1904 a. 21 julil ilmusid Krootuse Wallakohtusse tema koosoleku kohale Krootuse wallamajasse Krootuse wallast Hilba talust Adam Treffner Pauli poeg ja Johann Mihkli poeg Sild ja palusid järgmist suusõnalist rendi lepingut maha kirjutada ja kinnitada.

§ 1.

Johan Sild wõtab Hilba № 34 talu maa 23tast Aprillist 1905 a.  ühes aastaks järgmiselt oma kätte rendi peale s.o. 23 aprillist 1905 a. kuni 23 aprillini 1906 a. ja maksab aastas sada kaheksakümmend /180/ Rubla renti järgmiselt: iga sügise isimesel Oktobril 90 rubla ja iga kewade esimesel Aprillil 90 rbl. renti, ette ära. Sellest saab rentnik omaniku käest tagasi nimelt kaks /2/ kotti luujahu rukki tarwis.

§ 2. 

Maad saab Johan Sild wiiskümmend kaks /52/ wakamaad oma kätte rendi peale, see tükk maad, mis wastu elumaja tõisel pool järwe, metsa weeres on, heina maa, mis allpool tammi, kuralpool jõge kuni Rootsi talu piirini, ka see weer, mis Räime talu heinamaa wastu on, ja aiamaa, heinamaa hääl pool jõge pajodeni on omaniku pruuki, pealt selle ka weel see tükk heinamaad, mis üle järwe, wastu elumaja mõtsa were all on, ja peab Adam Treffner need heinamaa tükkid oma jõuga ära tegema.

§ 3.

Seda maad, mis Adam Treffner oma kätte wõttab peab rentnik Sild oma jõuga korrapärast kündma ja äestama ja ka sõnnikud andma ja  wedama, siis kui omanik käsib. Peale selle on omanikul õigus kaks (2) wakka kartohwlid senna maha  panda kus rentnik omad paneb. Kapstaid laseb rentnik omanikul Adam Treffneril senna istuda kus  ta omalgi istutab, umbes kuus /6/ wirkest ehk nii kuidas näha on.

§ 4.

Omanikul käib üks lehm ja siga rentniku karjas ja saab ka rentniku karjuse poolt hoitud. Talwel on omaniku lehm rentniku karjast eralde ja saab rentniku käest koik tarwilise lehma ülespidamise, omanik saab rentniku käest neli /4/ wakka lina seemne aganid ilma hinnata ja suwel wõib perisomanik oma hobust ka säälsamas kablutada se on sööta, kus rentnik omi hobusid söötab.

§5. 

Maad saab rentnik wiien nurmen, ja peab neid nii pidama nagu seija maani on peetud, esimese nurme rukki, tõine nurm keswa, ja kartohwli, kolmas nurm kaaran ja linan, neljas nurm karja käwwa ja ristikheinaga külwetu ja wiies nurm kesan, kus sügise sõnnik tulep wedada, tõise aasta rukki tarwis. Linna on luba rentnikul kuus /6/ wakkamaad teha, senna kus lina kord teha on. Sõnnikud wõib rentnik ainult wäikese werewa kartohwlidele panda wiistõistkümmend (15) koormat.

 § 6. 

Rentnik peab omanikul ühe hobuse oma tallis, paneb oled ja lina luud omalt poolt hobusele alla, aga omanik paneb omad heinad. Omanik saab rentniku käest 35 puuta walmid maa heinu juure. Ristikheinu annab rentnik 30 puuta, ehk kuidas saak on halwemb ehk paremb nii siis ka rohkem ehk wähemb. Heinu  ja olgi, mis üle jääb ei tohi rentnik muiale wälja wiia ega müia, milgil põhjusel. Rentnikul peab 2 tublid tööhobust ja 6 head lehma olema, pealt selle peawad kõik põllu-harimise riistat täitsa heas korras olema.

§7.

Rehe kütmise puu peab rentnik ise muretsema, hagu saab rentnik omaniku käest kolm /3/ kublikud, peab aga ise raguma ja wedama, peab selle muretseb rentnik ise küttinõu.

§8. 

Peab rentnik kõik wäikesed parandused, mis hoonete kattuste juures ette tulep, mis tema käes on, ära parandama, nii ka rehealutse, rehekopi ja rehetare põranda, kui ka rehe ahju parandama enne rehepeksu hakatust. Ehituse korral weab rentnik 2/3 ja omanik 1/3 ehitusematerjali, mis omaniku kulul saab ehitud. Kõik talu aijad peab rentnik parandama ja kus tarwis uued tegema, ei tohi rentnik mitte aija puud, mis tema kätte kewade andas, ära põletada ehk muul kombel raisata. Kui uusi aija puid tarwis on, siis wõib rentnik neid omaniku käest saada, peab aga rentnik sealt kust saab raguma ja juure wedama.

§9. 

Rõugu orred ja kärbad peab rentnik omal ajal aigsast nurme pealt sügise äratooma ja püsti seadma. Kui rentnik ära läheb, siis jättab nii palju orsi ja kärpi maha, kui palju ta nüüd omaniku käest saab. Kui mölder üksi päini on siis awitab rentnik möldrel weski kiwipoolt üles ajada, ehk mis muud raskemad tõstmist weski kojas ette tuleb ja rentnikul on prii jahwatus.

§ 10.

Hoonetest jääb omaniku kätte wäikene ait ja seppa koda.

§ 11.

Rentnik täidab kõik walla orjused: nagu tee tegemised ja kiudu kõrrad ja maksab kõik walla ja kiriku maksud, mis selle talu peal on nüüd ja edaspidi. Kretitkassa protsend jääb omaniku maksa, nii ka adra ja tulekassa raha ja dessatini maks.   Rentnik peab ka kõik tee peale pruukitawa ruusa,  talwel, tõiseks aastaks  walmis wedama, nii  kui tema jaoks omaniku poolt oli weetud.

§ 12. 

Korstnad ja truubid peab rentnik omal kulul puhastama ja ka hoolt kandma, et halwa ehk hooletu puhastamise pärast ehk tubakapõletamise pärast, üks puhas mill moodul, ühtegi tulekahju õnnetust ei sünni, kui aga eespool nimetatud süü pärast tulekahju peaks ette tulema, siis wastab rentnik selle eest. Tulekassa seltsi otsuse järgi peab rentnik, siis kui seltsi liikmel tulekahju õnnetus peaks juhtuma, ehitus materjali aitama wedada nii palju kui selle talu pealt nõuetakse, nõndasama peab rentnik õlgi andma kui tarwis on.

§ 13. 

Rentnik peab ka kõiki wallawalitsuse nõudmise peale, selle talu eest hääled andma walla kogus.

A. Treffner  [allkiri]   J Sild  [allkiri]

Üks tuhat üheksa sada neljandamal aastal Juuli kuu kahelkümnel esimesel päewal on Krootuse Wallakohtule, Krootuse wallamajas eesseisew suusõnaline leping Krootuse wallas elawade talupoegade Adam Paul poeg Treffner ja Johan Mihkli poeg Sild poolt kinnitamiseks ettepantud, mis juures wallakohus tunnistab, et lepingu osalised kohtule isiklikult tuttawad, et nendel seaduslik õigus aktisi teha ja et peale lepingu ette lugemise sellele lepingule temaga täieste rahul olles Adam Pauli poeg Treffner ja Johan Mihkli poeg Sild oma käega alla on kirjutanud.

Kohtueesistuja J Kuhi [allkiri]

Kirjut. Kirjutaja Kuddo [allkiri]