1900a. 23  Weebruaril ilmusid Kohtu ette Krootus wallast Liismitti № 1 talust Jaan Seeme ja Kioma wallast talupoead Samuel Samueli poeg Sõrason ja Dawid Samueli poeg Sõrason ja andsiwad üles, et soowiwad järgmist suusõnalist lepingut teha mida kohtu poolt kinitada paluwad: Nimelt

1) Perisomanik Jaan Seeme annap oma Wõro Kreisin Kanapä Kihelkonnas Krootus wallas olewa Leesmitti talu  № 1 rentnikutele Samuel Samueli poeg ja Dawid Samueli poeg Sõrasonile ühe aasta pääle rendile see on 23 Aprillist 1900 a. kuni 23 Aprillini 1901 astani.

2) Rentnikud maksawad selle talu eest aasta raha renti /220/ kaks sada kakskümmend rubla ja nimelt: /150/ Rbl. ükssada wiiskümmend sel 1. Aprillil ja /70/ rbl. seitsekümmend sel 1. oktobril ette ära, ja pääle selle renti ostawad rentnikud oma raha eest, mes nemad ka ise peawad wedama /50/ wiiskümmend puuda sibi mulda (Potreti), kelle eest perisomaniku käest tasumist ei saa ja külwada kartohwli põllu pääle selleperast et sõnnikut ei lubata.

3) Rentnikud saawad oma kätte kõik need nurmed mes neile perisomaniku poolt ette näidatas ja nimelt: Suure nurme mes kuwwen nurmen omma ja neli nurme mes Liismitti talu №2 piiri wastu seiswa; Hainamaad saawad rentnikud oma kätte siin pool jõge Rotti poolne niit, kuuse alutse niit,  Laane niit ja nurme aluse soo  ja ka kaks tüki aiamaad mõlemil pool tanomid, muido jääb kõik perisomanikule.

§ 4. Rentnikut saawad oma kätte kats nurme rukkid ja kaks nurme ristikheina üks wana  tõine wastne ristikheina nurm mes nemad ka iga aasta häste peawa arima ja täwwe seemnega külwama, rentnikud peawad kessa nurme päält kiwwi ära korjama ja koplise unikusse wedama.

5). Rentnikut wõiwad seitse waka-maad linna tetta ja wiis waka maad kartolid panda, kui rentnikud rohkemb linna teewad, maksawad iga rohkemb tehtud wakkamaa linade eest, kui ka iga puuduwa wakkamaa rukki ehk ristikheina eest kakskümmend wiis rubla päriomanikule ära; wabandamist et maad mitte säetud ja mõõta ei mõista ei saa kuulda wõetut.

6). Lina leotus om pool õigust peris omanikul ja nurme tee mes selle talo läbi nurmi lääb ei tohi rentnikud üles künda, waid peawa parandama.

§ 7. Peris omanikul käiwad suwel kaks lehma ja lambad rentnikute karjuse all karjan, ka lubawad rentnikud kõige kahjo eest wastuta mes neide karjuse läbi wõib sündida ja ei saa selle eest maksu.

8) Olgi, haina, aganit ei ka pohku ei tohi rentnikud laenata, kinki ei ka müia ei koha pääld ära saata ilma perisomaniku teadmata ja lubata.

9) Ilma perisomaniku teadmata nink tahtmiseta ei tohi rentnikud oma talokohta ei terwelt ega jaukauba mõne muu inemise kätte anda.

10). Kronu, walla, keriku ja magasi massut ja tee säädmine ja muud sundimised mis selle talo pääl on ja mes tulewad peawad rentnikud ilma wastu panemata täidma.

11). Tulekassa ja dessatini raha massap perisomanik, aga kui peass ette tulema tule õnnetus - weawad rentnikud materiali nii samuti ka iga walla talo manu, kus õnnetus juhtub.

12), Kõik õnnetused nink äpardused mes pikse,tule, rahesao  ehk weiste katku läbi tulewad peawad rentnikud omas kahjus kandma.

13). Rentnikude kohus on neid  nende kätte andut, talu hooned ja nende kattused olgu häste parandut ja hääs korras hoidut, niisamuti ka koik aiad korra perast parantut, perisomanik annap materiali ja nimelt: iga asta üks koorma aia puud ja rentnikud peawad ragoma ja wedama ja ei saa selle eest massu.

14). Perisomanikul om see oigus et ta igal ajal ja nii mitu korda kui see tema meele järele on seda talo - koha tallitamist wõib kas isi läbi waadata, ehk teistest lasta läbi katsuda.

15). Rentnikud peawad rukki korre ja ristik heina söödi sügise aiksaste ja häste üles kündma  suure leht adraga.

16). Rentnikud saawad oma kätte järgmised hooned: Rehetare, laut, küün, hobuse talli ja üks ait, tõised hooned mis siin ei ole nimitud ei puttu rentnikutele ei ole ka nende ule mingi sugust õigust, om peris omaniku walitsuse all, perisomanikul om õigus omi rehesid  igal ajal peksa ja rentnikud ei wõiwa keelda.

17). Rentnikud panewad kautsjoniks kõige nende leppingu järele enese pääle wõetud sundimiste pärast, üle kõige oma liikuw ja liikmata warandus kelle sees olgu kõige wähemb: kaks hobust ja kaheksa karielajad, mes hea korra peal on üles peetud.

Wiimaks lepingu tegijad oma rahulolemist selle lepingu kohta awaldades tunnistawad oma allkirjadega, et leping mitte wälja mõeltud pole, et lepingu hind mitte üle kolmesaja rubla ei käi ja et kõik waidlused selle wastu kõrwale jättawad.

Jaan Seeme [allkiri]   A Sõrason [allkiri]  S Sõrason [allkiri]

Üks tuhat üheksa sajal aastal Weebruari kuu kahekümne kolmandamal päiwal on Krootuse Wallakohus Krootuse wallamajas  eesseiswat suusõnalist lepingut, misKrootuse wallast Liis mitti talust talupoja Jaan Johani p. Seeme ja Kiuma wallast talupoegade Samuel ja Dawit Samueli poegade Sõrason wahel tehtud  kinnitanud, misjuures  wallakohus tunnistab, et lepingu osalised kohtule isikulikult tuttawad et neil seaduslik õigus aktisi teha ja et peale selle lepingu ette lugemise temale täiesti rahul oles oma käega Jaan Seeme, Dawit ja Samuel Sõrason allakirjutanud on.

Kohtueesistuja J. Kuhi [allkiri]

Kirj.ckuddo [allkiri]

1902a. 4. Sept. ära kiri Jaan Seemele wälja antud ja wiisteist kümmend kop tempel maksu sissenõutud

Kohtueesistuja J. Kuhi [allkiri]