Tänasel päewal, 22 Märtsil 1900 a. ilmusid kohtu ette Krootuse walla talupoead, Krootuse walla "Karaski" talu omanik Mihkel Hendriku p. Traat ja praegune nimitud poole talu rentnik Jaan Peebu poeg Hindoola ja palusid järgmist suusõnalist rendi lepingud maha kirjutada ja kinitada:
Mihkel Traat annap omma Karaski poole talu Jaan Hindoola kätte rendi peale üttes aastas s.o. 23 Aprillist 1900 a. kooni 23 Aprillini 1901 aastani neide maade ja hoonetega nagu see talu seniajani nende wahel pooles on olnud. Rentnik massab selle poole talu eest omanikule sada katskümmend rubla /120 rbl/ renti aasta eest järgmiselt: 60 rbl. 1 Aprillil 1900 a. ja 60 rbl. 1 Oktobril 1900 a. Rentnik wõttab oma peale kõik kiriku ja kroonu orjuse ja massu, tingimistega, nagu kõigil talu-pidajatel need täita on. Rentnik peab rükka tegema kuus wakamaad, mis hään kõrran om wäetedu ja haritud. Rentnik wõib linna ja kartohwlide põldu tetta, üle mõlemade kokku seitse wakamaad; katte waka maale kartohwlide tarbis wõib rentnik sõnnikut panna. Rentnikul peab raudwara olema üle talwe kõige wähemb neli karja elajad ja üts hobune. Rentnikul ei ole luba ära müüa ei ka wälja laenata põhku ei ka heinu. Rentnik peab kõik hooned ja katused ja aiad mis tema käen - parandama ja kui ehituste tarwis materiali tuleb wedada, siis peab rentnik ka selle materiali mano wedama ilma et selle eest tasumist nõuda wõib. Rentnikul ei ole luba talu maa pealt puid ei ka hagu raguda. Rentnik saab hoonetes eli tare ühes selle küles olewate kõrwaliste ruumitega ja üks laut küüniga. Kotuse ära andmise ajal peab rentnikul maad wiis wakamaad üles künnetu olema, nagu tema ka kätte saanud on. Et leping mitte wälja mõteltud ei ole ja kõiki tingimisi täita lubawad tunnistawad lepingu osalised oma allkirjadega. Jaan Hindoola ei oska kirjutada, tema palwe peale kirjutas alla Jaan Mandli Johani poig [allkiri]
Mihkel Traat [allkiri]
Üks tuhat üheksasajal aastal Märtsi kuu kahekümne teisel päewal on Krootuse wallakohus Krootuse wallamajas eesseiswat suusõnalist lepingut mis Krootuse Wallast Karaski talust talude talupoegade Mihkel Hindreku p. Traat ja Jaan Peebu p Hindoola wahel tehtud - kinnitanud, mis juures wallakohus tunnistab, et lepingu osalised Kohtule isikulikult tuttawad, et neil seaduslik õigus aktisi teha on ja et peale selle lepingu ette lugemise temale tõeste oma käega alla kirjutanud on Mihkel Traat ja kirja mõistmata Jaan Hindoola asemel tema palwe peale Jaan Johani poeg Mandli.
Kohtueesistuja J Kuhi [allkiri]
Kirjut ckuddo [allkiri]
Tänasel päewal, 22 Märtsil 1900 a. ilmusid kohtu ette Krootuse walla talupoead, Krootuse walla "Karaski" talu omanik Mihkel Hendriku p. Traat ja praegune nimitud poole talu rentnik Jaan Peebu poeg Hindoola ja palusid järgmist suusõnalist rendi lepingud maha kirjutada ja kinitada:
Mihkel Traat annap omma Karaski poole talu Jaan Hindoola kätte rendi peale üttes aastas s.o. 23 Aprillist 1900 a. kooni 23 Aprillini 1901 aastani neide maade ja hoonetega nagu see talu seniajani nende wahel pooles on olnud. Rentnik massab selle poole talu eest omanikule sada katskümmend rubla /120 rbl/ renti aasta eest järgmiselt: 60 rbl. 1 Aprillil 1900 a. ja 60 rbl. 1 Oktobril 1900 a. Rentnik wõttab oma peale kõik kiriku ja kroonu orjuse ja massu, tingimistega, nagu kõigil talu-pidajatel need täita on. Rentnik peab rükka tegema kuus wakamaad, mis hään kõrran om wäetedu ja haritud. Rentnik wõib linna ja kartohwlide põldu tetta, üle mõlemade kokku seitse wakamaad; katte waka maale kartohwlide tarbis wõib rentnik sõnnikut panna. Rentnikul peab raudwara olema üle talwe kõige wähemb neli karja elajad ja üts hobune. Rentnikul ei ole luba ära müüa ei ka wälja laenata põhku ei ka heinu. Rentnik peab kõik hooned ja katused ja aiad mis tema käen - parandama ja kui ehituste tarwis materiali tuleb wedada, siis peab rentnik ka selle materiali mano wedama ilma et selle eest tasumist nõuda wõib. Rentnikul ei ole luba talu maa pealt puid ei ka hagu raguda. Rentnik saab hoonetes eli tare ühes selle küles olewate kõrwaliste ruumitega ja üks laut küüniga. Kotuse ära andmise ajal peab rentnikul maad wiis wakamaad üles künnetu olema, nagu tema ka kätte saanud on. Et leping mitte wälja mõteltud ei ole ja kõiki tingimisi täita lubawad tunnistawad lepingu osalised oma allkirjadega. Jaan Hindoola ei oska kirjutada, tema palwe peale kirjutas alla Jaan Mandli Johani poig [allkiri]
Mihkel Traat [allkiri]
Üks tuhat üheksasajal aastal Märtsi kuu kahekümne teisel päewal on Krootuse wallakohus Krootuse wallamajas eesseiswat suusõnalist lepingut mis Krootuse Wallast Karaski talust talude talupoegade Mihkel Hindreku p. Traat ja Jaan Peebu p Hindoola wahel tehtud - kinnitanud, mis juures wallakohus tunnistab, et lepingu osalised Kohtule isikulikult tuttawad, et neil seaduslik õigus aktisi teha on ja et peale selle lepingu ette lugemise temale tõeste oma käega alla kirjutanud on Mihkel Traat ja kirja mõistmata Jaan Hindoola asemel tema palwe peale Jaan Johani poeg Mandli.
Kohtueesistuja J Kuhi [allkiri]
Kirjut ckuddo [allkiri]
