No 386
Räppinä moisa walitsusse polest kaibati et Peter Gustaw Raudberg Perresist 1870 talwe ommawa Räppinä moisa mõtsast walmis raggotto puid 2 3/4 süldä ärrä warrastano ja wino.
Peter Raudbergi käest sai küssitu üttel temmä et seddä ei olle meije tenno ja ei olle Räppinä mõtsast puid wino. Peter Raudberg andis ülles kohto een et temmä welle Gustaw eest ka wastutap et selle perräst et nemmäd ütten majan ommawa.
Mõtsawaht Wido Narrusk tunnistas et neo 2 3/4 süld Räppinä mõtsast ärrä warrastedo walmis raggoto puud perresi küllä peab ollema wiito Gustaw Peter Raudbergi maija Wido tunnistap neid puid perresin tundno ollewad, nink ütleb et neo puud eddimisse päiwäl ei olle seggäto olno agga teisel päiwäl om neo puud perresin ärrä seggato olno.
Gotli Kiishäid Räppinä moisa monamees tunnistas et temmä om neo puud ärrä tundnu mis perresis om leito et ne ommawa Räppinä mõisa puud olno mis nemmäd kore ja otse perrä Räppinä mõtsa puis tunnistap
Gustaw Kolli tunnistas et tu selge assi et sääl ei olle käudä kohhegile et neo ommawa medde puud mis Gotli Kiishäid raggoto sülled olliwa.
Jaan Zengson walla kubjas tunnistas et meije läksime kohtomee Kressi Paboga tarre Perresin ja perräst tulli mõtsa waht ja näggi Räppinä puud Perresi Gustawi Wido Ahjo pääl ollewad ja säält wõttis mõtsawaht mahha ja läksime wällä ja leisime warjo alt kihhist sülle ossa Räppinä puid kus mõnni alg teisi puid sean olli, ja Perresi mehhed om üttelno et nemmäd ommawa neo puud Nahhalt sano Jakob Rämmaski käest sanod kui Jaan Zengson Perresist koddo om tulno om Räppinä Herrä warsti Jaan Zengsoni kohtomees Hindrik Todingi Nahhale Meeksi walda perrä kaema nink küssimä saatno, kui nemmäd Nahhale ommawa länno om Jakob Ramask üttelno et temmä ei olle mitte puid andno, ja sääl ei olle ka särätsed puid olno mitte kui Räppinä puud ommawa. Eddimissel päiwäl ei olle Gustaw Peter Raudberg perresist mitte puid promis andno kui Jaan Zengson om küssinu õddago om Räppinä puud unnikum olno ja hommingo om teised olno assemal panto.
Kohtomees Paap Kress tunnistap seddä samma mis Jaan Zengoson
Ülle pä keik tunnistajad tunnistawa et neo hainod mis mõtsast om leito mis hobbesel ette om panto olno kui puud päle om panto om Perresi hainogo just kokko sündino. ja Peter Raudbergi majan.
Peter Raudberg üttel et nemmäd ei olle selle perräst puu promi andno et siis woib mõtsast särätsid puid wäljä otsi küllä wannemb om üttelno et kui suur kohhus küssib ja otsa kirjutab siis andke.
Peter üttel ka et nemmäd 3 süldä Elsneri käest Arsina puid ostno.
Moisa Wallitsusse nõudminne om
| puide eest massa |
6 R 87 1/2 kop |
| trahwirahhas |
6 R 87 1/2 kop |
| Kokko |
13 R 75 kop |
Kohhus möistis, et Peter Gustaw Raudberg peawad 13 Rubla 75 kop 15 Juli kuu päiwäni Räppinä moisa wallitsusse kätte ärrä maksma puide hinda nink trahwi Räppinä moisa wallitsusse nõudmisse perrä.
§773 om ette loeto
Pä kohtomees Jaan Holsting
Kohtomees Kristian Wössoberg
Kohtomees Hindrik Toding
1 Julil Appelatsion anto.
No 386
Räppinä moisa walitsusse polest kaibati et Peter Gustaw Raudberg Perresist 1870 talwe ommawa Räppinä moisa mõtsast walmis raggotto puid 2 3/4 süldä ärrä warrastano ja wino.
Peter Raudbergi käest sai küssitu üttel temmä et seddä ei olle meije tenno ja ei olle Räppinä mõtsast puid wino. Peter Raudberg andis ülles kohto een et temmä welle Gustaw eest ka wastutap et selle perräst et nemmäd ütten majan ommawa.
Mõtsawaht Wido Narrusk tunnistas et neo 2 3/4 süld Räppinä mõtsast ärrä warrastedo walmis raggoto puud perresi küllä peab ollema wiito Gustaw Peter Raudbergi maija Wido tunnistap neid puid perresin tundno ollewad, nink ütleb et neo puud eddimisse päiwäl ei olle seggäto olno agga teisel päiwäl om neo puud perresin ärrä seggato olno.
Gotli Kiishäid Räppinä moisa monamees tunnistas et temmä om neo puud ärrä tundnu mis perresis om leito et ne ommawa Räppinä mõisa puud olno mis nemmäd kore ja otse perrä Räppinä mõtsa puis tunnistap
Gustaw Kolli tunnistas et tu selge assi et sääl ei olle käudä kohhegile et neo ommawa medde puud mis Gotli Kiishäid raggoto sülled olliwa.
Jaan Zengson walla kubjas tunnistas et meije läksime kohtomee Kressi Paboga tarre Perresin ja perräst tulli mõtsa waht ja näggi Räppinä puud Perresi Gustawi Wido Ahjo pääl ollewad ja säält wõttis mõtsawaht mahha ja läksime wällä ja leisime warjo alt kihhist sülle ossa Räppinä puid kus mõnni alg teisi puid sean olli, ja Perresi mehhed om üttelno et nemmäd ommawa neo puud Nahhalt sano Jakob Rämmaski käest sanod kui Jaan Zengson Perresist koddo om tulno om Räppinä Herrä warsti Jaan Zengsoni kohtomees Hindrik Todingi Nahhale Meeksi walda perrä kaema nink küssimä saatno, kui nemmäd Nahhale ommawa länno om Jakob Ramask üttelno et temmä ei olle mitte puid andno, ja sääl ei olle ka särätsed puid olno mitte kui Räppinä puud ommawa. Eddimissel päiwäl ei olle Gustaw Peter Raudberg perresist mitte puid promis andno kui Jaan Zengson om küssinu õddago om Räppinä puud unnikum olno ja hommingo om teised olno assemal panto.
Kohtomees Paap Kress tunnistap seddä samma mis Jaan Zengoson
Ülle pä keik tunnistajad tunnistawa et neo hainod mis mõtsast om leito mis hobbesel ette om panto olno kui puud päle om panto om Perresi hainogo just kokko sündino. ja Peter Raudbergi majan.
Peter Raudberg üttel et nemmäd ei olle selle perräst puu promi andno et siis woib mõtsast särätsid puid wäljä otsi küllä wannemb om üttelno et kui suur kohhus küssib ja otsa kirjutab siis andke.
Peter üttel ka et nemmäd 3 süldä Elsneri käest Arsina puid ostno.
Moisa Wallitsusse nõudminne om
| puide eest massa |
6 R 87 1/2 kop |
| trahwirahhas |
6 R 87 1/2 kop |
| Kokko |
13 R 75 kop |
Kohhus möistis, et Peter Gustaw Raudberg peawad 13 Rubla 75 kop 15 Juli kuu päiwäni Räppinä moisa wallitsusse kätte ärrä maksma puide hinda nink trahwi Räppinä moisa wallitsusse nõudmisse perrä.
§773 om ette loeto
Pä kohtomees Jaan Holsting
Kohtomees Kristian Wössoberg
Kohtomees Hindrik Toding
1 Julil Appelatsion anto.
