Tänasel päewal 14 Märtsil 1901 aastal ilmusid kohtu ette Krootuse walla liikmed Krootuse walla Leesmitti №1 talu omanik Jaan Johani poeg Seeme ja Johann Peetre poeg Parw ja palusid järgmist suusõnalist rendi lepingud maha kirjutada jan kinitada:

1). Perisomanik Jaan Seeme annap oma Wõru kreisin Kannapä Kihelkonnas Krootus wallas olewa Leesmitti talu №1 Rentnikule Johann Petre poeg Parw ühe aasta peale rendile, see on 23 Aprillist 1901 a. kuni 23 Aprillini 1902 a.

2). Rentnik maksab selle talu eest raha renti (220 r) kaks sada kakskümmend rubla ette ära 25 Märtsil ja pääle selle rendi ostab rentnik oma raha eest, mes tema ka isi peab wedama (50) wiiskümend puuda sibi mulda (Potruti), kelle eest perisomaniku käest tasumist ei saa ja külwab kartohwli põllu pääle, selleperast et sõnnikut ei lubata.

3). Rentnik saab oma kätte kõik need nurmed mes temale perisomaniku poolt ette näidatas ja nimelt: suure nurme mes kuwwen nurmen omma ja neli nurme mes Liismitti talu №2 piiri wastu seiswa; heinamaad saab rentnik oma käte siin pool jõge. Rotti poolne niit, kuuse aluse niit, Laane niit ja nurme aluse soo ja ka kaks tüki aiamaad mõlemal pool tanomit, muidu jääb kõik perisomanikule.

4). Rentnik saab oma kätte kaks nurme rukkid ja kaks nurme ristikeina - üks wana , tõine wastne, ristikheina nurme tema ka peab iga aasta häste arima ja täwwe seemnega külwama, rentnik peab kesa nurme pealt kiwe ära korjama ja Koplise unikuse wedama, ja peab röa nurme kõik korratud olema ja peab ka rukkit kõige hiljemb 15-25 Augustini ära tegema.

5), Rentnik wõib seitse wakamaad linna tetta ja wiis wakamaad kartolid panda. Kui rentnik rohkemb linna teeb, maksab iga rohkemb tehtud wakamaa linade eest, kui on ka iga puudus  wakamaa rukki ehk ristikheina eest kakskümmend wiis rubla perisomanikule, ärawabandamisest, et maad mitte säetud ja mõõda ei mõista ei saa kuulda wõetud.

6) Lina leotus on poolorjus perisomanikul ja nurme tee mes selle talo läbi nurme lääb ei tohi rentnik üles künda, waid peab parandama.

7). Perisomanikul käiwad suwel kaks lehma ja lambad, nii palju kui on, rentniku karjuse all karjan ja lubab rentnik kõige kahju eest wastuta, mes nende karjuste läbi wõib sündida ja ei saa selle eest massu.

8) Õlgi, heinu, aganid ei ka põhku ei tohi rentnik laenata, kinki, ei ka müia, ei koha päält ära saata, nii samuti ka lina peab rentnik kotton ajama ja rabama.

9). Jlma perisomaniku teadmata nink tahtmiseta ei tohi rentnik oma talu kohta ei terwelt ega jau kaupa anda toisele rendi peale.

10). Kroonu, walla, kiriku, magasi ja taadre maks ja tee säädmine ja muud sundmised mis selle talu pääl on ja mes tulewad, peab rentnik ilma wastupanemata täitma.

11).  Tulekassa ja dessatini raha massab perisomanik, aga kui peasse ette tulema, tule õnnetus, weab rentnik materiali, mis samuti ka iga walla, Karaski, talo manu kui õnnetus juhtub.

12). Kõik õnnetused nink äpardused mes pikse tule rahesao ehk weiste katku läbi tulewad peab rentnik omas kahjus kandma.

13). Rentniku kohus on need tema kätte antud talu hooned ja nende katused häste parandata ja hääs korras hoita, niisamuti ka kõik aiad korra perast parandata, perisomanik annab materiali ja nimelt iga aasta üks koorma aia puud ja rentnik peab ragoma ja wedama ja ei sa selle eest massa.

14). Perisomanikul on see õigus, et ta igal ajal ja nii mitu korda kui see tema meele järele on, seda talokoha tallitamist wõib kas esi läbi waadata, ehk tõistel lasta katsuda.

15). Rentnik peab rukki kõrre ja ristik haina söödi sügise aiksaste ja häste üles kündma Suure leht adraga.

16). Rentnik saab oma kätte järgmised hooned: rehetare, laut, küün, hobuse tall ja üks ait, tõised hooned mes siin ei ole nimitud ei puttu rentnikule, ei ole ka nende üle mingisugust õigust temal, omma perisomaniku walitsuse all; perisomanikul  õigus om omi rehesid igal ajal peksa ja rentnik seda ei wõi keelda.

17). Rentnik peab kautsjoniks kõige nende leppingu järele enese pääle wõetud sundimiste perast üle kõige oma liikuw ja liikmata warandus, kelle see olgu kõige wähemb: kaks hobust ja kaheksa karja elajat mes hea korra peal, on üles peetud alati alles hoidma, kõige omaniku kahju tasumise otstarbes-  selle lepingu mõjul.

Jaan Seeme [allkiri]  Johan Parv[allkiri]

Üks tuhat üheksasada esimesel aastal Märtsi kuu neljateistkümnedamal päewal on Krootuse wallakohus Krootuse wallamajas eelseiswat suusõnalist lepingut, mis Krootuse wallas elawad talupojad Jaan Johani p Seeme ja Johan Peetri poeg Parw oma wahel teinud kinnitanud, misjuures wallakohus tunnistab, et lepingu osalised kohtule isiklikult tuttawad ja et nendel seaduslik õigus aktisi teha on ja et Jaan Seeme ja Johann Parw sellele lepingule peale tema ette lugemist tõesti oma käega alla kirjutanud on.

Kohtueesistuja as M. Kikkas [allkiri]

Kirutckuddo [allkiri]