1903a. Märtsi kuu 26 päewal ilmusid Krootuse wallakohtu ette Krootuse wallast talupojad Johan Tanieli p.Haak ja Kusta Jaani p. Wäits ning soowisid allpool seiswad heaste wälja mõeldud ja koku räägitud lepingut maha kirjutada ja kinnitada.
§1
Pundsu talu omanik Johan Haak annab omast maast Kusta Wäitsele kahe wakamaa suuruse tüki rendi peale, mis peale tema Wäits wõib omale maja üles ehitada ja massap Wäits selle maa tüki eest 5 rubl. ja tare aseme eest 5 rubl. kokku 10 rubl /kümme rubl aastas renti.
§ 2
Kui rentnik terminis renti ära ei maksa wõi üles ütlemist tule, siis wõib maa omanik Haak selle maa rentnik Wäits käest ära wõtta.
§ 3
Rentnik peab rendi iga aasta sügise 25 Septembris ära maksma , wõi laseb omanik rendi tööga tasa teha, mis tööd omanik teha annab. Kui rentnik Wäits Haak juures suwel töös on siis maksab Haak Wäits le 40 kop päewa pealt tasumist ja annap omast poolt söögi ja kui naisterahwas töös on siis maksab Haak iga tehtud päewa pealt 25 kop tasumist ja annab söögi.
§ 4
Rentnik Wäits wõib üks lehm ja üks lammas pidada, mis omaniku karjas käiwad, tema maa peal ja karjuse all, mille eest rentnik Wäits kohustud on 15 naesterahwa päewa tegema ilma tasumata ja peab selle käib Wäits naene kõige suwe jooksul iga aasta üle kahe püha päewa üks pühapäew ilma tasumist saamata omaniku karjuse eest karjas. Soowib Wäits rohkem karja pidada, siis ei ole temal õigust neid omanik Haak karjas pidada. Omanikule peab rentniku naene tema nõudmise peale tööle tulema.
§ 5
Kui Wäits poolt midagi kelmistiku, wargusi ehk lepingu tegijate wahel midagi pahandust ette tulep, siis wõib omanik kui koerastükide üle midagi awalikuks tuleb, rentnikule üles ütelda ja maa tükk tema käest ära wõta olgu mes ajal tahes ja Wäits wõib oma maja selle maa tüki pealt ära wedada ehk kui omaniku ja rentniku wahel kaup sünnis, siis ostab Haak Kusta Wäits käest selle maja ära ja Haak maksab maja eest nii palju kui see takseeritaks. Kui Omaniku ja rentniku wahel midagi ette ei tule siis kestab see leping kahe kümne aasta peale.
§ 6
Rentnik Wäits ei tohi ilma omaniku lubata ühtgi üürniku wõta ni ka seda tare tõisele wälja üürida, niisama ei tohi rentnik omaniku netsast midagi wõta ja warguse kraami oma ruumides hoida. Heinamaad peawad terwed olema ja hoidma et säält midagi omanikule kahju ei sünni. Et mõlemad lepingu tegijad selle lepinguga rahul on, kinnitawad nemad oma allkirjadega . Kustutatud "oma" ja "kui" mitte lugeda.
Kusta Waitz [allkiri] Johan Haak [allkiri]
Üks tuhat üheksa sada kolmandamal aastal Märtsi kuu kahekümne kuuendamal päewal on Krootuse wallakohus Krootuse wallamajas - eesseiswat suusõnalist lepingut, mis Krootuse wallas elawad talupojad Johann Danieli poeg Haak ja Kusta Jaani poeg Wäits oma wahel teinud- kinnitanud, mis juures wallakohus tunnistab, et lepingu osalised kohtule isiklikult tuttawad, et nendel seaduslik õigus on aktisi teha ja et peale lepingu ettelugemise sellele lepingule Johann Haak ja Kusta Wäits oma käega alla kirjutanud on.
Kohtueesistuja J Kuhi [allkiri]
Kirjutaja Kkuddo [allkiri]
1903.a 20 aug. №254 all ärakiri wälja antud ja 15 kop tempelmassu sisse nõutud.
Khtueesistuja J Kuhi, Kirjutaja k kuddo
1903a. Märtsi kuu 26 päewal ilmusid Krootuse wallakohtu ette Krootuse wallast talupojad Johan Tanieli p.Haak ja Kusta Jaani p. Wäits ning soowisid allpool seiswad heaste wälja mõeldud ja koku räägitud lepingut maha kirjutada ja kinnitada.
§1
Pundsu talu omanik Johan Haak annab omast maast Kusta Wäitsele kahe wakamaa suuruse tüki rendi peale, mis peale tema Wäits wõib omale maja üles ehitada ja massap Wäits selle maa tüki eest 5 rubl. ja tare aseme eest 5 rubl. kokku 10 rubl /kümme rubl aastas renti.
§ 2
Kui rentnik terminis renti ära ei maksa wõi üles ütlemist tule, siis wõib maa omanik Haak selle maa rentnik Wäits käest ära wõtta.
§ 3
Rentnik peab rendi iga aasta sügise 25 Septembris ära maksma , wõi laseb omanik rendi tööga tasa teha, mis tööd omanik teha annab. Kui rentnik Wäits Haak juures suwel töös on siis maksab Haak Wäits le 40 kop päewa pealt tasumist ja annap omast poolt söögi ja kui naisterahwas töös on siis maksab Haak iga tehtud päewa pealt 25 kop tasumist ja annab söögi.
§ 4
Rentnik Wäits wõib üks lehm ja üks lammas pidada, mis omaniku karjas käiwad, tema maa peal ja karjuse all, mille eest rentnik Wäits kohustud on 15 naesterahwa päewa tegema ilma tasumata ja peab selle käib Wäits naene kõige suwe jooksul iga aasta üle kahe püha päewa üks pühapäew ilma tasumist saamata omaniku karjuse eest karjas. Soowib Wäits rohkem karja pidada, siis ei ole temal õigust neid omanik Haak karjas pidada. Omanikule peab rentniku naene tema nõudmise peale tööle tulema.
§ 5
Kui Wäits poolt midagi kelmistiku, wargusi ehk lepingu tegijate wahel midagi pahandust ette tulep, siis wõib omanik kui koerastükide üle midagi awalikuks tuleb, rentnikule üles ütelda ja maa tükk tema käest ära wõta olgu mes ajal tahes ja Wäits wõib oma maja selle maa tüki pealt ära wedada ehk kui omaniku ja rentniku wahel kaup sünnis, siis ostab Haak Kusta Wäits käest selle maja ära ja Haak maksab maja eest nii palju kui see takseeritaks. Kui Omaniku ja rentniku wahel midagi ette ei tule siis kestab see leping kahe kümne aasta peale.
§ 6
Rentnik Wäits ei tohi ilma omaniku lubata ühtgi üürniku wõta ni ka seda tare tõisele wälja üürida, niisama ei tohi rentnik omaniku netsast midagi wõta ja warguse kraami oma ruumides hoida. Heinamaad peawad terwed olema ja hoidma et säält midagi omanikule kahju ei sünni. Et mõlemad lepingu tegijad selle lepinguga rahul on, kinnitawad nemad oma allkirjadega . Kustutatud "oma" ja "kui" mitte lugeda.
Kusta Waitz [allkiri] Johan Haak [allkiri]
Üks tuhat üheksa sada kolmandamal aastal Märtsi kuu kahekümne kuuendamal päewal on Krootuse wallakohus Krootuse wallamajas - eesseiswat suusõnalist lepingut, mis Krootuse wallas elawad talupojad Johann Danieli poeg Haak ja Kusta Jaani poeg Wäits oma wahel teinud- kinnitanud, mis juures wallakohus tunnistab, et lepingu osalised kohtule isiklikult tuttawad, et nendel seaduslik õigus on aktisi teha ja et peale lepingu ettelugemise sellele lepingule Johann Haak ja Kusta Wäits oma käega alla kirjutanud on.
Kohtueesistuja J Kuhi [allkiri]
Kirjutaja Kkuddo [allkiri]
1903.a 20 aug. №254 all ärakiri wälja antud ja 15 kop tempelmassu sisse nõutud.
Khtueesistuja J Kuhi, Kirjutaja k kuddo
