Tänasel päewal 7 Webruaril 1901 aastal ilmusid Kohtu ette Kiuma walla talupoead, Kioma wallas Nilbe № 8 talu omanik Peter Josepi poeg Sõrg ja Kioma walla liige Jakob Paabu poeg Kimask ja palusid järgmist suusõnalist rendi lepingud maha kirjutada ja kinitada:
1) Peter Sõrg annab oma Nilbe №8 talumaast 50 wakamaad põllumaad posti tee äärest kuni talu hooneteni, kelle maa tüki risti piir käib talu lauta otsast, talu niidu äärd mööda kuni Tillmanni talu piirini ja seesama risti piir tõisele poole elu maea nukast kuni Palu talu piiri ja talu Wana usaia alt terwe niit, mes seal kohas ühes tükis on, heinamaas, ja weel niidu heina maa tük oja äärest tillmanni ja Petseri talu piiri wastu, ülemal nimitud Jakob Peebu poeg Kimaskile kahes aastas rendile, s.o. 23 Aprillist 1901 aastast kuni 23 Aprillini 1903 aastani. Nilbe №8 talu hoonetest saab rentniku kätte rendi aeal pruukida, nimelt: Elu tarest, lõuna poolitsest otsast 2 tare ja üts köök, üts laut, üts küün mes lauda otsas, hobuse tall tõise rentnikuga, Palosonga, koku, kellest 2 osa Kimmaskile ja 1 osa Paloson saab, ait, wilja peksmise jauks pool rehe õigust, s.o. omanik peksab 1 nädal ja rentnik Kimask tõine nädal, 2 aida pealist, tõlla hoonest tarwilik ruum. Ülemal nimitud 50 wakamaa põllumaa tüki sees, mes rentnik omale saab, on ka külwatud röa nurm - wastsemaa rüga. Rentnikul on õigus teha iga aasta 5 wakamaad linna, 5 1/2 wakamaad kartolid. Rentnik saab rendile andja käest,iga rendi aastal, kapsta ja kartoli maa jaos 20 koormat sõnnikut, ilm hinnata, mida aga rentnik isi põllule weab. Omanik külwab rentniku maa peale kewadel 1901 aaśtal 5 wakamaad ristikheina oma seemnega, mille eest tasumist ei saa. Rentniku ära mineku aeal peab tema omanikule 5 wakamaad külwatud ristikhaina maad käest andma, kelle eest rentnik tasumist ei saa. 1901 aastal saab ristikhein keswa nurme, aga edaspidi röa ala külwatud. Igal aastal on 7 wakamaad rüka rentnikul teha, kelle tarwis 1901 a. omanik sõnniku annap, aga edaspidi juba rentniku asi on seda muretseda. 1901 a. saab rentnik omaniku maast wastset maad rükis teha nii palju kui jõuab, kelle eest omanik tasumist ei saa. Rentnik saab omaniku käest 1901 a. tarwitada ilma hinnata: 1 piima andja lehm, 1 kahe aastane õhwakene, 1 aastane pull, millede eest aga rentnik täieste hoolt peab kandma oma kuluga ja peab neid rentnik niisama omanikule 23 Apr 1902 aastal terwelt tagasi andma. Rentniku kari käib terwe talu karjaga ühes.
2) Rentnik massab eelpool nimitud rendi koha eest omanikule renti igal aastal 150 rubla (üts sada wiiskümmend rubla) järgmistel terminidel ette ära: 1 Aprillil 80 rubla ja 15 Oktobril 70 rbl. Rentnik teeb iga rendi aastal Nilbe №8 poole talu eest posti teed, walla tööd ja täidab ka kiudu korrat, kelle eest tasumist ei saa. Rentnik peab iga rendi aastal röa nurme 3 1/2 kotti (a' puuta) kondi jahu, oma kulu peald, ostma, manu wedama ja külwma, mille eest tasumist ei saa. Rentnik rendi kohast lahkumise aeal peab 5 wakamaad künnetult käest andma, nagu ta neid wastu wõttis. Rentnik ei tohi temalt renditud kohast määrastki põllu-wäl kraami wälja toimetada, ühelgi tingimisel, niisama ei tohi ka rentnik temalt renditud kohta tõistele edasi rentida ehk pruukida anda. Rentnik peab iga rendi aastal kesa nurme weikestest kiwidest puhastama ja kodu wedama. Rentnik peab iga aasta 6 kari elajad ja 2 kõlvulist töö hobust pidama, aga talwel 1901 aastal ainult 1 hobune. Rentnikul peab 1 karjus olema, kes ka 2 lehma ja 3 lammast , mes omaniku peralt, peab hoidma. Rentnik peab, ilm tasumist saamata, oma tarwis pruukitawais ruumides korstna ja truubid puhastama iga 2 kuu perast. Suures karjas käima wõeraid elajaid wõtta ei ole kummagil lepijal poolel luba. Rüga peab tehtud olema rentnikul 15 kuni 25 Augustini. Sõnnik röa nurme weedut ja sisse künnetud peab rentnikul olema kooni Jaani päewani. Wana usaia aia maast saab rentnik omaniku käest üts suve aiamaad ilma tasumata.
Wiimaks lepingu tegijad tunnistawad oma allkirjadega, et leping mitte wälja mõteltud , et lepingu hind mitte üle 300 rbl ei käi ja et kõik waidlused tema wastu kõrwale jättawad.
Jakob Kimask [allkiri] Petre Sõrg [allkiri]
Üks tuhat üheksa sada esimesel aastal Weebruari kuu seitsmendamal päewal on Krootuse wallakohus eesseiswat suusõnalist lepingut, mis talupoegade Peter Josebi p Sõrg ja Jakob Paabo poeg Kimask, elawad Kioma wallas, wahel tehtud, kinnitanud, misjuures wallakohus tunistab, et lepingu osalised kohtule isiklikult tuttawad, et neil seaduslik õigus aktisi teha ja et peale selle lepingu ette lugemise temale tõesti oma käega Peter Sõrg ja Jacob Kimask alla kirjutanud on.
Tänasel päewal 7 Webruaril 1901 aastal ilmusid Kohtu ette Kiuma walla talupoead, Kioma wallas Nilbe № 8 talu omanik Peter Josepi poeg Sõrg ja Kioma walla liige Jakob Paabu poeg Kimask ja palusid järgmist suusõnalist rendi lepingud maha kirjutada ja kinitada:
1) Peter Sõrg annab oma Nilbe №8 talumaast 50 wakamaad põllumaad posti tee äärest kuni talu hooneteni, kelle maa tüki risti piir käib talu lauta otsast, talu niidu äärd mööda kuni Tillmanni talu piirini ja seesama risti piir tõisele poole elu maea nukast kuni Palu talu piiri ja talu Wana usaia alt terwe niit, mes seal kohas ühes tükis on, heinamaas, ja weel niidu heina maa tük oja äärest tillmanni ja Petseri talu piiri wastu, ülemal nimitud Jakob Peebu poeg Kimaskile kahes aastas rendile, s.o. 23 Aprillist 1901 aastast kuni 23 Aprillini 1903 aastani. Nilbe №8 talu hoonetest saab rentniku kätte rendi aeal pruukida, nimelt: Elu tarest, lõuna poolitsest otsast 2 tare ja üts köök, üts laut, üts küün mes lauda otsas, hobuse tall tõise rentnikuga, Palosonga, koku, kellest 2 osa Kimmaskile ja 1 osa Paloson saab, ait, wilja peksmise jauks pool rehe õigust, s.o. omanik peksab 1 nädal ja rentnik Kimask tõine nädal, 2 aida pealist, tõlla hoonest tarwilik ruum. Ülemal nimitud 50 wakamaa põllumaa tüki sees, mes rentnik omale saab, on ka külwatud röa nurm - wastsemaa rüga. Rentnikul on õigus teha iga aasta 5 wakamaad linna, 5 1/2 wakamaad kartolid. Rentnik saab rendile andja käest,iga rendi aastal, kapsta ja kartoli maa jaos 20 koormat sõnnikut, ilm hinnata, mida aga rentnik isi põllule weab. Omanik külwab rentniku maa peale kewadel 1901 aaśtal 5 wakamaad ristikheina oma seemnega, mille eest tasumist ei saa. Rentniku ära mineku aeal peab tema omanikule 5 wakamaad külwatud ristikhaina maad käest andma, kelle eest rentnik tasumist ei saa. 1901 aastal saab ristikhein keswa nurme, aga edaspidi röa ala külwatud. Igal aastal on 7 wakamaad rüka rentnikul teha, kelle tarwis 1901 a. omanik sõnniku annap, aga edaspidi juba rentniku asi on seda muretseda. 1901 a. saab rentnik omaniku maast wastset maad rükis teha nii palju kui jõuab, kelle eest omanik tasumist ei saa. Rentnik saab omaniku käest 1901 a. tarwitada ilma hinnata: 1 piima andja lehm, 1 kahe aastane õhwakene, 1 aastane pull, millede eest aga rentnik täieste hoolt peab kandma oma kuluga ja peab neid rentnik niisama omanikule 23 Apr 1902 aastal terwelt tagasi andma. Rentniku kari käib terwe talu karjaga ühes.
2) Rentnik massab eelpool nimitud rendi koha eest omanikule renti igal aastal 150 rubla (üts sada wiiskümmend rubla) järgmistel terminidel ette ära: 1 Aprillil 80 rubla ja 15 Oktobril 70 rbl. Rentnik teeb iga rendi aastal Nilbe №8 poole talu eest posti teed, walla tööd ja täidab ka kiudu korrat, kelle eest tasumist ei saa. Rentnik peab iga rendi aastal röa nurme 3 1/2 kotti (a' puuta) kondi jahu, oma kulu peald, ostma, manu wedama ja külwma, mille eest tasumist ei saa. Rentnik rendi kohast lahkumise aeal peab 5 wakamaad künnetult käest andma, nagu ta neid wastu wõttis. Rentnik ei tohi temalt renditud kohast määrastki põllu-wäl kraami wälja toimetada, ühelgi tingimisel, niisama ei tohi ka rentnik temalt renditud kohta tõistele edasi rentida ehk pruukida anda. Rentnik peab iga rendi aastal kesa nurme weikestest kiwidest puhastama ja kodu wedama. Rentnik peab iga aasta 6 kari elajad ja 2 kõlvulist töö hobust pidama, aga talwel 1901 aastal ainult 1 hobune. Rentnikul peab 1 karjus olema, kes ka 2 lehma ja 3 lammast , mes omaniku peralt, peab hoidma. Rentnik peab, ilm tasumist saamata, oma tarwis pruukitawais ruumides korstna ja truubid puhastama iga 2 kuu perast. Suures karjas käima wõeraid elajaid wõtta ei ole kummagil lepijal poolel luba. Rüga peab tehtud olema rentnikul 15 kuni 25 Augustini. Sõnnik röa nurme weedut ja sisse künnetud peab rentnikul olema kooni Jaani päewani. Wana usaia aia maast saab rentnik omaniku käest üts suve aiamaad ilma tasumata.
Wiimaks lepingu tegijad tunnistawad oma allkirjadega, et leping mitte wälja mõteltud , et lepingu hind mitte üle 300 rbl ei käi ja et kõik waidlused tema wastu kõrwale jättawad.
Jakob Kimask [allkiri] Petre Sõrg [allkiri]
Üks tuhat üheksa sada esimesel aastal Weebruari kuu seitsmendamal päewal on Krootuse wallakohus eesseiswat suusõnalist lepingut, mis talupoegade Peter Josebi p Sõrg ja Jakob Paabo poeg Kimask, elawad Kioma wallas, wahel tehtud, kinnitanud, misjuures wallakohus tunistab, et lepingu osalised kohtule isiklikult tuttawad, et neil seaduslik õigus aktisi teha ja et peale selle lepingu ette lugemise temale tõesti oma käega Peter Sõrg ja Jacob Kimask alla kirjutanud on.
