1904 a. 7 Aprillil ilmusid Krootuse walla kohtu ette Krootuse wallast talupoead, Söödi talu omanik Rudolph Härmann ja Jaan Mihkli poeg Asi ja palusid järgmist suusõnalist lepingut maha kirjutada ja kinitada.

Söödi maja omanik Rudolph Härmann annap Jaan Asjale Söödi maja poole hoone ja see tüki maad mis Kika piirist seeni kui selle teeni mis Mustjärwe poolt Parisi tallo poole läheb arwata 25 wakamaad rendi peale, aastase rendi summa on iga põllumaa wakamaa pealt 4 rbl. aastas ette massa 1sel Aprillil.

1).  Jaan Asi saab selle koha kewade 1904 aastal 23dal Aprillil kätte ja annap käest 1905 aastal 23 Aprillil, peas olema et Jaan Asi neid lepingo punkte ei täida mis see leping üle üldse nõuab siis om omanikul temale luba üles anda kas tunnistusmehe ehk ka seaduse man ja see leping on siis tühjas arwata, edesi pidamise kohta.

2). Omanikul on õigus Söödi maja hoonetest tõist poolt hoonid wälja üürida ühele tõisele.

3). Kui Söödi maja omanik Jaan Asja tööle tarwitab kas Melza ehk Söödi majan, siis on rentnik Jaan Asi kohustada iga kord tööle tulema ja saab mehe päewas suwel (60)  kuuskümmend ja talwel (45) nelikümmend wiis kop. ja naene saab suwel  35 ja talwel 30 kop.;  peas olema et kutsutu korral ei tule tööle siis maksab lepitu päewa palga tagasi; See teenitu raha jääb rendi ette mis kaks korda aastas seletedus saab,  1 Aprillil ja 1 sel Oktobril; talwe päewa alostawa 29 Septembril seeni kui  23 Aprillini.

4).  Kui rentnik warguse poolt trahwitus saab ehk kahtlases jääb, niisama kui kahtlasi inimesi henda pool peab, kaotab niisugusel korral koha pidamise õiguse.

5) Rentnikul on see maa kas wijen ehk kuwwen nurmen pidada, üks nurm rükin, üks nurm kesan, 1 nurm linan ja kartohwlin, üks nurm ristikheinan, kaks nurme tõu wiljan.

6).  Esimesel aastal saab kaks jago sõnnikut maja omanikul, niisamuti ka 1/4 jagu aiamaad, heinamaast jääb omanikule pool heinamaad.

7).  Kõik põllu põhk, ristikhein, maahein, agana lina luu, omma selle koha peal sõnnikus teha ja sööta wälja wija ehk müia ei ole rentnikul luba, niisamuti jääb ka kõik sisse ostetu hein ja õlg ehk sõnnik selle koha peale, ilma et wälja mineku kõrwal rentnikul ühtegi tasomist selle eest saada oles, wastalisel korral kui rentnik wälja müüb, lainab ehk wiib, massab iga puuda pealt omanikul üks rbl. sõnniku eest.

8) Esimesel aastal annab maja omanik mäelt poolt teed kolme wakamaa rüki, selle et all pool teed rüki ei ole tehtu, mis eest rentnik niisama neli rbl. wakamaa pealt renti on kohustedu masma; rüki on rentnikul iga aasta luu jahuga ehk tomas jahuga maha teha wakamaa peale arwata pool kotti; rüki on kõige ildam 15 Augustis tehtu olema; Kunst sõnniku eest ei ole ühtegi tasomist nõuda.

9.)  Kõik hoone on rentnikul hean kõrran hoita ja parantada, parandamise tarwis saab materiali aga peab ka kohe selle peale ära pruukma, põletus tarwis ei saa omaniku poolt puud ehk hagu antus, peab esi oma kulu pealt muretsema.

10).  Hoonete eest on Hurmi tulekahju Seltsi põhjus kirjade järgi poole hoonete eest pool materiali wõtta ja massa  kui selle seltsi ringis õnnetus peas juhtuma; muidu massu omma kõik omanikul massa.

11).  Rentnik Jaan Asi teeb hendale kohuses rahulikult elada ja piiri puhta hoita.

12).  Kõik õnnetuse mis selle koha peale tulewa õnnetumast juhtumistest nii kui rahe sadu, wesi, tuli, katk ehk mund , kannap rentnik üksinda.

13). See leping on siis makswa kui ta selle kohtu lepingo raamatuse sisse saab kirjotedus ja mõlemba poole siia nime ala kirjotawa.

R Hotmann [allkiri   J. Asi [allkiri]

Üks tuhat üheksada neljandamal aastal aprilli kuu 7 päewal on Krootuse wallakohus Krootuse wallamajas eesseiswat suusõnalist lepingut, mis Krootuse wallas elawad Rudolph  Hörmann ja Jaan Asi omawahel teinud, kinnitanud, mis juures wallakohus tunnistab, et lepinguosalised kohtole isiklikult tuttawad, et nendel seaduslik õigus aktisi teha ja et peale selle lepingu ettelugemise temale Rudoph Hörmann ja Jaan Asi tõesti oma käega alla kirjutanud on.

Kohtueesistuja J Kuhi [allkiri]

Kirjut Kuddo [allkiri]