi keegi mattusele kutsuda, et selle asja pärast ei lähe tema wana kontide pärast.
Sai mõistetud: et see katund Mihkel Soopri naise Madli warandust mis sääl praegu on üle waadata kõik liikuw ja liikumata warandus, ja teised päranduse nõudjad peawad selgemad tunnistust ette tooma, kas see pärimise õigus neil selle surno wiimast tahtmist mööda ehk tahtmiseta on ja siis saab tulewal kohtu pääwal otsust mõistetud.
