Kohtu ette tuliwad Palla walla liikmed Markus Kaarli pg. Leppik ja Gustaw Tõnu pg Laumets ja palusiwad kohut, uueste suusõnalist lepingut kinnitata, järgmiselt.

                                                                                                                                    Kontraht.

Täna allnimetatud päewal on Markus Leppiku Kaarli pg kui omaniku ja Palla walla liikme Tõnu poja Kustaw Laumetsa kui rentniku wahel järgmine rendikontraht tehtud.

§ 1. Markus Leppik annab oma Loba talu N. 48 mis on Halliku wallas Kodawere kihelkonnas Jurjewi kreisis, rentniku Kustaw Laumetsa kätte üheks aastaks (1 aastaks) rendi peale, see on 23. Aprillist 1902 a. kunni 23. Aprillini 1903 aastani selle Loba talu seaduslikude piiridega, mis on 13 taaltrid 42. krossi, all pool nimetatud järgmiste muudatustega: Loba talu suurusest on omanik wälja wõtnud:

I. see põllumaa tükk mis kruusaaugu mäe ümber on;

II. kausi wabrik, ühes selle põllumaa tükkiga, kus peal wabrik seisab, ja ka tee sinna juurde;

III. sawiaugu tarwis maad, nii palju kui potsepp seda pruugib, ja igast kohast kust potsepp seda heaks arwab, ja tee sinna juurde;

IV. 1 wana maa elumaja lähedal, mida omanik Septembri ehk Oktobri  kuus õunapuu aia istutamiseks pruugib ja sealt wälja wõtab kust temal meeldib.

§ 2. Rentnik Kustaw Laumets maksab renti Loba talu N: 48 eest: ükssada wiiskümmend (150) rubla aastaks ja nimelt järgmistel päewadel: 1 Aprillil peab (½) poole aasta renti ette maksma, ja 1 Oktobril teine pool (½) jagu; mis tähtpäewal rendi summast wõlgu jääb, selle eest maksab rentnik üheprotsenti kuu pealt juurde.

§ 3. Kui rentnik selle koha omanikule tagasi annab, siis peab olema:

a) hooned ja nimelt nende katussed heas korras;

b) rukkinurm olgu häästi haritud, ning õigel ajal hää seemnega külwatud;

c) aiad peawad korras olema, ja heinamaad wõsadest puhtad hoitud;

e) kõik sõnnik ja ülejäänud loomade toit ja põhk peab selle koha peale ilma tasumata jääma;

f) eesseiswa põllutöö aasta tarwis peawad kõrre ja ristikheina söödi künnid aegsasti olema küntud ja äestatud. Rentnik peab iga wakkamaa rukki eest mis külwamata on jäetud, kuus seemet, ja

halwa harimise eest 5 (wiis) rubla wakkamaa pealt kahju tasumist maksma.

§ 4. Rentnik peab wiienda jao kõigest nurmest (põllumaast) rukki alla, ja kümnenda jao see on pool rukki põllust, iga aasta ristikheina täis külima hea seemnega, ja ilma tasumata järele jätma. Ristikheina põld jäeb aga sügisel kündmata ja saab teisel aastal karjamaaks pruugitud. Linade alla ei tohi rentnik põllumaad rohkem pruukida kui (3) kolm wakamaad, wälja arwatud sellest, mööda läinud sügisel üles küntud söödi maa, mida rentnik oma tahtmise järele wõib pruukida. Iga puuduwa wakamaa ristikheina ehk rohkem tehtud wakkamaa linade eest maksab rentnik (25) kakskümmend wiis rubla wakkamaa pealt kahju tasumist; wabandus, et  rentnik põldusid mitte seada, ega külimiseks mõeta ei oska, jääb tähelepanemata.

§ 5. Õlgi, heinu ega põllu põhku ei  tohi rentnik wäljalaenata ega müia, ei ka milgil kombel koha pealt ära saata.

§ 6. Kõik walla, kiriku ja kroonumaksud, orjused ja tegemised, mis selle koha peal on ehk weel tulewad, seda maksab ja tallitab rentnik.

§ 7. Kõik õnnetused ja äpardused, mis pikse, tule, rahe sao ehk weiste katku läbi tulewad rentniku waranduse juures seda kannab rentnik ise.

§ 8. Kõik parandused, mis hoonete juures tarwis on teeb rentnik oma kuluga ja omanik annab materiali, mis rentnik ise raiub kui seda peaks tarwis olema ja kõik tarwitused juurde weab. Paranduste ehk korraldamiste eest koha ja hoonete juures rentnik midagi tasumist ei saa.

§ 9. Rentniku hool on kõik selle koha teed, kraawid, sillad, hooned ja aiad ja kõige enam katussed hääs korras hoida, õled katusse parandamiseks paneb rentnik omast käest. Omanikul, ehk tema asemikul on õigus igal ajal, ja nii mittu korda kui see tema tahtmine on selle koha tallitamist, läbi waadata, ehk waadata lasta; kui rentnik midagi lohakile on jätnud, siis wõib tema  küla peal, korda seadida lasta.

§ 10. Rentnik ei tohi kesapõldu miski wilja all pruukida, nõnda sama ei tohi ka enam  kui 1/4 jagu aiamaast sõnnikuga ,wäetada, kõik muu sõnnik peab kesa põllu peale weetama.

§ 11. Rentnikul on keelatud, ilma omaniku lubata, neid maid üles künda, mis põllunurme sisse ei käi; ka on keelatud täit kohta, ehk selle jagusid ilma omaniku lubata wälja anda ehk rentida. Turbamaad ehk hagu ei tohi ilma  omaniku lubata wõtta ega pruukida; kui seda krundist üleüldse saadawal on. Kui oma lubaga wõtab ehk teistele annab langeb seadusliku trahwi alla. Rentniku kohus on koha piirides olewa metsa ja kasu puude järele waadata.

§ 12. Tule kassa raha. Loba talu hoonete eest, mis Pala wastastiku, tule kahju korral, awitamise seltsis kinnitatud on, maksab õnnetuse korral omanik, materiali wedu ja õlgede andmine jääb rentniku kanda.

§ 13. Kui omaniku ega rentniku poolt kuus kuud enne kontrahti lõppu üles ütlemist ei ole, siis kestab see kontraht weel 1 aasta (ühe a) käes olewa kontrahti põhjusel edasi.

§ 14. Kui rentnik kontrahi lõpul kohast wälja läheb, on tema kohus 1 Webruaril pool eluhoonet ja tõisi kõrwalisi hooneid oma järele tulejale pruukida anda.

§ 15. Kõige nende ülemal nimetatud  kontrahi punktide kindlaks täitmiseks, maksab rentnik omanikule 25. (kakskümmend wiis) rubla  kautsjoniks sisse ja saab siis jälle terwelt tagasi, kui raha tagasi andmisele taluhooned ja põllud  kontrahi järele kõik õiges korras on, ja kõik  maksud maksetud, wastalisel korral wõib omanik seda kinni pidada. Ka paneb rentnik weel  pandiks oma raudwaranduse mis peab olema: 2 ((kaks) hobust ja 7 (seitse) sarw looma (weist) mis heas korras peab olema.

§ 16. Hoonete arwu ja nende seisukorra üle saab wastu wõtmise päewal, see on 23. April. üks iseäraline inwentari leht antud. Marcus Leppik.

                                                                                                                    Rendile andja eest on alla kirjutanud, tema oma palwe peale A Ernits. Kustaw Laumets.

Palla wallakohus tõendab, et Markus Kaarli pg Leppiku ja Gustaw Tõnu poja Laumetsa suusõnaline leping on kohtu protokolli üles kirjutatud, nendele protokoll ette, luetud, ja Gustaw Laumetsa enese poolt allakirjutatud. Kuna Markus Leppik kirja ei oska ja tema palwe peale on kohtule tuntud August Jakobi pg Ernits alla kirjutanud mille järele see leping Walla Kohtu Sead. II jau § 278 põhjusel Wallakohtu lepingu raamatusse wõib kirjutatud saada N 13.

                         Esimees J. Soiewa.

                        Kohtumõistjad J. Kitsnik

                                                   K. Hawakiwi.

                            Kirjutaja Sepp.