28
Kohto ette Kaewas Rieseperre walla koolmeister Matsar: Surekiwwi perrenaine, Marti lesk on pärrast omma mehhe surma minno einamad Surekiwwi tagga, kaks aastad ärra teinud, selle kaubaga et temma pallus minno käest einamad numa peale kolmeks tehha, essimenne aasta tõi einad issi ärra, ilma et minna numa sain wõtta;
Teine aasta ma saatsin omma poia Surekiwwi perrenaesele ütlema: homme ma tullen nuuma wõtma, emma saatis kässo taggasi, meie olleme einad ammo arratonud ja ärra söötnud, kül ma saadan koolmeistrile ka.
Teine pääw tõi ta poeg Otto 1 koorm eino mulle, ma küssisin kas seal weel maas on? Otto ütles jah on, ma ütlesin: kül ma toon sedda isse ärra.
Läksin teine kolmas pääw eino toma, ei leidnud kuskilt omma krundi pealt pooleli kuhja, üks kuhja põhhi olli kül ülle minno raia, ei tohtinud sealt wõtta, ei olnud minno krundi peal, tullin ette pole, ja leidsin ühhe weikesse kuhja mis minno krundi peal olli, wõtsin sealt nuuma ja läksin Surekiwwi perrenaese juure, ja ütlesin: selle kuhja pealt ma wõtsin numa ärra, kelle omma se olli, emma ütles: se olli meie sauna emma, ma andsin sedda sauna emmale tehha;
Teine pääw tulleb sauna emma minno juure, ja pallub miks minno heinad ärra tõid, ma ollen sedda Surekiwwi emma käest sanud, ja temmale head teinud, ma ütlesin temmale wasto, se on minno heinam, ja mitte Surekiwwi emmal anda kellel tahhab.
Tännawo süggise poole suid tulleb Jaan Merk minno jure, ja pallub minno käest heinamad, ja ütleb et koolmeister sul on kül seal üks ulk einamad teggemata, antke sedda minno kätte ma teen ärra. Ma ütlesin wasto mul ei olle seal ennam teggemata, on seal teggemata siis se on Surekiwwi.
Tullewad agga üks pühhäpaw jälle minno jure Jaan Merk ja Lükkati Juhhan Mathias, ja Jaan Merk ütleb et Ristikillo Jaan Mikkow on mind alla einama peale winud, ja näitanud kust raiad käiwad, koolmeister ei tea issegi omma einamad, pool einamad on ülle selle mis koolmeister teab, ja Surekiwwi rahwas on sedda ärra teinud.
Minna antsin siis neile lubba tehha sedda einamad, nihästi Jaanil kui Juhhanile, ja ütlesin on se minno einam siis tehke sedda, ja on se Surekiwwi einam siis ei wasta minna selle eest mitte, selle asja annan ma kohto ette selletada, ja saan ma mõisast makaarti ramatud ja kirjad järrele watanud, nüüd ollen ma mõisas metsa herra Sterni silma all kaardid ja ramatud järrele watanud, ja se einam on täieste minno.
Sest on nüüd mõista, kui ma seia kohha peale koolmeistriks tullin 12 aasta eest, siis näitas Surekiwwi Mart Wöörberg kes kirriko woormünder ja kooli eestseisja olli, mulle sedda einamad, ja on sest agga pool jüst näitamatta jätnud, ja se olli mul kõik se aeg teadmata; nüüd on se pool einamad tännawu tehtud, ja selle poole peal on praego 5 kuhja heino, ja Tallitaja Jürri Tamberg on sedda omma silmaga ülle watanud, kui sured need kuhjad on, ja mis se ein wäärt on.
Nüüd et issa sedda pettusse wiisil on teinud, ja mulle waltsi raia ette näidanud, ja isse sedda einamaad ka niitnud, ja nüüd jubba surnud on, siis jääb temma pettus kõik arwamata, et agga temma lesk pärrast mehhe surma 2 aastad sedda weel on teinud omma lubbaga pettusse wisil, siis pärrin minna temma käest selle heina arro järrel mis tännawo seal on kahhe aasta eest 40 rbla- heina tassumist.
Kaebtusse kandja Surekiwwi perrenaese assemel astus temma poeg Otto Wöörberg kohto ette, ja sai temmale se kaebtus ette loetud, temma ütleb selle wasto: essimesse aasta pärrast issa surma küssis emma koolmeistri kääst lubba sedda einamad nuumata kolmeks tehha, ja koolmeister ütles tehke peale kui teie tahhate, ja tooge mulle ka, siis sai tehtud 2 kuhja kokko arwata 3 koormad, ja sai 1 koorem heino koolmeistrile toodud;
Teine aasta sai tehtud 5 kuhja, ja iggas kuhjas üks koorm heino, ja siis sai toodud üks kuhhi koolmeistrile ja põhhi jäggi mahha, ja koolmeister lubbas ise ärratua, ja koolmeister tulli järrel ja ei olle ühtigi leidnud sedda põhja, ja selle eest siis ollin minna kündmas uhhe päwa omma ärgadega, ja sullane Jaan olli ka ühhe päwa kündmas, ja emma wiis koolmeistre poia Tallinna meie obbusega.
Koolmeister Matsar ütleb selle wasto, einamad ollen ma lubbanud kolmeks tehha, agga ikka se pool, mis minnul teada olli, kui paljo ta sealt heino on sanud, põlle mind kutsutud numa wõtma, essimenne kord tõi sullane Jaan Mikkow mulle üks koorm, sellega piddi nuum makstud ollema, ja minna jäin rahhule sekord.
Teine kord tõi poeg Otto mulle üks koorm, ja need künni päwad on lubbatud peale kauba tehha selle eest et naad einamad on saanud tehha mele heaks, poia on ta linna winud, selle eest ollen ma ta kaks last wõerutamisse pärrast kaks näddalid ülles piddanud.
Tallitaja Jürri Tamberg tunnistab, et ta on need heinad ülle watanud, ja wiis kuhja on seal praego, umbes arwata kakssadda leisikat (200 leisikat)
Kohhus mõistis et Surekiwwi perrenaene Marti lesk Marri Wöörberg selle poole einamad ilma lubbata on ärrateinud siis peab temma 10 rubla Koolmeister Matsarile, heinama teggemisse eest maksma.
Protokoll wälja antud 13mal Okobri kp. 1887a.
28
Kohto ette Kaewas Rieseperre walla koolmeister Matsar: Surekiwwi perrenaine, Marti lesk on pärrast omma mehhe surma minno einamad Surekiwwi tagga, kaks aastad ärra teinud, selle kaubaga et temma pallus minno käest einamad numa peale kolmeks tehha, essimenne aasta tõi einad issi ärra, ilma et minna numa sain wõtta;
Teine aasta ma saatsin omma poia Surekiwwi perrenaesele ütlema: homme ma tullen nuuma wõtma, emma saatis kässo taggasi, meie olleme einad ammo arratonud ja ärra söötnud, kül ma saadan koolmeistrile ka.
Teine pääw tõi ta poeg Otto 1 koorm eino mulle, ma küssisin kas seal weel maas on? Otto ütles jah on, ma ütlesin: kül ma toon sedda isse ärra.
Läksin teine kolmas pääw eino toma, ei leidnud kuskilt omma krundi pealt pooleli kuhja, üks kuhja põhhi olli kül ülle minno raia, ei tohtinud sealt wõtta, ei olnud minno krundi peal, tullin ette pole, ja leidsin ühhe weikesse kuhja mis minno krundi peal olli, wõtsin sealt nuuma ja läksin Surekiwwi perrenaese juure, ja ütlesin: selle kuhja pealt ma wõtsin numa ärra, kelle omma se olli, emma ütles: se olli meie sauna emma, ma andsin sedda sauna emmale tehha;
Teine pääw tulleb sauna emma minno juure, ja pallub miks minno heinad ärra tõid, ma ollen sedda Surekiwwi emma käest sanud, ja temmale head teinud, ma ütlesin temmale wasto, se on minno heinam, ja mitte Surekiwwi emmal anda kellel tahhab.
Tännawo süggise poole suid tulleb Jaan Merk minno jure, ja pallub minno käest heinamad, ja ütleb et koolmeister sul on kül seal üks ulk einamad teggemata, antke sedda minno kätte ma teen ärra. Ma ütlesin wasto mul ei olle seal ennam teggemata, on seal teggemata siis se on Surekiwwi.
Tullewad agga üks pühhäpaw jälle minno jure Jaan Merk ja Lükkati Juhhan Mathias, ja Jaan Merk ütleb et Ristikillo Jaan Mikkow on mind alla einama peale winud, ja näitanud kust raiad käiwad, koolmeister ei tea issegi omma einamad, pool einamad on ülle selle mis koolmeister teab, ja Surekiwwi rahwas on sedda ärra teinud.
Minna antsin siis neile lubba tehha sedda einamad, nihästi Jaanil kui Juhhanile, ja ütlesin on se minno einam siis tehke sedda, ja on se Surekiwwi einam siis ei wasta minna selle eest mitte, selle asja annan ma kohto ette selletada, ja saan ma mõisast makaarti ramatud ja kirjad järrele watanud, nüüd ollen ma mõisas metsa herra Sterni silma all kaardid ja ramatud järrele watanud, ja se einam on täieste minno.
Sest on nüüd mõista, kui ma seia kohha peale koolmeistriks tullin 12 aasta eest, siis näitas Surekiwwi Mart Wöörberg kes kirriko woormünder ja kooli eestseisja olli, mulle sedda einamad, ja on sest agga pool jüst näitamatta jätnud, ja se olli mul kõik se aeg teadmata; nüüd on se pool einamad tännawu tehtud, ja selle poole peal on praego 5 kuhja heino, ja Tallitaja Jürri Tamberg on sedda omma silmaga ülle watanud, kui sured need kuhjad on, ja mis se ein wäärt on.
Nüüd et issa sedda pettusse wiisil on teinud, ja mulle waltsi raia ette näidanud, ja isse sedda einamaad ka niitnud, ja nüüd jubba surnud on, siis jääb temma pettus kõik arwamata, et agga temma lesk pärrast mehhe surma 2 aastad sedda weel on teinud omma lubbaga pettusse wisil, siis pärrin minna temma käest selle heina arro järrel mis tännawo seal on kahhe aasta eest 40 rbla- heina tassumist.
Kaebtusse kandja Surekiwwi perrenaese assemel astus temma poeg Otto Wöörberg kohto ette, ja sai temmale se kaebtus ette loetud, temma ütleb selle wasto: essimesse aasta pärrast issa surma küssis emma koolmeistri kääst lubba sedda einamad nuumata kolmeks tehha, ja koolmeister ütles tehke peale kui teie tahhate, ja tooge mulle ka, siis sai tehtud 2 kuhja kokko arwata 3 koormad, ja sai 1 koorem heino koolmeistrile toodud;
Teine aasta sai tehtud 5 kuhja, ja iggas kuhjas üks koorm heino, ja siis sai toodud üks kuhhi koolmeistrile ja põhhi jäggi mahha, ja koolmeister lubbas ise ärratua, ja koolmeister tulli järrel ja ei olle ühtigi leidnud sedda põhja, ja selle eest siis ollin minna kündmas uhhe päwa omma ärgadega, ja sullane Jaan olli ka ühhe päwa kündmas, ja emma wiis koolmeistre poia Tallinna meie obbusega.
Koolmeister Matsar ütleb selle wasto, einamad ollen ma lubbanud kolmeks tehha, agga ikka se pool, mis minnul teada olli, kui paljo ta sealt heino on sanud, põlle mind kutsutud numa wõtma, essimenne kord tõi sullane Jaan Mikkow mulle üks koorm, sellega piddi nuum makstud ollema, ja minna jäin rahhule sekord.
Teine kord tõi poeg Otto mulle üks koorm, ja need künni päwad on lubbatud peale kauba tehha selle eest et naad einamad on saanud tehha mele heaks, poia on ta linna winud, selle eest ollen ma ta kaks last wõerutamisse pärrast kaks näddalid ülles piddanud.
Tallitaja Jürri Tamberg tunnistab, et ta on need heinad ülle watanud, ja wiis kuhja on seal praego, umbes arwata kakssadda leisikat (200 leisikat)
Kohhus mõistis et Surekiwwi perrenaene Marti lesk Marri Wöörberg selle poole einamad ilma lubbata on ärrateinud siis peab temma 10 rubla Koolmeister Matsarile, heinama teggemisse eest maksma.
Protokoll wälja antud 13mal Okobri kp. 1887a.
