1904 a 25 Weebruaril ilmusid Krootuse wallakohtu ette talupojad Krotus wallast August Peetri poeg Herne ja Kioma wallast Peter Josebi poeg Sõrg ja palusid järgmist lepingut ustawaks tunnistada.
§ 1 Peter Sõrg rendib oma talukohast Nilbe majast poole maad August Hernele 2 aastaks /kaheks aastaks/. See on 23 aprilist 1904 kuni 23 aprillini 1906 aastani järgmiste tingimiste all. § 2. August Herne maksab nimetatud poole talu koha maa eest 120 rubl/ sada kakskümmend rubla/ renti iga aasta eest 1sel Aprillil poole ja 1 Oktobril tõise poole renti. Kui rent terminil ei saa ära maksetud siis maksab rentnik wiiwitamise protsendid juure. § 3. Rentnik saab nimetud talu koha maast ehk murmedest mis postiwahe wiisi saab jaotatud igast nurmest ühte wiisi läbisegi ja Petseri piirist mis wana ussaia aiamaad on, saawad weikestes tükides jaotatud ja pooleks wõetud. § 4. Rentnik wõib kartohwlid ja lina ühte kokko kumbagi 5 wakkamaad teha. § 5. Rentnik teeb rükka wiis wakkamaad. Poole seemend annab kohaomanik ja poole seemend paneb rentnik kumalgi 3 wakka ja rukit saab maha külwetud kõige hiljem 25 Augustis. Teisel aastal paneb aga rentnik oma seemne. § 6. Ristikheina külwab rentnik 4 wakkamaad oma seemnega, mida perisomanik rentnikule ära mineku korral wälja maksab nõnda et 10 naela wakkamaa peale tuleb, mida rentnik iga aasta külwab kuni ta selle koha peal elab. § 7. Maaheina teewad mõlemad rentnikud ühes koos ja pärast kui kuiwatud on jaotawad pooleks. § 8. Hooneid saab rentnik 1 ait tall, mis teise rentnikuga pooleks saab millel wahe wahele tuleb teha ja 1 laut ja üks küin mis lauda otsas on. Wankri kuurialune saab mõlemadele rentnikutele pruukimiseks. Rehepeksmise õigus tõine tõisel rentnikul üks nädal korraga. Elu tareks saab rentnik rehe poolitse otsa ja wahe käik pruukimiseks. § 9. Rentnik peab selle koha peal 6 karilooma ehk sarw looma pidama. § 10. Hagu saab rentnik põletamiseks 10 ruud sülda, mis rentnik ise kokku paneb. Rentnik ei wõi oma lubaga jala päält hagu ragoda waid paneb maha raiutud hagu omale kokku. § 11. Rentnik ei tohi nimetatud talu koha maad kellelegi pruukimiseks anda. § 12. Rentnik ei tohi põhku ega heinu ja lina luid muiale anda ega ära müia. § 13. Korsna ja truubide pühkimine mis oma elamise jaoks on peab rentnik pühkima üle kahe kuu üks kord. § 14, Rentnik annab üleüldse 3 wakkamaad tõunurmedest, mis tõus tuleb teha 1 wakkamaa Petseri piiri weerest kolmandast numbrist ja kolmas wakkamaa andku rentnik kost nurmest tahes selle sama hinnaga mis rentnikul ise wak kamaa maksma tuleb. § 15. Kohaomaniku lehm ja lamba wõiwad talu maade peal karjas käia. § 16. Heinamaad saab kohaomanik Kaselaane niidust selle Kraawini, mis niidust läbi läheb mäelmane pool. §17.Petseri piiri weeres selle raendikku peale ei wõi rentnik oma karja lasta ega tohi heina põima. § 18 Pool talu teed säeb rentnik ja käib pooled walla kiudud ja orjab walla orjused. § 19. Poole aia materiali weab rentnik Nilbe metsast et aiad saawad tehtud ja kuus päewa awitab rentnik Kaewo juures tööd teha ja weab kaewu puud ka juure pooles tõise rentnikuga. § 20. Rehealutse nukka poolt lauda nukka peale mis elotare wastu on see aiamaa lap wõtab omanik omale pruukimes. § 21. Ploomi aid jääb rikmata mis wana us aija juures on ja metsa alotse maa jääb pruukimada aga kari wõib metsa all käia muido põllumaad on kõik rentniku käes pruukida. § 22. Heinu, mis rentnik maia sisse toob wõib tema kohast wälja mineku korral ka nii palju wälja wiia kui sisse toob, nii palju kui omanik wastu wõtab/ nii palju kui omanik wastu wõttab/ nii palju annab ta ka wälja. § 23. Pool rehe kattust tuleb rentnikul rendi aja sees parandada.
Peter Sõrg [allkiri] A. Herne [allkiri]
Üks tuhat üheksa sada neljandamal aastal Weebruari kuu kahekümne wiiendamal päewal on Krootuse wallakohus Krootuse wallamajas eesseiswat suusõnalist lepingut, mis talupojad Peter Sõrg ja August Herne oma wahel teinud, kinnitanud, mis juures wallakohus tunnistab, et lepingu osalised kohtule isiklikult tuttawad, et nendel seaduslik õigus aktisi teha ja et peale selle lepingu ette lugemise lepingule Peter Sõrg ja August Herne tõesti oma käega allakirjutanud on.
Kohtuistuja J Kuhi [allkiri]
Kirjut Kuddo [allkiri]
1904 a 25 Weebruaril ilmusid Krootuse wallakohtu ette talupojad Krotus wallast August Peetri poeg Herne ja Kioma wallast Peter Josebi poeg Sõrg ja palusid järgmist lepingut ustawaks tunnistada.
§ 1 Peter Sõrg rendib oma talukohast Nilbe majast poole maad August Hernele 2 aastaks /kaheks aastaks/. See on 23 aprilist 1904 kuni 23 aprillini 1906 aastani järgmiste tingimiste all. § 2. August Herne maksab nimetatud poole talu koha maa eest 120 rubl/ sada kakskümmend rubla/ renti iga aasta eest 1sel Aprillil poole ja 1 Oktobril tõise poole renti. Kui rent terminil ei saa ära maksetud siis maksab rentnik wiiwitamise protsendid juure. § 3. Rentnik saab nimetud talu koha maast ehk murmedest mis postiwahe wiisi saab jaotatud igast nurmest ühte wiisi läbisegi ja Petseri piirist mis wana ussaia aiamaad on, saawad weikestes tükides jaotatud ja pooleks wõetud. § 4. Rentnik wõib kartohwlid ja lina ühte kokko kumbagi 5 wakkamaad teha. § 5. Rentnik teeb rükka wiis wakkamaad. Poole seemend annab kohaomanik ja poole seemend paneb rentnik kumalgi 3 wakka ja rukit saab maha külwetud kõige hiljem 25 Augustis. Teisel aastal paneb aga rentnik oma seemne. § 6. Ristikheina külwab rentnik 4 wakkamaad oma seemnega, mida perisomanik rentnikule ära mineku korral wälja maksab nõnda et 10 naela wakkamaa peale tuleb, mida rentnik iga aasta külwab kuni ta selle koha peal elab. § 7. Maaheina teewad mõlemad rentnikud ühes koos ja pärast kui kuiwatud on jaotawad pooleks. § 8. Hooneid saab rentnik 1 ait tall, mis teise rentnikuga pooleks saab millel wahe wahele tuleb teha ja 1 laut ja üks küin mis lauda otsas on. Wankri kuurialune saab mõlemadele rentnikutele pruukimiseks. Rehepeksmise õigus tõine tõisel rentnikul üks nädal korraga. Elu tareks saab rentnik rehe poolitse otsa ja wahe käik pruukimiseks. § 9. Rentnik peab selle koha peal 6 karilooma ehk sarw looma pidama. § 10. Hagu saab rentnik põletamiseks 10 ruud sülda, mis rentnik ise kokku paneb. Rentnik ei wõi oma lubaga jala päält hagu ragoda waid paneb maha raiutud hagu omale kokku. § 11. Rentnik ei tohi nimetatud talu koha maad kellelegi pruukimiseks anda. § 12. Rentnik ei tohi põhku ega heinu ja lina luid muiale anda ega ära müia. § 13. Korsna ja truubide pühkimine mis oma elamise jaoks on peab rentnik pühkima üle kahe kuu üks kord. § 14, Rentnik annab üleüldse 3 wakkamaad tõunurmedest, mis tõus tuleb teha 1 wakkamaa Petseri piiri weerest kolmandast numbrist ja kolmas wakkamaa andku rentnik kost nurmest tahes selle sama hinnaga mis rentnikul ise wak kamaa maksma tuleb. § 15. Kohaomaniku lehm ja lamba wõiwad talu maade peal karjas käia. § 16. Heinamaad saab kohaomanik Kaselaane niidust selle Kraawini, mis niidust läbi läheb mäelmane pool. §17.Petseri piiri weeres selle raendikku peale ei wõi rentnik oma karja lasta ega tohi heina põima. § 18 Pool talu teed säeb rentnik ja käib pooled walla kiudud ja orjab walla orjused. § 19. Poole aia materiali weab rentnik Nilbe metsast et aiad saawad tehtud ja kuus päewa awitab rentnik Kaewo juures tööd teha ja weab kaewu puud ka juure pooles tõise rentnikuga. § 20. Rehealutse nukka poolt lauda nukka peale mis elotare wastu on see aiamaa lap wõtab omanik omale pruukimes. § 21. Ploomi aid jääb rikmata mis wana us aija juures on ja metsa alotse maa jääb pruukimada aga kari wõib metsa all käia muido põllumaad on kõik rentniku käes pruukida. § 22. Heinu, mis rentnik maia sisse toob wõib tema kohast wälja mineku korral ka nii palju wälja wiia kui sisse toob, nii palju kui omanik wastu wõtab/ nii palju kui omanik wastu wõttab/ nii palju annab ta ka wälja. § 23. Pool rehe kattust tuleb rentnikul rendi aja sees parandada.
Peter Sõrg [allkiri] A. Herne [allkiri]
Üks tuhat üheksa sada neljandamal aastal Weebruari kuu kahekümne wiiendamal päewal on Krootuse wallakohus Krootuse wallamajas eesseiswat suusõnalist lepingut, mis talupojad Peter Sõrg ja August Herne oma wahel teinud, kinnitanud, mis juures wallakohus tunnistab, et lepingu osalised kohtule isiklikult tuttawad, et nendel seaduslik õigus aktisi teha ja et peale selle lepingu ette lugemise lepingule Peter Sõrg ja August Herne tõesti oma käega allakirjutanud on.
Kohtuistuja J Kuhi [allkiri]
Kirjut Kuddo [allkiri]
