Krootuse: Aktiraamat (1904-1908)
| Leidandmed | EAA.1143.1.11 |
|---|---|
| Kaader | 13 |
| Daatum | 27.04.1905 |
| Protokolli number | 4 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| K | Kuddo | Kirjutaja | |
| J | Kuhi | Peakohtumees | |
1905 aastal 27 Aprillil ilmusid Krootuse Wallakohtu ette
1,
2,
3, Rentnik orjab kõik kihelkonna orjused ja massab kõik kihelkonna maksud.
4, Rendile andja
5, Rendile andja lehm käib suwel rentniku karjas nink rentniku karjus hoiab ilma maksuta.
6, Rentnik peab iga aasta 4 wakamaad neljas jätma ja õigel ajal sõnnik pääle wedama ja kats kotti luujahu külwama ja rüga õigel ajal hää seemnega ära tegema. Tegemata jätmise kõrral peab rentnik rendile andjal ühe wakamaa tegemata jäetud rüa eest 25 rbl kahjutasu maksma.
7, Rentnik wõib iga aasta kolm wakamaad linna külwada, ja kolm wakamaad kartoflid teha, ja kaks wakamaad ristikhaina külwada. Kui rentnik linna rohkem külwab, ehk ristikhaina külwmata jätab, massab iga wakamaa eest rendile andjale kümme rubla kahju tasu. Rentnik wõib pääle aiamaa ainult kümme koormat sõnnikut tõuwiljale (kartoflile) nurme pääle wedada.
8, Rentnik peab hooned niisuguses korras hoidma nagu need temale kätte antud oliwad. Parandamise jauks annab omanik, pääle õlgede mida rentnik peab põllusaagist andma, kõik materjali mida rentnik juure weab. Rentnik parandab ka aiad ja omanik annab materjali.
9, Hainamaad ei tohi riku ega kasupuid maha raiuda. Rendile andja ei anna rentnikule palutus materjali.
10, Rentnik peab nimetud talus üle kiige kolm täiskasvanud karilooma ja üks hobune pidama ja ei wõi põllu põhku ega hainu majast wälja anda.
11., Rendile andja elab ka ise nendesama hoonete sees, mille eest rentnik tasu ei wõi nõuda.
12 Rentnik annab omanikule iga kewade 2 seitsme jalalist ruut sülda kapsta maad, kost omanik wõtab. Kui omanik henda elu maja ehk mõnda tõist hoonet tahab ehitada, siis ei wõi rentnik selles maa keelda. Uibu aid jääb omanikule.
13., Kui omanik talu müija saab, ehk kui rentnik neid punkte ei täida, siis wõib iga aasta 25 Juulil enne Jüripäiwa üles ütelda.
14., Rentnik peab iga aasta sügise rüa kõrs üles kündma, kui rentnik ära lääb, nink rüa kõrs künnetud ei ole, siis massab rentnik, rendile andjale iga wakamaa eest 1 rubla kahju tasu. Rendile andja lehm saab selle talu põhu päält üle talwe peetud, nink on rentniku laudas.
15., Rentnik harib ka see nimetud pool wakamaad põldu mis omanik hendale wõtab, omanik paneb aga seemne.
Üks tuhat üheksa sada wiiendamal aastal, aprillikuu 27 päewal, on Krootuse wallakohus eelpoolseiswat lepingut mis
Kohtueesistuja: J Kuhi [allkiri]
1905 aastal 27 Aprillil ilmusid Krootuse Wallakohtu ette
1,
2,
3, Rentnik orjab kõik kihelkonna orjused ja massab kõik kihelkonna maksud.
4, Rendile andja
5, Rendile andja lehm käib suwel rentniku karjas nink rentniku karjus hoiab ilma maksuta.
6, Rentnik peab iga aasta 4 wakamaad neljas jätma ja õigel ajal sõnnik pääle wedama ja kats kotti luujahu külwama ja rüga õigel ajal hää seemnega ära tegema. Tegemata jätmise kõrral peab rentnik rendile andjal ühe wakamaa tegemata jäetud rüa eest 25 rbl kahjutasu maksma.
7, Rentnik wõib iga aasta kolm wakamaad linna külwada, ja kolm wakamaad kartoflid teha, ja kaks wakamaad ristikhaina külwada. Kui rentnik linna rohkem külwab, ehk ristikhaina külwmata jätab, massab iga wakamaa eest rendile andjale kümme rubla kahju tasu. Rentnik wõib pääle aiamaa ainult kümme koormat sõnnikut tõuwiljale (kartoflile) nurme pääle wedada.
8, Rentnik peab hooned niisuguses korras hoidma nagu need temale kätte antud oliwad. Parandamise jauks annab omanik, pääle õlgede mida rentnik peab põllusaagist andma, kõik materjali mida rentnik juure weab. Rentnik parandab ka aiad ja omanik annab materjali.
9, Hainamaad ei tohi riku ega kasupuid maha raiuda. Rendile andja ei anna rentnikule palutus materjali.
10, Rentnik peab nimetud talus üle kiige kolm täiskasvanud karilooma ja üks hobune pidama ja ei wõi põllu põhku ega hainu majast wälja anda.
11., Rendile andja elab ka ise nendesama hoonete sees, mille eest rentnik tasu ei wõi nõuda.
12 Rentnik annab omanikule iga kewade 2 seitsme jalalist ruut sülda kapsta maad, kost omanik wõtab. Kui omanik henda elu maja ehk mõnda tõist hoonet tahab ehitada, siis ei wõi rentnik selles maa keelda. Uibu aid jääb omanikule.
13., Kui omanik talu müija saab, ehk kui rentnik neid punkte ei täida, siis wõib iga aasta 25 Juulil enne Jüripäiwa üles ütelda.
14., Rentnik peab iga aasta sügise rüa kõrs üles kündma, kui rentnik ära lääb, nink rüa kõrs künnetud ei ole, siis massab rentnik, rendile andjale iga wakamaa eest 1 rubla kahju tasu. Rendile andja lehm saab selle talu põhu päält üle talwe peetud, nink on rentniku laudas.
15., Rentnik harib ka see nimetud pool wakamaad põldu mis omanik hendale wõtab, omanik paneb aga seemne.
Üks tuhat üheksa sada wiiendamal aastal, aprillikuu 27 päewal, on Krootuse wallakohus eelpoolseiswat lepingut mis
Kohtueesistuja: J Kuhi [allkiri]