Krootuse: Aktiraamat (1897-1904)
| Leidandmed | EAA.1143.1.10 |
|---|---|
| Kaader | 23 24 |
| Daatum | 18.04.1900 |
| Protokolli number | 8 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| C | kuddo | Kirjutaja | |
| J | Kuhi | Peakohtumees | |
1900 aastal 18 aprillil Ilmunud kohtu ette Krootuse wallast
2) Rendile andja ehk tema perekonna tarwituseks jääb, kaks taga pool olewat tuba ühes köögika, üks kelder, aias kartohwli koopad, sanna ligidal olew küin, weski poolne elaja laut, pahemal pool jõge põllumaa ja selle mõlemal pool seisew heina maa kõjo kohalt peale kuni tammini, marjaaid, selle kõrwal nurme ja aija maa wahel rehe ees seisaw kopli ja aija maast weski pooline pool. Aijamaa peale peab rentnik sõnniku wedama ja arib selle ja nimetud põllumaa aegsasti walmis. Rentnik annab omast põllumast, kuhu kartohwlid teeb, omanikule pool wakkamad kartohwlide maha panemiseks arib ja weab sõnniku peale. Omanik saab rentnikult 60 naela kaera ehk keswa õlgi, 25 leisikut pikki õlgi, 40 wakka aganid kinnilitsutult ja 12 wakka seaaganid wiimastest pool lina seemne aganad. Omanik wõib pidada 1 lehm, 6 lamast, 2 siga mis rentniku loomadega ühes karjas käiwad tema karjuse all. Rentnik ei saa kõige selle eest mis selles punktis omaniku kasuks nimetud, mingitgi tasumist. 3, Põld peab põlluseaduse järgi peetud saama, rükki seitsme wakkamaa, kartohwlid ja lina kumbagi mitte rohkem 4 wakkamaad. Rükki põllule peab rentnik oma kuluga kaks kotti Kundi jahu panema. 4, Tulekaitse maksu maksab omanik, teised maksud kõik, nagu kogukonna, kiriku, kihelkonna, tessatini, taadre ja adra raha aga rentnik ja täidab kõik awalikud orjused olma tasumiseta. Peaks rentniku sui läbi wee ehk tule läbi kahju sündima selle eest peab tema wastama. 5, Tuleb willa masinate pealt kroonu maksu maksta siis maksab seda rentnik omast käest. On nende masinate ja weski riistade juures parandamist tarwis seda teeb rentnik ilma tasumiseta, ei ei saa ka tasumist omaniku jahwatuse eest. Iga ära kulutud kiwi poole tolli päält maksab rentnik omanikule üks rubla. 6, Rentnik weab tammi palkideks lõigatud puud mis wõimalik kätte saada, tammi lähedale wälja ja koorib kõik need lõigatud puud aegsaste kujumiseks ära. Seda kõik ilma tasumiseta 7. Mis selles kontrahtis mitte nimetud pole tuleb seaduse ja kohaliste pruukide järgi otsustada
Üks tuhat üheksa sajal aastal aprillikuu kaheksateistkümnel päewal on Krootuse Wallakohus, Krootuse Wallamajas, eesseiswat suusõnalist lepingut, mis
Kohtueesistuja J. Kuhi [allkiri]
Kirjut. C kuddo [Allkiri]
1900 aastal 18 aprillil Ilmunud kohtu ette Krootuse wallast
2) Rendile andja ehk tema perekonna tarwituseks jääb, kaks taga pool olewat tuba ühes köögika, üks kelder, aias kartohwli koopad, sanna ligidal olew küin, weski poolne elaja laut, pahemal pool jõge põllumaa ja selle mõlemal pool seisew heina maa kõjo kohalt peale kuni tammini, marjaaid, selle kõrwal nurme ja aija maa wahel rehe ees seisaw kopli ja aija maast weski pooline pool. Aijamaa peale peab rentnik sõnniku wedama ja arib selle ja nimetud põllumaa aegsasti walmis. Rentnik annab omast põllumast, kuhu kartohwlid teeb, omanikule pool wakkamad kartohwlide maha panemiseks arib ja weab sõnniku peale. Omanik saab rentnikult 60 naela kaera ehk keswa õlgi, 25 leisikut pikki õlgi, 40 wakka aganid kinnilitsutult ja 12 wakka seaaganid wiimastest pool lina seemne aganad. Omanik wõib pidada 1 lehm, 6 lamast, 2 siga mis rentniku loomadega ühes karjas käiwad tema karjuse all. Rentnik ei saa kõige selle eest mis selles punktis omaniku kasuks nimetud, mingitgi tasumist. 3, Põld peab põlluseaduse järgi peetud saama, rükki seitsme wakkamaa, kartohwlid ja lina kumbagi mitte rohkem 4 wakkamaad. Rükki põllule peab rentnik oma kuluga kaks kotti Kundi jahu panema. 4, Tulekaitse maksu maksab omanik, teised maksud kõik, nagu kogukonna, kiriku, kihelkonna, tessatini, taadre ja adra raha aga rentnik ja täidab kõik awalikud orjused olma tasumiseta. Peaks rentniku sui läbi wee ehk tule läbi kahju sündima selle eest peab tema wastama. 5, Tuleb willa masinate pealt kroonu maksu maksta siis maksab seda rentnik omast käest. On nende masinate ja weski riistade juures parandamist tarwis seda teeb rentnik ilma tasumiseta, ei ei saa ka tasumist omaniku jahwatuse eest. Iga ära kulutud kiwi poole tolli päält maksab rentnik omanikule üks rubla. 6, Rentnik weab tammi palkideks lõigatud puud mis wõimalik kätte saada, tammi lähedale wälja ja koorib kõik need lõigatud puud aegsaste kujumiseks ära. Seda kõik ilma tasumiseta 7. Mis selles kontrahtis mitte nimetud pole tuleb seaduse ja kohaliste pruukide järgi otsustada
Üks tuhat üheksa sajal aastal aprillikuu kaheksateistkümnel päewal on Krootuse Wallakohus, Krootuse Wallamajas, eesseiswat suusõnalist lepingut, mis
Kohtueesistuja J. Kuhi [allkiri]
Kirjut. C kuddo [Allkiri]