PROTOKOLL

Krootuse: Aktiraamat (1904-1908)

LeidandmedEAA.1143.1.11
Kaader
14
15
16
Daatum08.06.1905
Protokolli number6
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
J Kuhi Peakohtumees
K Kuddo Kirjutaja

1905 a. Juuni 8 päewal  ilmusid ette Krootuse wallast talupojad Mihkel Peetri pg Traat Krootuse wallaliige ja Aleksander walla liige Jakob Jaani poeg Rebane ja palusid järgmist lepingud maha kirjutada ja kinnitada.

§ 1. 

Kopli talu omanik Mihkel Traat annab oma talu koha Jakob Rebane'le 23 Aprillist 1905 aastast kuni 23 aprillini 1906 aastani rendi pääle järgmiste tingimistega. Jakob Rebane maksab raha renti selle tema kätte antud talu koha eest, aastal kaks sada kümme rubla (210 rbl.) järgmistel terminitel se on üks sada wiis rubla 23 aprillil 1905 a. ja 1 oktobril 1905 a. üks sada wiis rubla ette ära.

§ 2

Rentniku kohus on seda tema kätte rendi peale antud maad igapidi sündsa põlluharimise seaduse järele tallitada seenis kui rendi aasta mööda om. Rentniku kohus om ka weel hooned ja kattused korras pidada, juhtub aga midagi korradust, siis peab rentnik seda omal kulul parandama kuid omaniku materialiga.

§ 3

Rentnik peab kaks nurme rukkid külima -  üks nurm kodu lähitale ja teine nõnda nimetud "KIwimääle" kokku umbes 10 wakkamaad. Maa peab olema hästi häritud ja hästi kaswawa seemnega külitud saama, kõige hiljem külwi aeg peab 20 Augustil olema. Ristikheina peab rentnik wähemalt neli wakkamaad külima Järweotsa talu piiri ääres seiswa rukkis nurmele selsamal kewadel kui talu kätte saab ja kodu juures olewa nurme kolm wakkamaad ka selsamal kewadel külwama. Seemneks wõib rentnik jätta kaks wakkamaad ristikheina.

§ 4.

Rentnik  wõib üks wakkamaa sõnnikud kartohwlidele wälja wedama. Lina ei wõi rendnik enam teha kui neli wakkamaad ja kartohwlid kuus wakkamaad.

§ 5

Rentnik ei tohi omaniku metsast puid ei ka hagu wõtta, waid peab järele waatama et ka teised ei sa metsas kahju teha. Tarwiliku küttemateriali peab rentnik omal kulul muretsema. 

§ 6.

Rentnik peab 1915 aasta sügisel 5 wakkamaad rükki kõrt ja neli wakkamaad ristik heina sööti kündma kokku 9 wakkamaad.

§ 7.

Heinu ja õlgi ei wõi rentnik ilma omaniku lubata müia ei ka wälja laenata waid peab kõik maija jääma.

§ 8

Rentnik peab kõik talu pääl olewad orjused nii kui teede tegemised ja kiudus käimised täitma ja ka kiriku ja jaama maksud maksma.

§ 9

Kariloomi peab rentnikul kõige wähem 10 tükki ja hobusid 2 tükki üle talwe olema jätta olema, ka wastutab rentnik kõige oma warandusega wõlgnewa rendi eest.

§ 10

Sellest leppingust tuleb wälja eraldada kaks weikest tare, esimene talu ligidal ilma maata teine Mari Pärli perast olew maja ühes aia maaga, mis talu metsa krundi sees.

§ 11

Omanik ehk tema wolinik woib seda talu krunti ja hooneid igal ajal läbi waatata ilma rentniku lubata.

§ 12

Rentniku kohus on kõik karjateede aiad parandada ja karja teed korras pidada, kõik õue aiad ja aiad mis selle talu tehtud on peawad kõik korras hoitetud olema ja kõrwaltomaniku kätte andma nonda kui tema on wastu wõtnud.

§ 13

Kõik onnetused ja kahjud, mis rentnikule tule rahe ehk mõne muu läbi sünnib jääb kõik rentniku oma kanda.

§ 14

Kui juhtub et sell aastal majas tulekahju tuleb, siis peab rentnik kolmanda jao sest materjalist aitama wedada, kui rentnik soowib uut kattust rehetarele siis peab tema haitama seda materjali wedada, kui omanik tahab mõnda korralist hooned muuta ehk ära wiia, siis ei wõi rendnik seda keelda.

§ 15

Rentnik peab kõik hooned nagu aknad, uksed, lukud ja selle sugused asjad korras hoidma ja omanikule kätte andma nii kui ta on wastuwõtnud, pääle selle peab rentnik 20 puuda pikkiolgi talusse jätma, mis temale talu wastuwõtmise korral ka on jäetud.

§ 16

Üles ütlemine peab kohalikus wallakohtus olema, kõige hiljem Detsembri kuul. Kui kumbgilt poolt selle ajani ülesütlemist ei ole, siis jääb see leping ühes aastas muutmatalt edasi.

Peale kirjutud "lukud" lugeda.

Rendile andja: Mihkel Traat [allkiri]

Rendile wõtja: Jakob Rebane ei oska kirja, tema palwe peale kirjutas alla D. Piir [allkiri]

 Üks tuhat üheksa sada wiiendamal aastal Juuni kuu kaheksamandal päewal on Krootuse wallakohus ülewal seiswad lepingud, mis Krootuse wallast talupoeg Mihkel Peetri poeg Traat ja Aleksander walla liige talupoeg Jakob Jaani poeg Rebane oma wahel teinud, Krootuse wallamajas  kinnitanud, mis-juures Wallakohus tunnistab, et lepingu osalised wallakohtule isiklikult tuttawad on ja et neil seaduslik õigus aktisi teha, nõndasama ka et nemad, Mihkel Traat ja Jakob Rebane, tema kirja osamiseta pärast Daniel Piir selle lepingule on alla kirjutanud.

Kohtueesistuja J Kuhi [allkir]

Kirjutaja ckuddo [allkiri]

Sellest lepingust on ärakiri 5 Juulil 1906 aastal Mihkel TRaat le wälja antud ja 15 kop tembemaksu sisse nõutud.

Kohtu eesistuja as. D. Paloson [allkiri]

1905 a. Juuni 8 päewal  ilmusid ette Krootuse wallast talupojad Mihkel Peetri pg Traat Krootuse wallaliige ja Aleksander walla liige Jakob Jaani poeg Rebane ja palusid järgmist lepingud maha kirjutada ja kinnitada.

§ 1. 

Kopli talu omanik Mihkel Traat annab oma talu koha Jakob Rebane'le 23 Aprillist 1905 aastast kuni 23 aprillini 1906 aastani rendi pääle järgmiste tingimistega. Jakob Rebane maksab raha renti selle tema kätte antud talu koha eest, aastal kaks sada kümme rubla (210 rbl.) järgmistel terminitel se on üks sada wiis rubla 23 aprillil 1905 a. ja 1 oktobril 1905 a. üks sada wiis rubla ette ära.

§ 2

Rentniku kohus on seda tema kätte rendi peale antud maad igapidi sündsa põlluharimise seaduse järele tallitada seenis kui rendi aasta mööda om. Rentniku kohus om ka weel hooned ja kattused korras pidada, juhtub aga midagi korradust, siis peab rentnik seda omal kulul parandama kuid omaniku materialiga.

§ 3

Rentnik peab kaks nurme rukkid külima -  üks nurm kodu lähitale ja teine nõnda nimetud "KIwimääle" kokku umbes 10 wakkamaad. Maa peab olema hästi häritud ja hästi kaswawa seemnega külitud saama, kõige hiljem külwi aeg peab 20 Augustil olema. Ristikheina peab rentnik wähemalt neli wakkamaad külima Järweotsa talu piiri ääres seiswa rukkis nurmele selsamal kewadel kui talu kätte saab ja kodu juures olewa nurme kolm wakkamaad ka selsamal kewadel külwama. Seemneks wõib rentnik jätta kaks wakkamaad ristikheina.

§ 4.

Rentnik  wõib üks wakkamaa sõnnikud kartohwlidele wälja wedama. Lina ei wõi rendnik enam teha kui neli wakkamaad ja kartohwlid kuus wakkamaad.

§ 5

Rentnik ei tohi omaniku metsast puid ei ka hagu wõtta, waid peab järele waatama et ka teised ei sa metsas kahju teha. Tarwiliku küttemateriali peab rentnik omal kulul muretsema. 

§ 6.

Rentnik peab 1915 aasta sügisel 5 wakkamaad rükki kõrt ja neli wakkamaad ristik heina sööti kündma kokku 9 wakkamaad.

§ 7.

Heinu ja õlgi ei wõi rentnik ilma omaniku lubata müia ei ka wälja laenata waid peab kõik maija jääma.

§ 8

Rentnik peab kõik talu pääl olewad orjused nii kui teede tegemised ja kiudus käimised täitma ja ka kiriku ja jaama maksud maksma.

§ 9

Kariloomi peab rentnikul kõige wähem 10 tükki ja hobusid 2 tükki üle talwe olema jätta olema, ka wastutab rentnik kõige oma warandusega wõlgnewa rendi eest.

§ 10

Sellest leppingust tuleb wälja eraldada kaks weikest tare, esimene talu ligidal ilma maata teine Mari Pärli perast olew maja ühes aia maaga, mis talu metsa krundi sees.

§ 11

Omanik ehk tema wolinik woib seda talu krunti ja hooneid igal ajal läbi waatata ilma rentniku lubata.

§ 12

Rentniku kohus on kõik karjateede aiad parandada ja karja teed korras pidada, kõik õue aiad ja aiad mis selle talu tehtud on peawad kõik korras hoitetud olema ja kõrwaltomaniku kätte andma nonda kui tema on wastu wõtnud.

§ 13

Kõik onnetused ja kahjud, mis rentnikule tule rahe ehk mõne muu läbi sünnib jääb kõik rentniku oma kanda.

§ 14

Kui juhtub et sell aastal majas tulekahju tuleb, siis peab rentnik kolmanda jao sest materjalist aitama wedada, kui rentnik soowib uut kattust rehetarele siis peab tema haitama seda materjali wedada, kui omanik tahab mõnda korralist hooned muuta ehk ära wiia, siis ei wõi rendnik seda keelda.

§ 15

Rentnik peab kõik hooned nagu aknad, uksed, lukud ja selle sugused asjad korras hoidma ja omanikule kätte andma nii kui ta on wastuwõtnud, pääle selle peab rentnik 20 puuda pikkiolgi talusse jätma, mis temale talu wastuwõtmise korral ka on jäetud.

§ 16

Üles ütlemine peab kohalikus wallakohtus olema, kõige hiljem Detsembri kuul. Kui kumbgilt poolt selle ajani ülesütlemist ei ole, siis jääb see leping ühes aastas muutmatalt edasi.

Peale kirjutud "lukud" lugeda.

Rendile andja: Mihkel Traat [allkiri]

Rendile wõtja: Jakob Rebane ei oska kirja, tema palwe peale kirjutas alla D. Piir [allkiri]

 Üks tuhat üheksa sada wiiendamal aastal Juuni kuu kaheksamandal päewal on Krootuse wallakohus ülewal seiswad lepingud, mis Krootuse wallast talupoeg Mihkel Peetri poeg Traat ja Aleksander walla liige talupoeg Jakob Jaani poeg Rebane oma wahel teinud, Krootuse wallamajas  kinnitanud, mis-juures Wallakohus tunnistab, et lepingu osalised wallakohtule isiklikult tuttawad on ja et neil seaduslik õigus aktisi teha, nõndasama ka et nemad, Mihkel Traat ja Jakob Rebane, tema kirja osamiseta pärast Daniel Piir selle lepingule on alla kirjutanud.

Kohtueesistuja J Kuhi [allkir]

Kirjutaja ckuddo [allkiri]

Sellest lepingust on ärakiri 5 Juulil 1906 aastal Mihkel TRaat le wälja antud ja 15 kop tembemaksu sisse nõutud.

Kohtu eesistuja as. D. Paloson [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS