Pala: Lepinguraamat (1897-1915)
| Leidandmed | EAA.3089.1.12 |
|---|---|
| Kaader |  100  101  102 |
| Daatum | 21.02.1902 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Mõisamaa kandikoha orjuse kontraht. Tänasel päewal on
§ 1.
§ 2. Nimetatud koha eest maksab
1) 6 wakamaad talwewilja lõikama ja kuhja panema.
2) 12 wakkamaad suwewilja lõikama.
3) 2 wakkamaad ristikheina tegema.
4) 14 wakkamaad maaheina tegema.
5)- wakkamaad wikkid niitma.
6) 2 wakka alla kartohwlid wõtma, ja peab neid ärawedama kuhu mõisawalitsus käseb.
7) 10 sülda puud 1 arsin pikkad
8) 118½ sülda teed teha, kus mõisawalitsus käseb, 1 süld, 7 jalga.
9) 90 päewa tegema.
10)...................................................................................................................................
11)....................................................................................................................................
Nende osa tükkide kokku panemine saab 13. Nowembril 1860 wäljaantud
§3. Hoonete parandamise wõi ehitamise palgid ja lattid peab rendikoha pidaja kuni Mihklipäewani üles andma, ning peab kandikoha pidaja ennast kõige asja poolest metsa seadmiste alla heitma; kui ta nende seadmiste wastu eksib, kaotab tema koha käest.
§ 4. Selle kandikoha pidaja peab seda tema käes olewat kohta kõige sündsa põlluharimise seaduste järele tallitama, ja kui selle kontrahti aeg mööda on, peab tema seda kohta järelseiswal wiisil jälle mõisale tagasi andma:
a) kõik hooned ja nimelt nende katuksed olgu heaste parandatud;
b) rukki wäli heaste haritud ja õigel ajal hea seemnega külwatud;
c) aiad heaste parandatud;
d) heinamaad hagudest puhastud ja kõik kraawid roogitud;
e) tööde poolest eesseiswa töö aasta peale rukki kõrs üles küntud ja ära äestud olema.
f) põletus puud......... sülda 1 arsina pikkused koha peale jätma.
§ 5. Peaks kandimehel mõisawalitsuse käsu peale uueste hoonid ehitada, ehk ka parandada olema, siis peab kandimees seda oma kuluga ilma kahjutasumise nõudmiseta tegema. Niisuguse ehituse juure annab mõisawalitsus ilma maksuta palgid, aga kõik kandimehed peawad neid oma maa suuruse järele ilma maksuta ehituse platsile wedama, ja niisama ka hulga kaupa ilma maksuta oma maa suuruse järele, mõisawalitsuse wäljaarwamise järele, hoonete katmise õlgi andma. Karjalauda kiwi wundamendi tegemine saab mõisawalitsuse poolt ruutsülla wiisi maksetud.
§ 6. Omad põllud peab mõisamaa kandikoha pidaja neljas jaos tarwitama, nii et: 7½ wakka alla rukki all seisab, 15 waka alla suwewilja all seisab, 7½ wakka alla kesanurmen seisab ja ei ole temal õigust suwewilja kesanurmesse külwata.
§ 7. Õlgi, heinu ega muud loojuste toitu ei tohi selle koha pidaja ei kellegile wälja laenata ei ka ära müüa.
§ 8. Mõisawalitsusel on õigus selle koha majapidamist igal ajal läbi waadata, ehk omast wolinikust läbi waadata lasta.
§ 9. Lina wõib selle koha pidaja üksi 2 wakka alla maha küiwata.
§ 10. Kui mõisawalitsus selle koha pidajale üles tahab ütelda, siis peab see 23. Oktobri kuu päewal enne selle kontrahti lõpetust sündima, ja selle koha pidajal ei ole õigust ei ühtegi töö wõi kulu eest tasumist nõuda. niisama peab ka kantnik tegema.
§ 11. Selle kandikoha pidaja paneb kautsioniks nende enese pääle wõetud sündmuste pärast kõik oma warandust, ja nimelt oma jäädawad wara ehk inwentariumi, kelle sees kõige wähem 2 hobust ja 6 suurt weiste pead peawad olema, kõik heas korras üles peetud.
§ 12. Kui selle koha pidaja tulega hooletul kombel ümber peaks käima ja seeläbi mingisugust kahju sünnib, wastutab tema kõige oma waraga sündinud kahju eest. Peale selle lepib mõisawalitsus selle koha pidajaga järelseiswa peale:
1) Koha pidaja wõtab oma peale.... sülda teed teha.
2) Kohapidaja ei tohi wargile minna, wargid ega warastatud asju omas majas wastu wõtta.
3) Kui elurehi halb ja wana on, ehitab mõisa teda oma kuluga jälle üles, aga mõisamaa koha pidajad peawad hulga kaupa, oma maa suuruse järele, ilma maksuta tarwilikku materjali juure wedama, niisama peawad nemad ka elurehe parandamise materjali juure wedama.
§ 13. Koha pidaja peab iga kord, kui mõisa käsku annab, wälja tulema päiwi tegema.
§ 14. Koha pidaja ei tohi omad koerad lahtiselt ümber hulkuda lasta. Igaüht koera, keda kus tahes lahtiselt wäljaspool koha pidaja krunti leitakse, lastakse kohe maha.
§ 15. Jätab koha pidaja mõned selle kontrahti sees nimetud punktid täitmata, siis kaotab tema oma koha ära, ilma et selle üle kohut käia ehk tasumist nõuda wõib.
§ 16.
1) Elurehi hea
2) Ait 2 polne hea
3) 2 Karjalauta ja õlistiku keskmised.
4) Saun kõwa.
5) Koda kambriga kõwa.
6) Kaew hea.
7).....................................................
8) Õuue aed korral.
9)....................................................
10)..................................................
§ 17. Wilja redelid weab kantnik mõisa lisa tööl ilma maksuta kuhu tarwis on.
§ 18. Koha pidaja peab tegema iga nädala kaks (2) mehe päewa kolmapäew ja neljapäew iga päewa eest mis nädalas tegemata jääb maksab tema mõisale seitsekümmend kop. Kõige mõisa tööde juures peawad kantnikul olema omad tööriistad, nimelt: sirbid, wikatid, rehad, hangud, kirwed ja labidad.
§ 19. Rukki wäli peab mitte hiljem 20 augusti kuu päewa, hästi haritud ja hea seemnega mahakülwatud olema.
§ 20.....................................................................................................................................................................
kartohwli rõugud õlgede ja mullaga mõisa walitsuse käsu ja tahtmise järele kinni matma.
§ 21. Kantnikul ei ole luba seda kohta ilma mõisa walitsuse lubata tõise kätte anda.
§ 22. maha kriipsutatud.
Et see sinane kontraht
Nõnda sündinud
Mõisawalitsuse nimel:
Tunnistaja:
Mõisamaa kandikoha orjuse kontraht. Tänasel päewal on
§ 1.
§ 2. Nimetatud koha eest maksab
1) 6 wakamaad talwewilja lõikama ja kuhja panema.
2) 12 wakkamaad suwewilja lõikama.
3) 2 wakkamaad ristikheina tegema.
4) 14 wakkamaad maaheina tegema.
5)- wakkamaad wikkid niitma.
6) 2 wakka alla kartohwlid wõtma, ja peab neid ärawedama kuhu mõisawalitsus käseb.
7) 10 sülda puud 1 arsin pikkad
8) 118½ sülda teed teha, kus mõisawalitsus käseb, 1 süld, 7 jalga.
9) 90 päewa tegema.
10)...................................................................................................................................
11)....................................................................................................................................
Nende osa tükkide kokku panemine saab 13. Nowembril 1860 wäljaantud
§3. Hoonete parandamise wõi ehitamise palgid ja lattid peab rendikoha pidaja kuni Mihklipäewani üles andma, ning peab kandikoha pidaja ennast kõige asja poolest metsa seadmiste alla heitma; kui ta nende seadmiste wastu eksib, kaotab tema koha käest.
§ 4. Selle kandikoha pidaja peab seda tema käes olewat kohta kõige sündsa põlluharimise seaduste järele tallitama, ja kui selle kontrahti aeg mööda on, peab tema seda kohta järelseiswal wiisil jälle mõisale tagasi andma:
a) kõik hooned ja nimelt nende katuksed olgu heaste parandatud;
b) rukki wäli heaste haritud ja õigel ajal hea seemnega külwatud;
c) aiad heaste parandatud;
d) heinamaad hagudest puhastud ja kõik kraawid roogitud;
e) tööde poolest eesseiswa töö aasta peale rukki kõrs üles küntud ja ära äestud olema.
f) põletus puud......... sülda 1 arsina pikkused koha peale jätma.
§ 5. Peaks kandimehel mõisawalitsuse käsu peale uueste hoonid ehitada, ehk ka parandada olema, siis peab kandimees seda oma kuluga ilma kahjutasumise nõudmiseta tegema. Niisuguse ehituse juure annab mõisawalitsus ilma maksuta palgid, aga kõik kandimehed peawad neid oma maa suuruse järele ilma maksuta ehituse platsile wedama, ja niisama ka hulga kaupa ilma maksuta oma maa suuruse järele, mõisawalitsuse wäljaarwamise järele, hoonete katmise õlgi andma. Karjalauda kiwi wundamendi tegemine saab mõisawalitsuse poolt ruutsülla wiisi maksetud.
§ 6. Omad põllud peab mõisamaa kandikoha pidaja neljas jaos tarwitama, nii et: 7½ wakka alla rukki all seisab, 15 waka alla suwewilja all seisab, 7½ wakka alla kesanurmen seisab ja ei ole temal õigust suwewilja kesanurmesse külwata.
§ 7. Õlgi, heinu ega muud loojuste toitu ei tohi selle koha pidaja ei kellegile wälja laenata ei ka ära müüa.
§ 8. Mõisawalitsusel on õigus selle koha majapidamist igal ajal läbi waadata, ehk omast wolinikust läbi waadata lasta.
§ 9. Lina wõib selle koha pidaja üksi 2 wakka alla maha küiwata.
§ 10. Kui mõisawalitsus selle koha pidajale üles tahab ütelda, siis peab see 23. Oktobri kuu päewal enne selle kontrahti lõpetust sündima, ja selle koha pidajal ei ole õigust ei ühtegi töö wõi kulu eest tasumist nõuda. niisama peab ka kantnik tegema.
§ 11. Selle kandikoha pidaja paneb kautsioniks nende enese pääle wõetud sündmuste pärast kõik oma warandust, ja nimelt oma jäädawad wara ehk inwentariumi, kelle sees kõige wähem 2 hobust ja 6 suurt weiste pead peawad olema, kõik heas korras üles peetud.
§ 12. Kui selle koha pidaja tulega hooletul kombel ümber peaks käima ja seeläbi mingisugust kahju sünnib, wastutab tema kõige oma waraga sündinud kahju eest. Peale selle lepib mõisawalitsus selle koha pidajaga järelseiswa peale:
1) Koha pidaja wõtab oma peale.... sülda teed teha.
2) Kohapidaja ei tohi wargile minna, wargid ega warastatud asju omas majas wastu wõtta.
3) Kui elurehi halb ja wana on, ehitab mõisa teda oma kuluga jälle üles, aga mõisamaa koha pidajad peawad hulga kaupa, oma maa suuruse järele, ilma maksuta tarwilikku materjali juure wedama, niisama peawad nemad ka elurehe parandamise materjali juure wedama.
§ 13. Koha pidaja peab iga kord, kui mõisa käsku annab, wälja tulema päiwi tegema.
§ 14. Koha pidaja ei tohi omad koerad lahtiselt ümber hulkuda lasta. Igaüht koera, keda kus tahes lahtiselt wäljaspool koha pidaja krunti leitakse, lastakse kohe maha.
§ 15. Jätab koha pidaja mõned selle kontrahti sees nimetud punktid täitmata, siis kaotab tema oma koha ära, ilma et selle üle kohut käia ehk tasumist nõuda wõib.
§ 16.
1) Elurehi hea
2) Ait 2 polne hea
3) 2 Karjalauta ja õlistiku keskmised.
4) Saun kõwa.
5) Koda kambriga kõwa.
6) Kaew hea.
7).....................................................
8) Õuue aed korral.
9)....................................................
10)..................................................
§ 17. Wilja redelid weab kantnik mõisa lisa tööl ilma maksuta kuhu tarwis on.
§ 18. Koha pidaja peab tegema iga nädala kaks (2) mehe päewa kolmapäew ja neljapäew iga päewa eest mis nädalas tegemata jääb maksab tema mõisale seitsekümmend kop. Kõige mõisa tööde juures peawad kantnikul olema omad tööriistad, nimelt: sirbid, wikatid, rehad, hangud, kirwed ja labidad.
§ 19. Rukki wäli peab mitte hiljem 20 augusti kuu päewa, hästi haritud ja hea seemnega mahakülwatud olema.
§ 20.....................................................................................................................................................................
kartohwli rõugud õlgede ja mullaga mõisa walitsuse käsu ja tahtmise järele kinni matma.
§ 21. Kantnikul ei ole luba seda kohta ilma mõisa walitsuse lubata tõise kätte anda.
§ 22. maha kriipsutatud.
Et see sinane kontraht
Nõnda sündinud
Mõisawalitsuse nimel:
Tunnistaja: