Mõisamaa kandikoha orjuse kontraht. Palla walla liikme Aleksander Korknobeli ja Allatskiwi walla liikme Jakob Moori wahel on tänasel päewal järgmine lepping heaste läbi räägitud ja oma nimede allakirjutamisega kindlaks tunnistud:
§ 1. Jakob Moor wõtab 1903 aastal sindli lõikamise nendest pakkudest, mis A. Korknobel Elistwere metsast ostnud on, 200 kuni 400 sülda, ja mis Palla walla Kalamaa talu peale wälja weetud on oma peale, s.o.: Moor palkab omal kulul kõik töölised, mis selle töö juures tarwis on, nagu: masinist, sindli lõikaja, kantija, laduja , sindli pindade laduja ja n. e. pruugib sindli saagide ümberajamiseks oma katalt, mis tema ise Detsembri kuus 1902 tähendud koha peale wedama ja töö lõppul ära tua laskma peab.
§ 2. Selle töö tarwis laseb A. Korknobel omal kulul nimetud kohale üks laud kuur teha ja muretseb töö tarwis üks kantimise ja üks sindli lõikamise saag raamidega. Nõnda sama laseb A. Korknobel omal kulul kütmise tarwis ühe eeskütja ahju teha kelle tarwis aga Moori katla restid pruugitud saawad.
§ 3. Katla kütmise tarwis pruugib Moor sindli lõikamise läbi sünnitud sae puru. Masina ja sagide märimise tarwis eli ja raswa ostab Moor omal kulul, nendasama ka kõik wilid ja muud weiksed asjad, mis selle töö juures tarwis.
§ 4. Saepuru, mis kütmisest üle jäeb, peab Moor ühe A. Korknobeli poolt näidatud koha peale wälja wedama, sindli pinad peawad näidatud koha peale 6x6 süldadesse ülesse laotud, lõikatud sindlid A. Korknebli poolt märatud sortide ja paljuse järele hunnikudesse ülesse laotud saama, kellel kõikidel aluspuud peawad all olema.
§ 5. A. Korknobeli saagedega peab Moor nii hoolega ümber käima, et need mitte rikkutud ei saa, hoolduse läbi sünnitud kahjude eest wastutab Moor. Kõik õnnetused, mis töö juures töölistele juhtuwad, on Moori kanda. Kõik tööd, mis selle töö juures tarwis, nagu: masinate ülesseadmine, nende korras hoidmine j.n. e. on Moori asi.
§ 6. Lõigatud sindlid peawad igapidi laitmata olema, nende laius ja paksus jäeb A. Korknobeli määrata. Sindlid peab pakkudest nii palju wälja lõikama, kui puu wähegi lubab. Tööga peab Moor 1903 a. nii wara peale hakkama, et enne rehepeksmise hakkamist Augustil kõige tööga walmis saab ja ei tohi wahepeal mitte tööga seisma jääda. Kui katla jõu puuduse, mõne asja katkiminemise ehk muul põhjusel töö ei edene, siis on see Moori enda kahju.
§ 7. Rihmad sindli saagide ümberajamiseks ostab Moor omal kulul ja nende parandamine on tema asi, nõndasama ka mõned muud weiksed parandused.
§ 8.Tulega peab Moor wäga ettewaatlik olema, juhtub aga siiski üks õnnetus, siis kannab igaüks kahju oma asjade eest. Moor peab endal korralikud mehed pidama, et peremehel kelle maa peal lõikus sünnib, mitte põhjust ei ole nende üle nuriseda.
§ 9.Kui Moor kõik see oma peale wõetud töö koralikult lõppetanud, saab tema kõigi tööde eest, mis nendest pakkudest lõikatud sindli walmistamise juures oli, nagu: lõikus, ülesladumine, ahju kütmine, katla üür ja kõikide kohuste eest, mis siin leppingus nimetud, järgmist palka; iga I ja II sordi sindli tuhande eest 1 rubl 20 kop. (üks rubla kakskümend kop.), iga üleslaotud sindli pinna sülla eest 15 kop(wiisteistkümme kop.), aurukatla wedamise eest edasi ja tagasi 25 rubl. (kakskümend wiis) rubla eli ja raswa eest 15 (wiisteistküme) rubla, rihmade eest 20 (kakskümmend) rubla ja wiilide ja muu weikse asjade eest 3 (kolm) rubla. III sordi sindli lõikuse eest ei saa mitte maksetud. Kaks kolmandiku töö rahast wõib Mooriga tehtud töö eest töö jooksul wälja wõtta, wiimase kolmandiku ja wedu rihmade määrde ja wiili raha mitte enne, kui kõik töö korralikult lõppetud on.
Pallal 15dal Detsember 1902. A.Korknobel
J. Moor.
Pala walla kohus tõendab, et lepingu tegijad kohtule mõlemad tuntud on, ning nendel lepingu tegemiseks seadusline õigus, nii sama ka see teenistuse leping mõlemile tegijatele ette luetud ja nemad sellega rahul olles on oma käega alla kirjutanud ühtlasi ka et teenistuse lepingut Poslini Seaduse § 67 ja p 8 põhjusel poslini alla ei käi, mis pärast see leping wallakohtu akti raamatusse N 2 all sisse kirjutatud wõib saada.
Esimees: J. Soiewa
Kohtumõistjad M. Saar
J. Kitsnik.
J. Tagoma.
Kirjutaja Sepp.
Mõisamaa kandikoha orjuse kontraht. Palla walla liikme Aleksander Korknobeli ja Allatskiwi walla liikme Jakob Moori wahel on tänasel päewal järgmine lepping heaste läbi räägitud ja oma nimede allakirjutamisega kindlaks tunnistud:
§ 1. Jakob Moor wõtab 1903 aastal sindli lõikamise nendest pakkudest, mis A. Korknobel Elistwere metsast ostnud on, 200 kuni 400 sülda, ja mis Palla walla Kalamaa talu peale wälja weetud on oma peale, s.o.: Moor palkab omal kulul kõik töölised, mis selle töö juures tarwis on, nagu: masinist, sindli lõikaja, kantija, laduja , sindli pindade laduja ja n. e. pruugib sindli saagide ümberajamiseks oma katalt, mis tema ise Detsembri kuus 1902 tähendud koha peale wedama ja töö lõppul ära tua laskma peab.
§ 2. Selle töö tarwis laseb A. Korknobel omal kulul nimetud kohale üks laud kuur teha ja muretseb töö tarwis üks kantimise ja üks sindli lõikamise saag raamidega. Nõnda sama laseb A. Korknobel omal kulul kütmise tarwis ühe eeskütja ahju teha kelle tarwis aga Moori katla restid pruugitud saawad.
§ 3. Katla kütmise tarwis pruugib Moor sindli lõikamise läbi sünnitud sae puru. Masina ja sagide märimise tarwis eli ja raswa ostab Moor omal kulul, nendasama ka kõik wilid ja muud weiksed asjad, mis selle töö juures tarwis.
§ 4. Saepuru, mis kütmisest üle jäeb, peab Moor ühe A. Korknobeli poolt näidatud koha peale wälja wedama, sindli pinad peawad näidatud koha peale 6x6 süldadesse ülesse laotud, lõikatud sindlid A. Korknebli poolt märatud sortide ja paljuse järele hunnikudesse ülesse laotud saama, kellel kõikidel aluspuud peawad all olema.
§ 5. A. Korknobeli saagedega peab Moor nii hoolega ümber käima, et need mitte rikkutud ei saa, hoolduse läbi sünnitud kahjude eest wastutab Moor. Kõik õnnetused, mis töö juures töölistele juhtuwad, on Moori kanda. Kõik tööd, mis selle töö juures tarwis, nagu: masinate ülesseadmine, nende korras hoidmine j.n. e. on Moori asi.
§ 6. Lõigatud sindlid peawad igapidi laitmata olema, nende laius ja paksus jäeb A. Korknobeli määrata. Sindlid peab pakkudest nii palju wälja lõikama, kui puu wähegi lubab. Tööga peab Moor 1903 a. nii wara peale hakkama, et enne rehepeksmise hakkamist Augustil kõige tööga walmis saab ja ei tohi wahepeal mitte tööga seisma jääda. Kui katla jõu puuduse, mõne asja katkiminemise ehk muul põhjusel töö ei edene, siis on see Moori enda kahju.
§ 7. Rihmad sindli saagide ümberajamiseks ostab Moor omal kulul ja nende parandamine on tema asi, nõndasama ka mõned muud weiksed parandused.
§ 8.Tulega peab Moor wäga ettewaatlik olema, juhtub aga siiski üks õnnetus, siis kannab igaüks kahju oma asjade eest. Moor peab endal korralikud mehed pidama, et peremehel kelle maa peal lõikus sünnib, mitte põhjust ei ole nende üle nuriseda.
§ 9.Kui Moor kõik see oma peale wõetud töö koralikult lõppetanud, saab tema kõigi tööde eest, mis nendest pakkudest lõikatud sindli walmistamise juures oli, nagu: lõikus, ülesladumine, ahju kütmine, katla üür ja kõikide kohuste eest, mis siin leppingus nimetud, järgmist palka; iga I ja II sordi sindli tuhande eest 1 rubl 20 kop. (üks rubla kakskümend kop.), iga üleslaotud sindli pinna sülla eest 15 kop(wiisteistkümme kop.), aurukatla wedamise eest edasi ja tagasi 25 rubl. (kakskümend wiis) rubla eli ja raswa eest 15 (wiisteistküme) rubla, rihmade eest 20 (kakskümmend) rubla ja wiilide ja muu weikse asjade eest 3 (kolm) rubla. III sordi sindli lõikuse eest ei saa mitte maksetud. Kaks kolmandiku töö rahast wõib Mooriga tehtud töö eest töö jooksul wälja wõtta, wiimase kolmandiku ja wedu rihmade määrde ja wiili raha mitte enne, kui kõik töö korralikult lõppetud on.
Pallal 15dal Detsember 1902. A.Korknobel
J. Moor.
Pala walla kohus tõendab, et lepingu tegijad kohtule mõlemad tuntud on, ning nendel lepingu tegemiseks seadusline õigus, nii sama ka see teenistuse leping mõlemile tegijatele ette luetud ja nemad sellega rahul olles on oma käega alla kirjutanud ühtlasi ka et teenistuse lepingut Poslini Seaduse § 67 ja p 8 põhjusel poslini alla ei käi, mis pärast see leping wallakohtu akti raamatusse N 2 all sisse kirjutatud wõib saada.
Esimees: J. Soiewa
Kohtumõistjad M. Saar
J. Kitsnik.
J. Tagoma.
Kirjutaja Sepp.
