Ilmusid ette Krootuse walla Kakko Jakobi № 10 talust talupoja seisusest nimetud taluomanik Danieli Wärsi naine, ühtlasi wolinik, Liiso Wärs sündinud Tullus, kes ette pani Krootuse wallawanema poolt kinitud wolikirja ja selle talu praegune rentnik Jaan Mandli Mihkli poeg ja palusid järgmist suusõnalist rendi lepingud maha kirjutada ja kinitada.
1) Daniel Wärs annab Kakko-Jakobi № 10 talu Jaan Mandlile kaheks järestiku aastaks rendile s.o. 23 Aprillist s.a. kuni 23 Aprillini 1902. aastal ühesaja neljakümne rubla aasta rendi eest, millest pool s.o. 70 rbl. 22 märtsil ja teine pool 30 Septembril jookswal aastal rendile andjale rentnik peab maksma.
2) Omanik Wärs annab rentnikule kümme rubla iga rendi aastas luujahu ostmise tarwis, mis aga kahe kotti luujahu hinnast üle jääb saab rentnikule maa tegemise eest, mis perisomanikule jääb.
3) Rentnik puhastab pää nurmed kiwidest ja teeb üheksa waka ula rukkid ja külwab üheksa wakamaad ristikheina iga aga aasta. Rükkid peawad Laurits- ja Partlipäewa wahel tehtud saama. Rentnik maksap kiik keriku ja jaama maksud ja orjab kõik kokku maja orjuse, weab tule kahju juhtumisel ehituse materiali, Karaski Tulekaitse Seltsi nõudmise peale, parandab kõik katose talus, teeb päris omaniku põllu maha weab wedamised oma hobusega ja sulasega.
4) Tõule ei ole enam sõnnikut panda kui hobuse tallest. Rentnik ei tohi põhku tarwitada, peaks seda ette tulema siis massab puuda pealt kümme rubla omanikule. Ristikheina söödi, mis teisel aastal tõuks tulewad peab Juuli ehk Augusti kuus üles kündma. Pärisomanikule saab aiamaa aida tagast ja kapsta maaks tõiselt poolt, pennard ja sellele tallist kaks koormad sõnnikud.
5) Põld saab peetud 7 nurmes ja 14 tükkis. Rentnik wõib kaheksa wakamaad lina ja wiis wakamaad kartolid peale selle weel ka aida kartolid. kõrre ja karja maa, kus küll kari wõib käia, jääb perisomaniku walitsuse ala. Peris omanikule jääb kuue wakamaa põllumaad ja heinamaa mis tänawu aasta tema käes olli. Danil Kantsik kätte jääb ka see sama maa mis ennegi olli niisama hooned. Peris omaniku lehm, 2 lammast ja kaks siga käiwad rentniku karjas ja hoiab neid rentniku karjus ilma maksuta.
6) Kui rendi aja jooksul maja ära saab müüdud, siis peab rentnik järgmisel Jüri päewal wälja minema ilma tasumise nõudmata. Rentnik peab omanikule hobust kerikuse minema andma.
7) Rentnik peab karja suwel lõuna wahel ja ööse tahran ja laudan hoidma. Kus ristikhaina sööt olnud, saab neli wilja ühe wäetamise päält wõetud ja kus ristikheina ei ole olnu kolm wilja. Rentnik peab kaheksa karja elajad pidama.
Et see kõik nõnda õige, leping mitte wälja mõteldut pole ja kõik waidlused ilma wastu kõrwale jättawad (lepingu) tunnistawad lepingu tegijad oma allkirjaga Jaan Mandli [allkiri]
Liisa Wärs ise ei oska kirjotada. Tema palwe peale kirjutas alla Juhhan Tanieli poig Suits [allkiri]
Üks tuhat üheksa sajal aastal Weebruari kuu kahekümne kolmandamal päewal on Krootuse Wallakohus Krootuse wallamajas eesseiswat suusõnalist lepingut , misKrootuse wallast Kakko-Jakobi talust talupoja Daniel Jaani poja Wärs woliniku Liisa Wärsi, kes Krootuse Wallawalitsuse poolt kinnitatud wolikirja milles selle lepingu tegemises woli antud, ette pani, ja sealtsamast wallast ja talust talupoja Jaan Mihkli p Mandli wahel suusõnal tehtud, kinnitanud, misjuures Wallakohus tunnistab, et lepingu tegijad kohtule isikulikult tuttawad, et neil seaduslik oigus lepingut teha ja et peale selle lepingu ettelugemise temale alla kirjutanud Jaan Mandli ja kirja mõistmata Liisa Wärsi palwe peale Johann Suits.
Kohtueesistja J. Kuhi
Kirjut ckuddo [allkiri]
Ilmusid ette Krootuse walla Kakko Jakobi № 10 talust talupoja seisusest nimetud taluomanik Danieli Wärsi naine, ühtlasi wolinik, Liiso Wärs sündinud Tullus, kes ette pani Krootuse wallawanema poolt kinitud wolikirja ja selle talu praegune rentnik Jaan Mandli Mihkli poeg ja palusid järgmist suusõnalist rendi lepingud maha kirjutada ja kinitada.
1) Daniel Wärs annab Kakko-Jakobi № 10 talu Jaan Mandlile kaheks järestiku aastaks rendile s.o. 23 Aprillist s.a. kuni 23 Aprillini 1902. aastal ühesaja neljakümne rubla aasta rendi eest, millest pool s.o. 70 rbl. 22 märtsil ja teine pool 30 Septembril jookswal aastal rendile andjale rentnik peab maksma.
2) Omanik Wärs annab rentnikule kümme rubla iga rendi aastas luujahu ostmise tarwis, mis aga kahe kotti luujahu hinnast üle jääb saab rentnikule maa tegemise eest, mis perisomanikule jääb.
3) Rentnik puhastab pää nurmed kiwidest ja teeb üheksa waka ula rukkid ja külwab üheksa wakamaad ristikheina iga aga aasta. Rükkid peawad Laurits- ja Partlipäewa wahel tehtud saama. Rentnik maksap kiik keriku ja jaama maksud ja orjab kõik kokku maja orjuse, weab tule kahju juhtumisel ehituse materiali, Karaski Tulekaitse Seltsi nõudmise peale, parandab kõik katose talus, teeb päris omaniku põllu maha weab wedamised oma hobusega ja sulasega.
4) Tõule ei ole enam sõnnikut panda kui hobuse tallest. Rentnik ei tohi põhku tarwitada, peaks seda ette tulema siis massab puuda pealt kümme rubla omanikule. Ristikheina söödi, mis teisel aastal tõuks tulewad peab Juuli ehk Augusti kuus üles kündma. Pärisomanikule saab aiamaa aida tagast ja kapsta maaks tõiselt poolt, pennard ja sellele tallist kaks koormad sõnnikud.
5) Põld saab peetud 7 nurmes ja 14 tükkis. Rentnik wõib kaheksa wakamaad lina ja wiis wakamaad kartolid peale selle weel ka aida kartolid. kõrre ja karja maa, kus küll kari wõib käia, jääb perisomaniku walitsuse ala. Peris omanikule jääb kuue wakamaa põllumaad ja heinamaa mis tänawu aasta tema käes olli. Danil Kantsik kätte jääb ka see sama maa mis ennegi olli niisama hooned. Peris omaniku lehm, 2 lammast ja kaks siga käiwad rentniku karjas ja hoiab neid rentniku karjus ilma maksuta.
6) Kui rendi aja jooksul maja ära saab müüdud, siis peab rentnik järgmisel Jüri päewal wälja minema ilma tasumise nõudmata. Rentnik peab omanikule hobust kerikuse minema andma.
7) Rentnik peab karja suwel lõuna wahel ja ööse tahran ja laudan hoidma. Kus ristikhaina sööt olnud, saab neli wilja ühe wäetamise päält wõetud ja kus ristikheina ei ole olnu kolm wilja. Rentnik peab kaheksa karja elajad pidama.
Et see kõik nõnda õige, leping mitte wälja mõteldut pole ja kõik waidlused ilma wastu kõrwale jättawad (lepingu) tunnistawad lepingu tegijad oma allkirjaga Jaan Mandli [allkiri]
Liisa Wärs ise ei oska kirjotada. Tema palwe peale kirjutas alla Juhhan Tanieli poig Suits [allkiri]
Üks tuhat üheksa sajal aastal Weebruari kuu kahekümne kolmandamal päewal on Krootuse Wallakohus Krootuse wallamajas eesseiswat suusõnalist lepingut , misKrootuse wallast Kakko-Jakobi talust talupoja Daniel Jaani poja Wärs woliniku Liisa Wärsi, kes Krootuse Wallawalitsuse poolt kinnitatud wolikirja milles selle lepingu tegemises woli antud, ette pani, ja sealtsamast wallast ja talust talupoja Jaan Mihkli p Mandli wahel suusõnal tehtud, kinnitanud, misjuures Wallakohus tunnistab, et lepingu tegijad kohtule isikulikult tuttawad, et neil seaduslik oigus lepingut teha ja et peale selle lepingu ettelugemise temale alla kirjutanud Jaan Mandli ja kirja mõistmata Liisa Wärsi palwe peale Johann Suits.
Kohtueesistja J. Kuhi
Kirjut ckuddo [allkiri]
