Pala: Lepinguraamat (1897-1915)
| Leidandmed | EAA.3089.1.12 |
|---|---|
| Kaader |  81  82 |
| Daatum | 19.01.1903 |
| Protokolli number | 1 |
| Protokolli teema | 6. Töö- ja teenistussuhted |
Tänasel päewal /19 Januaril/ sai
1.
2. Sellest jääb wälja omaniku kätte põllumaad mõisa poolt tulles alt poolt teed kõik. Alustab
3. Jääb omanikule kahe wakka alla heinamaad, kust omanik arwab seda omale wõtta.
4. Wälja saab pooletera peale antud ühe aasta peale.
5. Wilja seeme on omaniku oma. Wõttab aga sügise kõige pealt kõige parema wilja seemne ära. Et aga see aasta seeme külma wõetud on, ja tuleb kaugemalt osta, siis wõttab omanik seemet selle hinna järele ära mis kewade maksis.
6. Kõik töö saab tehtud omaniku tahtmise järele. Niisama käib Wäljade korraltus omaniku arwamise järele.
7. Iga aasta peab kaks wälja rukki, kaks ristikheina all olema. Rukkid aga peawad kesa peal olema.
8. Linu wõib neli wakka pidada. Harib ja teeb kõik walmis.
9. Kartulid kolm wakka maad pidada, wõttab üles ja paneb omanikule paika.
10. Heinu ja õlgi ei ole luba müia ja wälja anda.
11. Kesa kraawid peawad täielikult puhastatud olema. Kesa ja ristikheina pealt tulewad kiwid ära korjata.
12 Kattused ja majade parandused, kui ka Wilja redelid on poole tera mehe teha, aga omanik annab materjali.
13. Walla orjused ja küüdit, ja tee sillutused on pooletera mehe kanda. Rahalised maja maksud on omaniku kanda.
14. Kesatele enne rukkid saab 10 kotti kunstsõnnikud pantud, mida poolest saab maksetud niisama siis ristikheina peale on poolest aga wedu on pooletera mehe kanda.
15. Sügisesed künnid tulewad sügise ära künda, ja kui aeg annab ka ära äestada.
16. Wili saab masinaga peksetud ja kannab pooletera mees masina peksmise kulu ja wedu.
17. Masina peksmise puud on poolest, ja kuiwatab omaniku wilja omaniku puuga, aga oma wilja kui ka põletis puud on poole tera mehe omad, niisama ka wilja seemne kuiwatamine jääb pooletera mehe puuga. Wilja niisama ka omaniku õled ja heinad paneb omaniku warju alla paika.
18. Mõlemad karjad hoiab pooletera mehe karjus; mille tasuks omanik kolm wakka wilja annab.
19. Ristikheina seemned ei ole luba rohkem jätta kui omanik seda arwab. Ristik heina kui ka lina seemne kuiwatamine on pooletera mehe puuga.
20. Kõik põllu töö riistad on poole tera mehe omad.
21. Mets mis tähendadud Talu maa peal on, jääb omaniku pruukida ja ei ole poole tera mehel mitte luba seda pruuki.
22. Wargust ega warguse wasta wõtmist ei tohi olla. Kui wargust ette tuleb, siis on omanikul õigus poole tera meest wälja ajada, olgu see mill aasta ajal tahes, ja ei ole pooletera mehel õigus kahju tasu nõuda. Tahab omanik pooletera mehele, ehk pooletera mees omanikule ülesse ütelda. Siis peab seda Jakopi päewal tegema. Kui aga kumbagilt poolt üles ei ütelda, siis kestab see kaup weel ühe aasta edasi.
Tänasel päewal /19 Januaril/ sai
1.
2. Sellest jääb wälja omaniku kätte põllumaad mõisa poolt tulles alt poolt teed kõik. Alustab
3. Jääb omanikule kahe wakka alla heinamaad, kust omanik arwab seda omale wõtta.
4. Wälja saab pooletera peale antud ühe aasta peale.
5. Wilja seeme on omaniku oma. Wõttab aga sügise kõige pealt kõige parema wilja seemne ära. Et aga see aasta seeme külma wõetud on, ja tuleb kaugemalt osta, siis wõttab omanik seemet selle hinna järele ära mis kewade maksis.
6. Kõik töö saab tehtud omaniku tahtmise järele. Niisama käib Wäljade korraltus omaniku arwamise järele.
7. Iga aasta peab kaks wälja rukki, kaks ristikheina all olema. Rukkid aga peawad kesa peal olema.
8. Linu wõib neli wakka pidada. Harib ja teeb kõik walmis.
9. Kartulid kolm wakka maad pidada, wõttab üles ja paneb omanikule paika.
10. Heinu ja õlgi ei ole luba müia ja wälja anda.
11. Kesa kraawid peawad täielikult puhastatud olema. Kesa ja ristikheina pealt tulewad kiwid ära korjata.
12 Kattused ja majade parandused, kui ka Wilja redelid on poole tera mehe teha, aga omanik annab materjali.
13. Walla orjused ja küüdit, ja tee sillutused on pooletera mehe kanda. Rahalised maja maksud on omaniku kanda.
14. Kesatele enne rukkid saab 10 kotti kunstsõnnikud pantud, mida poolest saab maksetud niisama siis ristikheina peale on poolest aga wedu on pooletera mehe kanda.
15. Sügisesed künnid tulewad sügise ära künda, ja kui aeg annab ka ära äestada.
16. Wili saab masinaga peksetud ja kannab pooletera mees masina peksmise kulu ja wedu.
17. Masina peksmise puud on poolest, ja kuiwatab omaniku wilja omaniku puuga, aga oma wilja kui ka põletis puud on poole tera mehe omad, niisama ka wilja seemne kuiwatamine jääb pooletera mehe puuga. Wilja niisama ka omaniku õled ja heinad paneb omaniku warju alla paika.
18. Mõlemad karjad hoiab pooletera mehe karjus; mille tasuks omanik kolm wakka wilja annab.
19. Ristikheina seemned ei ole luba rohkem jätta kui omanik seda arwab. Ristik heina kui ka lina seemne kuiwatamine on pooletera mehe puuga.
20. Kõik põllu töö riistad on poole tera mehe omad.
21. Mets mis tähendadud Talu maa peal on, jääb omaniku pruukida ja ei ole poole tera mehel mitte luba seda pruuki.
22. Wargust ega warguse wasta wõtmist ei tohi olla. Kui wargust ette tuleb, siis on omanikul õigus poole tera meest wälja ajada, olgu see mill aasta ajal tahes, ja ei ole pooletera mehel õigus kahju tasu nõuda. Tahab omanik pooletera mehele, ehk pooletera mees omanikule ülesse ütelda. Siis peab seda Jakopi päewal tegema. Kui aga kumbagilt poolt üles ei ütelda, siis kestab see kaup weel ühe aasta edasi.