Protokoll. Pala walla kohus 24 Weebruaril 1900. Kohtu eesistuja Joosep Soiewa, Kohtumõistjad Mihkel Saar, Kaarel Haawakiwwi ja Joosep Nõmm. 

Kohtu  ette tuliwad kohtule tuntud Mari Tosso-Künnap, Künnapu pool talu omanik ja Juhan Puusep ja palusivad eneste wahel kokku lepitud suusõna rendi kaupa kohtu protokolli üles wõtta ja kinnitada järgmiselt:

 Kontraht. Täna, allnimetatud päewal on Halliku walla liikme Mari Künnap-Tosso kui omaniku ja Saare walla liikme Juhan Jan. pg. Puusep kui rentniku wahel järgmine rendikontraht tehtud.

§ 1. Omanik Mari Künnap annab oma pool Künnapu koha N; 7. mis on Halliku wallas Kodawere kihelkonnas Jurjewi kreisis, rentniku Juhan J. p. Puusepa kätte üheks aastaks rendi pääle; see on 23. aprillist 1900 a. kunni 23 aprillini 1901 aastani selle Künnapu koha seaduslike piiridega 2½ taaldrit 3 grossi ehk 91 ½ wakamaa aru järele, siin kontrahi lõpus nimetatud muutmistega.

§2. Rentnik Juhan J.p. Puusep maksab renti Künnapu koha N: 7 eest iga aasta üks sada (100) rubla ja nimelt järgmistel tähtpäewadel: 1 märtsil peab ½ aasta rendist ette maksma ja enne 1. oktobrikuud teine    ½ jagu; mis tähtpäewal rendi summast wõlgu jääb, selle eest maksab rentnik ühe  protsendi kuu päält juurde. Tulekassa raha peab 1. märtsil igakord ette maksma, kui tule kassa

seltsi eesseisus seda nõuab.

§ 3. Kui rentnik selle koha omanikule tagasi annab, siis peab olema:

a) hooned ja nimelt nende katused hääs korras;

b) rukkinurm olgu häste haritud, ning õigel ajal hää seemnega külwatud;

c) aiad peawad korras olema, heinamaad wõsudest puhtad hoitud;

e) kõik sõnnik, ja ülejäänud loomade toit ja põhk peab selle koha pääle ilma tasumata jääma;

f) piirid nurmedel olgu puhtad ja hästi korras hoitud;

g) eeseiswa põllutöö aasta tarwis peawad kõrre ja ristiku söödi künnid aegsaste olema küntud ja äestatud. Rentnik peab iga  wakamaa rukki eest mis külimata on jäetud kuus seemet, ja halwa harimise pärast wiis rubla kahjutasumiseks maksma.

§ 4. Rentnik peab wiienda jao kõigist nurmemaast rukki alla, iga aasta külima, ja järele jätma ilma tasumata. Linade alla ei tohi rentnik mitte rohkem, kui kümnes jagu kõigist nurmemaast külida; kui ristikheina peaks rohkem kui kümnes jagu põllust pruugitama, siis ei kaswa linade külimise õigus mitte üle kümnenda osa põllust. Iga puuduwa wakamaa ristikheina ehk rohkem tehtud wakamaa linade  eest maksab rentnik 25 rubla kahjutasumiseks; wabanduseks , et rentnik põldusid mitte seada, ega mõeta külimiseks ei oska, jääb tähelepanemata.

§ 5. Õlgi, heinu ega põllupõhku ei tohi rentnik wälja lainata ega müüa, ei ka milgil kombel koha päält ära saata, talu omaniku teadmata ega tahtmata.

§ 6.  Kõik walla, kiriku ja kroonumaksud- orjused ja tegemised, mis selle koha pääl on, ehk weel tulewad, maksab ja talitab selle koha rentnik ise.(Liiwim. talur. koguk. S. § 207.)

§ 7. Kõik õnnetused ja äpardused mis pikse, tule, rahesao, ehk weiste katku läbi tulewad, peab rentnik ise oma kahjuks kandma.

§ 8.Kõik parandamised mis tarwis on, teeb rentnik oma rahwaga ja omanik juhatab materjali, mis rentnik ise raiub, ja kõik tarwitused juurde weab; õled katuse parandamiseks paneb rentik omast käest. Parandamiste ehk korraldamiste eest koha juures, rentnik midagi tasumist ei saa.

§ 9. Rentniku hool on kõik selle koha teed, kraawid, sillad, hooned ja aiad, ja kõige enam katused hääs korras hoida. Omanikul, ehk tema asemikul on õigus igal ajal, ja nii mitu korda kui see tema tahtmine on, selle koha tallitamist, läbi waadata, ehk waadata lasta; kui rentnik midagi lohakile on jätnud, siis wõib tema tulu pääl, korda seada lasta.

§ 10. Kui omaniku, ega rentniku poolt kuus kuud enne kontrahi lõppu ülesütlemist ei ole, siis kestab see kontraht weel üks aasta käes olewa kontrahi põhjusel edasi.

§ 11. Rentnik ei tohi kesapõldu miski wilja alla pruukida, nenda sama ei tohi ka enam kui 1/4  jagu aiamaast sõnnikuga väetada, kõik muu sõnnik peab kesa põllu pääle weetama.

§ 12. Rentnik wastutab oma nüüdse, ja tulewase warandusega selle eest, et kontrahti tema poolt hoolega täidetakse ja peetakse; ja ei tohi oma kraami ehk warandust enne müüa, ega wedada, kui tema omanikuga tasa on; iseäranis oma raudwaraga mis kõige wähem 2 hobust ja 8 sarwlooma (weist) hääs korras peab olema.

§ 13. Rentnik peab selle koha hooned oma kulu pääl tule kassas hoidma; tasumise raha peab materjali ostmiseks ja ehituse kuludeks pruugitama.

§ 14. Rentnikul on keelatud, ilma omaniku lubata neid maid üles künda, mis põlluaru sisse ei ole arwatud; ka on keelatud täit kohta, ehk selle jagusid ilma omaniku teadmata, wälja anda ehk rentida.  Turbamaad, ehk hagu, on üksinda omanikust kätte juhatatud paigast luba wõtta; kui seda krundist üleüldse saadawal on. Kes oma lubaga wõtab, ehk teistele annab, langeb seadusliku trahvi all. Rentniku kohus on koha piirides metsa järele waadata, ja kahju eest wastutada.

§ 15. Kui rentnik kontrahi lõpul kohast  wälja läheb, on tema kohus 1. weebruaril pool eluhoonet, ja teisi kõrwalisi hooneid oma järele tulejale pruukida anda.

§ 16. Omanikul on õigus kohta ka enne rendi kontrahti lõppu müüa: rentnikule äraütlemise tärminist siin kontrahtis, ei või mitte mööda minna, kui rentnik omad kohused kõigiti on täitnud.

§ 17. Kui rentnik üheks tärminiks rendi maksmata jättis, ja järgmisel tärminil jälle niisugune korratus ette tuleb, siis on omanikul õigus kontrahi rikkujat kohtu abil wälja ajada ja nõudmist kindlaks teha, selle kontrahi § 12 põhjusel.

§ 18. Rentnikule antud hooned on järgmised:

Elumaja keskmine õlekatus

Karjalaut keskmine õlekatus

rükiait keskmine õle katus 

Saun  kartuli kelder ja heinaküinid on ühised tõise poole talu omanikuga.

§ 19. Iseäralised tingimised ja kokku leppimised: Rentnik peab siit waka kartulite tarwis maad andma ja ka harima. Rentnik annab rendile andjale  70 puuda heinu, mille eest aga rendile andja poolt  aga üks inimene heinaajal ühes heina peab tegema. Lehm on aasta otsa rentniku karja hulgas rentniku põllu peal mud kui lehma omaniku talitusel. Niisama peab ka rendile andjal rentniku poolt  2 inimese tarwis eluruumi olema.

                        Mari Tosu

                      Juhan Pusep (allkirjad)

Palla walla kohus tõendab, et Mari Toso-Künnapu ja Juhan Puusepa suusõnaline leping on kohtu protokolli üles wõetud, neile mõlemile ette luetud, ja nendest alla kirjutatud, mille järele see kontraht Walla Kohtu akti raamatuse N: 3 all sisse wõib kirjutatud saada.

                      Kohtueesistuja J. Soiewa:

                      Kohtumõistjad M. Saar.

                                                 K. Hawakiwwi

                                                 J. Nõmm

                      Kirjutaja K Sepp.