Jaan Zengson Räppinä walla kubjas kaibas kohto een, et Räppinä wallast Könno küllast perrismaa piddäjä C. Knohensthiern teddä Räppinä kõrtsi kambrest rindo piddi wäljä wissano selle perräst et Jaan Zengson kubja kirsto ei olle tõstno C. Knohendthierni kässo päle, Jaan Zengson om Moisa wallitseja Neisari manno länno asja perräst kes ka sel körral sääl om olno. Ja kui Jaan teist körd sissi om länno siis om jälle C. Knohenstiern wihhaga kindi wõtno rinnust ja põlwega taggast lönod ja wäljä wissano ja läwwe pääl müssano.
C Knohensthierni käest sai küssitu üttel temmä et Jaan Zengson om senna errälde kambre länno neide sekkö kus neide selts koom om olno, ja et temmä selle perräst om Jaan Zengsoni säält wäljä wissano, et mis temmäl sääk asja om kus essi selts koon om. Ja kirsto assi om ni olno 1869 süggi kui Eijas Opmann om ärrä kolo ja keik muud om abbin ja mann teggeman olno mis sääl tarwis om olno, Jaan Zengson om üttelno mis mul Eijeri kirstuga asja om ja ei olle awwitano, Selle perräst om se C Knohensthiernil meelde tulno et sel körral olli sääl üks uhke säräne mees, ja om sulle perräst nalja tenno ja nalja pärräst wäljäwissano.
Ja C Knohensthiern om eddimält sõbralikkult omma käed Jaan Zengsoni õlla päle pando ja kõnnelema hakkano et sel körral olli sääl üks uhke mees ni ja selle könne pääl om C Knohensthiern hakkano Jaan Zengsoni käändmä ni et temmä issi olles wälja länno ärrä neide seltsist agga Jaan Zengson om hakkano knohensthierni teotama ja om üttelno et mis herräd könnon om.
Kohensthiern üttel et temmä ei olle mitte Jaani jallaga lönod
Jaan Zengson nink Knohensthiern om teine teisegä wastamissi kohto een ärrä lepno.
Pä kohtomees Jaan Holsting
Kohtomees Kristian Wössoberg
Kohtomees Jakob Türkson
Kohtomees Hindrik Toding
Jaan Zengson Räppinä walla kubjas kaibas kohto een, et Räppinä wallast Könno küllast perrismaa piddäjä C. Knohensthiern teddä Räppinä kõrtsi kambrest rindo piddi wäljä wissano selle perräst et Jaan Zengson kubja kirsto ei olle tõstno C. Knohendthierni kässo päle, Jaan Zengson om Moisa wallitseja Neisari manno länno asja perräst kes ka sel körral sääl om olno. Ja kui Jaan teist körd sissi om länno siis om jälle C. Knohenstiern wihhaga kindi wõtno rinnust ja põlwega taggast lönod ja wäljä wissano ja läwwe pääl müssano.
C Knohensthierni käest sai küssitu üttel temmä et Jaan Zengson om senna errälde kambre länno neide sekkö kus neide selts koom om olno, ja et temmä selle perräst om Jaan Zengsoni säält wäljä wissano, et mis temmäl sääk asja om kus essi selts koon om. Ja kirsto assi om ni olno 1869 süggi kui Eijas Opmann om ärrä kolo ja keik muud om abbin ja mann teggeman olno mis sääl tarwis om olno, Jaan Zengson om üttelno mis mul Eijeri kirstuga asja om ja ei olle awwitano, Selle perräst om se C Knohensthiernil meelde tulno et sel körral olli sääl üks uhke säräne mees, ja om sulle perräst nalja tenno ja nalja pärräst wäljäwissano.
Ja C Knohensthiern om eddimält sõbralikkult omma käed Jaan Zengsoni õlla päle pando ja kõnnelema hakkano et sel körral olli sääl üks uhke mees ni ja selle könne pääl om C Knohensthiern hakkano Jaan Zengsoni käändmä ni et temmä issi olles wälja länno ärrä neide seltsist agga Jaan Zengson om hakkano knohensthierni teotama ja om üttelno et mis herräd könnon om.
Kohensthiern üttel et temmä ei olle mitte Jaani jallaga lönod
Jaan Zengson nink Knohensthiern om teine teisegä wastamissi kohto een ärrä lepno.
Pä kohtomees Jaan Holsting
Kohtomees Kristian Wössoberg
Kohtomees Jakob Türkson
Kohtomees Hindrik Toding
