Haslawa Kogukonna Kohus sel 8 Augustil 1888

Man ollid: päkohtumees Johan Link

Kohtumees: Jürri Kärn

"  Johan Kliim

Keiserliko 4 Tarto Kihelkonna kohtu kässu perra sest 16 Junist s.a Nr 3943 peab se kogukonna kohus Krimani kogukonna sadikude kaibuse wasto enitset wallawanembat puduste perrast ette wõtma ja ärra selletama.

Selle põhjusel ollid tänases päiwas Krimani walla sadiku Johan Klaos ja Johan Kenk ja enitse Krimani wallawanemba Märt Kärik ja Jürri Lipp ette kutsutu.

Need nimitedo sadiku näidasit Krimani nõukogu protokolli sest 28 owembrist 1887 ette kelle perra nemma Kogukonna assemel kaibajades om walitu. Päle selle kaibasiwa sadiku Johan Klaos ja Johan Kenk et Jürri Lippo ameti ärra andmise jures sel 28 Nowembril 1887 131 rubl 43½ kop kassan pudus om ollnu ja pallusiwa, et Jürri Lipp ja ka  sekõrdset wallawölmündrit Johan Woiter ja Peter Grünthal seda raha ärra massma sunitas.

Tõiselt kaibasiwa neid nimitedo sadiku, et Märt Kärik om omma Ameti aijal 861 rubl Krono wilja massmise tarwis raha sisse wõtnu ent ei olle seda raha kronole wilja tassumises ärra massnu, ja sis ollewat Märt Kärik maksu arwu lahti tegemise jures hengi maha jätnu, kes aga perrast omma maksut ärra om massnu, ni et se raha kui ülle jänu peas walla kassan ollema. Neid hengi om:

sis ollewat Märt Kärik ülles andno, et Krimani Kogukonna liige Georg Lillefeld 1877/78 ja 1878/79 asta massut kokko 11 rubl 49 Kp wõlgu ollema se inemine aga ette näidatu päraha ramatu perra 9 astat selle wahel omma maksut ärra om massnu ni et Kogukond seda wanna wõlga tema käest nõuda ei sa enge nõuab nüid seda Märt Käriko käest.

Sis ollewat Märt Kärik ilma Nõukogu lubata 5 rubl Wõnno köstre 25 asta pidus andno ja nõuawa seda tagasi.

Märt Kärik ollewat Nekrudi ärra andmisse päle rohkemb wälja andno kui Nõukogu om lubanu nink nimelt 1883/84 asta ja 1884/85 asta tarwis 61 rubl kokku seda keige rohkemb 10 rubl astas kullunu om selleperra nõuawad sadikud 29 rubl sellest rahast Märt Käriko käest tagasi.

Ja weel, et 1871 astast sadik kunni 1885 astani om enine wallawanemb Märt Kärik majade massut walla kassast wälja massnu aga neid rahasit neide perremeeste käest sisse nõudnu ei olle ni et neist inemistest mõnni wahe aijal ärra om surno ni et seda enamb koskilt kätte ei sa, seda raha om 90 rubl 40 kop ja nõuawa seda raha nüid Märt Käriko käest.

Jürri Lipp wastutas selle kaibuse päle, et tema 1886 astal ametist lahti om sanu ja sis ka rehnungi ärra om andno, ent sis midagi pudust ei olle ollnu.

Märt Kärik wastutas:

1 kaibuse päle, et se krono wilja raha kül sisse wõetu saab ollema, ent se raha om nõukogu lubba päle tõiste massude päle ärra massetu sanu ja om ka praegu weel wõllan wäljan ni et temma rehnungi ärra andmise jures 1885 astal Januari kuul pudusi ette ei olle tullnu.

2 kaibuse päle, et se temale ei puttu nõukogu om päraha arwo tennu, om inemesi ülles wõtnu ja maha jätnu, ja tema ollewat juba nõukoguga Kihelkonna Kohtu een ärra lepinu ja se assi om juba ärra selletado ja kui tema rehnungi ärra andno jänu 700 rubl ülle.

3 kaibuse päle, et tema Georg Lillefeldi massust midagi ei tea.

4. kaibuse päle, et tema se 5 rubl Kihelkonna Kohtu mõistuse perra massma peab ja ollewat ka seda raha kaits kõrd pakkunu.

5 kaibuse päle, et tema Nekrudi kullu nenda palju wõtnu kui kullunu ja Nõukogu om lubanu.

6 kaibuse päle, et tema neid massusit Nõukogu lubba päle kassudest om massnu ja need inemissed ellawa praegu ja jõuawa neid rahasit massa, selleperrast ei wõi tema neid rahasit massta.

Otsus: et wölmündre Johan Woiter ja Peter Grünthal ette om kutsuta ja sai kogukonna sadikutele ütteldu, et nemma ka kassa ramatut ütten tonu peawa kost se Jürri Lippo pudus nätta om.

Päkohtumees: Johan Link XXX

Kohtumees: Jürri Kärn XXX

"  Johan Kliim XXX