PROTOKOLL

Krootuse: Aktiraamat (1897-1904)

LeidandmedEAA.1143.1.10
Kaader
40
41
Daatum05.06.1902
Protokolli number6
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Märkused

"Lauritsapäew"  10 august, "Pärtlipäew" 24 august

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
M Kikkas Peakohtumees
C Kuddo Kirjutaja

1902 aastal 5 Juunil ilmusid Krootuswalla kohtu ette Krootus wallamajasse Krootus wallast Kakko Jakobi № 10 talust taluomaniku Daniel Wärs wolinik Paul Nusberg kes ette pani Krootus wallawanema abi poolt 4 aprillil 1902 kinnitatud wolikirja ja sealt samast talust praegune talurentnik Hans Madise p. Nusberg ja palusid järgmist suusõnalist lepingut maha kirjutada ja kinnitada.

§ 1

Daniel Wärs annab oma talu Kakko Jakobi № 10 Hans Madise p Nusbergile kaheks järestiku aastaks rendi peale s.o. 23 aprillist 1902 a. kuni 23 Aprillini 1904 aastal ükssada kolme kümne rubla aastase rendi eest, millest esimene pool s.o. 65 rubl. 22 märtsil ja tõine pool 30 Septembril jookswal aastal ette peab ära makstud saama. Sellest rendist saab rentnik tagasi kaks koti luujahu rüale.

§ 2

Perisomanikule jääb üle lohumaa kahe taadre jagu ja tagast kolme taadre jagu maad ja heinamaa al olew jõe weer ja Rooniidu soo ja kulmas tük aijamaad nelja hoone wahel. Hooned, tall, warjualune, rehi, laut ja elutare päälne jääwad rentnikul omanikuga ühised.

§ 3

Perisomaniku walitsuse alla jääb karja maa ja kirwe maa, Kandsiku maa ja Kandsiku karja kõik. Perisomanikule on luba oma maja kraami ja maad iga päew üle kaeda.

§ 4.

Perisomaniku kari käib rentniku karjas ilma maksuta. Nurme saawa säetus seitsmes nurmes ja neljas tõiskumnes tükis. Rentnik wõib iga aasta wiie ja poole wakamaa lina külwata ja neli pool wakamaad kartolid panda ja kahe kolmandiku ala aida. Rentnik kulwab iga aasta (8 kahessa wakamaad Rüka ja kahessa wakamaad ristikheina; rukid peawad tehtud saama Laurits ja Pärtel päewa wahel ja künnab Augusti kuul kui ära läheb ühe wakamaa ristikheina sööti mis enne küntud oli ja kaheksa wakamaad rüa kõrd Septembri kuul.

§ 5.

Rentnik orjab kõik maja waku orjuse, posti tee teeb omanik üksinda; rentnik weab suwe sõnnikus kolmkümmend koormad kraami kas wõi soo mulda ja kari peab lõuna wahel ja ööse laudan olema; rentnik weab kõik ehitusekraami parandamise tarwis ja tule kassa wedamised Karaski tulekaitse Seltsi nõudmise peale ja parandab kõik maja katuse ja seina ning teeb aiad, maksab jaama ja kirikumaksud.

§ 6

Rentnik ei wõi tõule muialt sõnnikut wedada kui hobuse tallist. Omanik wõtab hendale esimese aasta kewade hobuse tallist wiis koormad ja laudast kümme koormad sõnnikut rüale, Omanik wõtab pool wakamaad wana ristikheina sööti omale esimesel aastal.

Peale kirjutatud "wana" ja "sööti" lugeda.

§ 7

Kui rentnik terminis renti ära ei maksa maksab Kredit kassa protsendid ja kui peas rentnik põhku häwitama, siis maksab 25 rubl. iga puuda pealt trahwi.

§ 8

Rentnik peab seitse karja elajad pidama ja rehe saawa pestus nädalite wiisi ja awitab ka weikseid lalgsi ehitusi teha.

§ 9

Rentnik puhastab ruki nurmed kiwidest ja pühib tare korsnad ja truubid. Kui tahab perisomanik maia ära müia siis peab rentnik järgmisel Jüripäewal wälja minema ja ei ole rentnikul õigust  midagi tasumist nõuda.

1902 aastal 5 Juunil ilmusid Krootuswalla kohtu ette Krootus wallamajasse Krootus wallast Kakko Jakobi № 10 talust taluomaniku Daniel Wärs wolinik Paul Nusberg kes ette pani Krootus wallawanema abi poolt 4 aprillil 1902 kinnitatud wolikirja ja sealt samast talust praegune talurentnik Hans Madise p. Nusberg ja palusid järgmist suusõnalist lepingut maha kirjutada ja kinnitada.

§ 1

Daniel Wärs annab oma talu Kakko Jakobi № 10 Hans Madise p Nusbergile kaheks järestiku aastaks rendi peale s.o. 23 aprillist 1902 a. kuni 23 Aprillini 1904 aastal ükssada kolme kümne rubla aastase rendi eest, millest esimene pool s.o. 65 rubl. 22 märtsil ja tõine pool 30 Septembril jookswal aastal ette peab ära makstud saama. Sellest rendist saab rentnik tagasi kaks koti luujahu rüale.

§ 2

Perisomanikule jääb üle lohumaa kahe taadre jagu ja tagast kolme taadre jagu maad ja heinamaa al olew jõe weer ja Rooniidu soo ja kulmas tük aijamaad nelja hoone wahel. Hooned, tall, warjualune, rehi, laut ja elutare päälne jääwad rentnikul omanikuga ühised.

§ 3

Perisomaniku walitsuse alla jääb karja maa ja kirwe maa, Kandsiku maa ja Kandsiku karja kõik. Perisomanikule on luba oma maja kraami ja maad iga päew üle kaeda.

§ 4.

Perisomaniku kari käib rentniku karjas ilma maksuta. Nurme saawa säetus seitsmes nurmes ja neljas tõiskumnes tükis. Rentnik wõib iga aasta wiie ja poole wakamaa lina külwata ja neli pool wakamaad kartolid panda ja kahe kolmandiku ala aida. Rentnik kulwab iga aasta (8 kahessa wakamaad Rüka ja kahessa wakamaad ristikheina; rukid peawad tehtud saama Laurits ja Pärtel päewa wahel ja künnab Augusti kuul kui ära läheb ühe wakamaa ristikheina sööti mis enne küntud oli ja kaheksa wakamaad rüa kõrd Septembri kuul.

§ 5.

Rentnik orjab kõik maja waku orjuse, posti tee teeb omanik üksinda; rentnik weab suwe sõnnikus kolmkümmend koormad kraami kas wõi soo mulda ja kari peab lõuna wahel ja ööse laudan olema; rentnik weab kõik ehitusekraami parandamise tarwis ja tule kassa wedamised Karaski tulekaitse Seltsi nõudmise peale ja parandab kõik maja katuse ja seina ning teeb aiad, maksab jaama ja kirikumaksud.

§ 6

Rentnik ei wõi tõule muialt sõnnikut wedada kui hobuse tallist. Omanik wõtab hendale esimese aasta kewade hobuse tallist wiis koormad ja laudast kümme koormad sõnnikut rüale, Omanik wõtab pool wakamaad wana ristikheina sööti omale esimesel aastal.

Peale kirjutatud "wana" ja "sööti" lugeda.

§ 7

Kui rentnik terminis renti ära ei maksa maksab Kredit kassa protsendid ja kui peas rentnik põhku häwitama, siis maksab 25 rubl. iga puuda pealt trahwi.

§ 8

Rentnik peab seitse karja elajad pidama ja rehe saawa pestus nädalite wiisi ja awitab ka weikseid lalgsi ehitusi teha.

§ 9

Rentnik puhastab ruki nurmed kiwidest ja pühib tare korsnad ja truubid. Kui tahab perisomanik maia ära müia siis peab rentnik järgmisel Jüripäewal wälja minema ja ei ole rentnikul õigust  midagi tasumist nõuda.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS