Tulliwa ette kaibaja Mihgli Mandli ja Jaan Laits omma wargose perrast, nink ütliwa: Juhhan Rattos ollew neide rõiwad ärrä warrastanno, sest Mihgli ollew Juhhanile säält kambrest kartowlid andno kos ne rõiwa õkwa  tol ösel omma ärrä warrastet; sis arwap Migli et muu es tijaki säält wargile tulla kui üllewan nimmitet Johhan Rattos kes ka jo enne wargose ammetit om piddano. Nink weel kaiwas Mihgli et Johhan om ulkma mõtsa möda länno, ni kui perrantullew kaibos sedda asja saap selletamma.

Jaan Laits kaiwas ni: Selle ei ollew Juhhan üllewan nimmitet päiwal teole (Runni tarre mano) sano et ta tedda mõtsa möda päiw aiga selle  nõuwoga om weddasnu, nink wargost wälja olles otsno nink Jaan Latse kätte olles hä wisika andno, et kui seddawisi päiw otsa olli kõnnitet, ja wargost ei olle Juhhan kostki kätte otsno, si om ta Janile üttelno ni: Kulla welli noid rõiwid ma ennam kätte kik ei sa, minnno anna sulle kui hä wisika rahho jääd süggiselt omma kitse wargose tasso misse innas: Et nüüd Janil neide Juhhani omma sõnno ütlemisse  perrast, Johhan oll üttelno, üttegi tunnistajat es olle, sis sallas Johhan kik omme sõnno ärrä. Sis es woi ka koggokonna Kohhos Johhanile wargose est weel ütteki trahwi moista, enge jäi toise kõrra päle seni kui weel parrembat tunnistust saap. Ent et Juhhan päiw aiga om kõnnitanno ja perre mehhe kässopäle Teole es olle länno es woi ta ärrä sallata: Sis moisteti tälle et ta mõisa ja perremehhe käsko ei olle täütno, päleki wel Jaani mõtsa möda waiwano, wiistõistkmme witsa hobi, mes ka sai ärrä antus.