Haslawa Kogukonna Kohus sel 10 Oktobril 1888.
Man ollid: päkohtumees Johan Link
Kohtumees: Jürri Kärn
" Johan Opman
" Jaan Hansen
Selle otsuse päle sest 22 Augustist s.a Krimani walla kaibuse asjan wastu Jürri Lipp ja tõised olli Peter Grünthal tullnu ja andis ülles, et enne kui Johan Klaos wallawanemb ollnu om se wäikene ramat sisse sädnu, kes sure kassa ramatuga ütte käis, ent kui Jürri Lipp wallawanembas sanu, ei olle se enamb seda wäikest ramatut prukinu, enge ollnu se suur kassa ramat, kes aga kirjutaja käen seisnu ja kui Jürri Lipp lahti sanu tahtnu kirjutaja sis kül kassa ramatut kassade panda, ent tema ei olle seda lasknu. Temma ollnu allati raha wastuwõtmise ja wälja andmise man ja kwitungi seisnuwa Jürri Lippo käen, selleperrast ei wõi teada kuidas se pudus om tullnu. Ni kui perrast selges sanu ei ollewat 40 rubl kwitungi suguki wälja kirjutedo, mis wälja näitab et se kassa ramat holetusel wisil wetu om sanu. Tema ei ollewat koppikat omma kätte sanu ja ei wõi sest midagi üttelda.
Kohtu polt sai kwitungit kassa ramatuga ütte säetu ja leutu, et 6 Kwitungi wälja minneki sisse kirjutedo es olle neid kwitungide perra olli 39 rubl 39 kop massetu ja 23 Nowember 1887 om Jürri Lipp ommast käest walla raha ärra massnu, mis ramatun seisab.
Jürri Lipp ja Märt Kärik es olle tänna tullnu ei ka hennast wabandanu ja nemma ollit tänna selle ähwarusega ette kutsutu, et kui nemma ei tulle mõistab kohus ärra.
Mõistetu: et Krimani Kogukonna nõudmisse kaibus wasto enist wallawanembat Jürri Lipp ja wölmündre Johan Woiter ja Peter Grünthal tühjas om mõista, selle et se ramat, kelle päle kogukond oma nõudmist põhjandab, säduselik ei olle sest sisse tullnu passi ja päraha ja ka intressi kandjat raha paberit om kui selge raha keik ütte kokko sisse kirjutedo ja se ramat om ilma nörita kinnitamada ramat ja ka selle ramatu sehest seda pudust mitte selgest leuda ei olle sest edimalt om se ramat pudulikult weetu (ni kui selges sanu ei olle 39 rubl 39 kop wälja massudest sisse kirjutedo) ja tõiselt ei olle neide tihti wallawanembide wahetuse jures üttegi rehnungi maha kirjutedo, kos näha olles mes pidi ollema mis üts andno ja tõine wasto wõtnu om. Nisamma om Krimani Kogukonna nõudmine wasto Märt Kärik tühjas mõista, selle et Kaibaja omma kaibust põhjandada ei jõua, sest kui midagi pudus, pidas se rehnung jobba sis tehtut sama kui Märt Kärik ammetist lahti sai ja Märt Kärik tõendab et rohkemb jagu neist nõudmistest jonna Keiserliko 4 Tarto Kihelkonna Kohtu een ärra selletado om sanu.
Se mõistus sai sadikudele Johan Klaos ja Johan Kenk ja Johan Woitrele ja Peter Grünthalile § 773 ja 774 perra kulutedo ja õpetus leht wälja antu. Sel 17 Oktober s.a sai se mõistus Märt Kärikule § 773 ja 774 perra kulutedo ja õpetusleht wälja anto. Se mõistus sai 24 Oktobril s.a Jürri Lippule § 773 ja 774 perra kulutedo ja õpetus leht wälja anto.
Päkohtumees: Johan Link XXX
Kohtumees: Jürri Kärn XXX
" Johan Opman XXX"
" Jaan Hansen /allkiri/
Haslawa Kogukonna Kohus sel 10 Oktobril 1888.
Man ollid: päkohtumees Johan Link
Kohtumees: Jürri Kärn
" Johan Opman
" Jaan Hansen
Selle otsuse päle sest 22 Augustist s.a Krimani walla kaibuse asjan wastu Jürri Lipp ja tõised olli Peter Grünthal tullnu ja andis ülles, et enne kui Johan Klaos wallawanemb ollnu om se wäikene ramat sisse sädnu, kes sure kassa ramatuga ütte käis, ent kui Jürri Lipp wallawanembas sanu, ei olle se enamb seda wäikest ramatut prukinu, enge ollnu se suur kassa ramat, kes aga kirjutaja käen seisnu ja kui Jürri Lipp lahti sanu tahtnu kirjutaja sis kül kassa ramatut kassade panda, ent tema ei olle seda lasknu. Temma ollnu allati raha wastuwõtmise ja wälja andmise man ja kwitungi seisnuwa Jürri Lippo käen, selleperrast ei wõi teada kuidas se pudus om tullnu. Ni kui perrast selges sanu ei ollewat 40 rubl kwitungi suguki wälja kirjutedo, mis wälja näitab et se kassa ramat holetusel wisil wetu om sanu. Tema ei ollewat koppikat omma kätte sanu ja ei wõi sest midagi üttelda.
Kohtu polt sai kwitungit kassa ramatuga ütte säetu ja leutu, et 6 Kwitungi wälja minneki sisse kirjutedo es olle neid kwitungide perra olli 39 rubl 39 kop massetu ja 23 Nowember 1887 om Jürri Lipp ommast käest walla raha ärra massnu, mis ramatun seisab.
Jürri Lipp ja Märt Kärik es olle tänna tullnu ei ka hennast wabandanu ja nemma ollit tänna selle ähwarusega ette kutsutu, et kui nemma ei tulle mõistab kohus ärra.
Mõistetu: et Krimani Kogukonna nõudmisse kaibus wasto enist wallawanembat Jürri Lipp ja wölmündre Johan Woiter ja Peter Grünthal tühjas om mõista, selle et se ramat, kelle päle kogukond oma nõudmist põhjandab, säduselik ei olle sest sisse tullnu passi ja päraha ja ka intressi kandjat raha paberit om kui selge raha keik ütte kokko sisse kirjutedo ja se ramat om ilma nörita kinnitamada ramat ja ka selle ramatu sehest seda pudust mitte selgest leuda ei olle sest edimalt om se ramat pudulikult weetu (ni kui selges sanu ei olle 39 rubl 39 kop wälja massudest sisse kirjutedo) ja tõiselt ei olle neide tihti wallawanembide wahetuse jures üttegi rehnungi maha kirjutedo, kos näha olles mes pidi ollema mis üts andno ja tõine wasto wõtnu om. Nisamma om Krimani Kogukonna nõudmine wasto Märt Kärik tühjas mõista, selle et Kaibaja omma kaibust põhjandada ei jõua, sest kui midagi pudus, pidas se rehnung jobba sis tehtut sama kui Märt Kärik ammetist lahti sai ja Märt Kärik tõendab et rohkemb jagu neist nõudmistest jonna Keiserliko 4 Tarto Kihelkonna Kohtu een ärra selletado om sanu.
Se mõistus sai sadikudele Johan Klaos ja Johan Kenk ja Johan Woitrele ja Peter Grünthalile § 773 ja 774 perra kulutedo ja õpetus leht wälja antu. Sel 17 Oktober s.a sai se mõistus Märt Kärikule § 773 ja 774 perra kulutedo ja õpetusleht wälja anto. Se mõistus sai 24 Oktobril s.a Jürri Lippule § 773 ja 774 perra kulutedo ja õpetus leht wälja anto.
Päkohtumees: Johan Link XXX
Kohtumees: Jürri Kärn XXX
" Johan Opman XXX"
" Jaan Hansen /allkiri/
