PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1863-1868)

LeidandmedEAA.4529.1.2
Kaader
51
52
Daatum11.11.1865
Protokolli number41
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Karel Tals Karl Talts Peakohtumees
Hans Tins Hans Tints Kohtumees
Hans Kamdron Hans Kamdron Abikohtumees
G Reinwald Kirjutaja

Tulli kohtuette Metzaherra E. Leuckfeld ja kaibas: Minnewa talwel sel 1. Wewrar 1865 on temma Metzakapteinherra von Peters juhres olnud ja Kiwwiarro Metzawaht G. Reinwald ollewa temma tähda annu kui Kiwwiarri Krohnu Metzas ollewat sahri warrastut, ja kus jällaht on Loigo tallust sisse leinud, sis Kiwwiarro Metzawaht kaks kohtomehhet (Kamma Perremees Herrmann Kamdron ja Tubba Perremehs Ado Kamdron) ja Kiwwisilla Metzawaht abbi Peter Kurm liggi wottun ja tahtun Loigo tallu läbbi otsida. Ja kus nemaht sis sinna sahnu, kikke henne otsnu wanna toahst, kus ka wohdi tagga kaks koggoni uhwet reggisi ja üks lahk leidno, aga kus Reinwald käsknu omma poisile ja selle Peter Kurm neid reggisit wella tuhwa, sis on selle tallo seppa Johann Poss naine ja tutter wastu akkanu ja lubbanu teibaga löhma, kus reggisit tuppas wella wieja; on ka roppo wihsiga seimanu. Ja kus Metzawaht kohtomehhega tahtnu tahapehle ka minne wahtama, sis on Ann Poss errakehlnu kartsas, ja kus kohtumehs Ado Kamdron on tahtnu Kartzas wotta, on Ann temma kähst kartzas errawottno ja wasto rindu taggasi lekkno. Kohtomehhi on sis kokkorehkinu kui nemmaht ei woiwa sedda wihse sii tallo läbbi otsida, ja pallunu Reinwald Kaptein herrale von Peters tähda anda ja Abbi palluda, nikawa kui newaht essi teise Metzawahhiga, mis wehl sai sinna kuzzutut, sel wachtma jähwa läbbi ihses. Teise peiwaga sel 2. Wewrar ollewa sis Metzaherra E. Leuckfeld sinna tullo ja tahtnu läbbi otsida ollewa ka leidnu Perremehhemaja juhres 2 koggoni uhwet reggisit, ja 4 ilma sedda mis on jaa pruhkitut olnud, tohas kaks jallasit, ja aidatagga nihniti, agga kus Metzaherra Metzawahile on käskund jallasit ja nihnit errawotta, eijolle Perremehs Jacob Andersohn sedda lubbanu, wastu akkanu ja ropp ollu, ja kus Metzaherra tahtnu wehl rohkemb otsida ja Aitawattiht küssinu, eijollewa Perremehs wottiht annu, las küll kohtumehhet ka mittu kord käsknu wottid anda.

Loigo Perremehs Jacob Andersohn, ette kuzzutut, wastas selle peale, temma ollewa selle hommogu, 2. Wewrar, Johdikus koddo tullo, temma ollewa (puhha) koggoni mehles erralenno mis mohdo sii assi on ollu, ni pallo temma tähdwa, kui Aita wottiht on kaddunu ollu ja selle perrest eijollewa temma sahnu wottiht anda, ja selle peiwas ollewa ka pühat ollu.

Sis sai neid tunnistajaht ülleskuhlatut ja üttles wella:

Massiarro Metzawaht Hans Lied: Kaks reggisit ollewat koggoni uhwet olla, ilma selle 4 tük mis on pruhkitut olnud, kaks sellatsis nihniti, ja tohas on kaks jallahsit olnud, mis puhha Perremehs eijollewa lubbanu errawotta, ja sinna jähnu.

Rägi Metzawaht Matz Jerw: tunnistas sedda sama ja üttles wehl, Metzaherra ollewa temma käsknu jallasit tohas wella tuhwa, aga Perremehs on temma wastu akkanu ja eijollewa mitte lubbanu jallahsit wella tuhwa.

Kiwwisilla Metzawaht abbi Peth Kurm: temma ollewa selle eddine peiwas, 1. Februar, juhres ollu wanna tohas kus Kiwwiarro Saks tahtnu neid kaks Reggisit ja üks lohk mis Johann Possa juhres leidnu, errawotta, ja sis Johanni Naine Ann ja tutter eijollewa lubbanu neid wallatuhwa, on wastu akkanu, ja lubanu teibaga löhma.

Walla Wehrmünder Ado Kamdron tunnistas sii sama mis Metzawahhit, ja üttles wehl, ni kui Johanni Naine ja tutter ollewa teibaga wastu akkanu, ja Perremehs eijollewa aita wottiht annu, sis kohtumehhit eijollewa keddagi woinu techja, ja jätnu otsmene poles.

Walla Wehrmünder Hermann Kamdron: tunnistas sedda sama, aga üttles wehl, temma ei woiwa selgesti üttelda, kas Perremehhe tohajuhres 5 wai 6 regisi ollewa ollu, ja kui pallu selle wahhel uhs, kui pallo wanna, selle pikka aiga perrest ollewa mehles errelenno, miksperrest eijollewa warremb sii assi ette woetud sahma.

Metzaherra üttles selle peale, siis eijollewa mitte krohnu Metzawallitsuse süüd, kui sii assi eijolle warremb ette woetud, siis assi ollewa jau kewwahdi kohtus ülles antud, ja kaks kord jau kewwahdi ette olnu, aga selle perrest kui tunnistejaht on puhdus olla, on jahnu sellematta.

Jacob Andersohn sai ette kuzzutut ja tunnistas wellaütlemenne ettelohatut, üttles, temma ollewa neid jallasit omma randisisse raijunu ja on pruhkino sahno ollnu.

Kiwwiarro Metzawaht Reinwald üttles selle peale, Loigo runsisisse eijollewa mitte seukset puidi, kellest jallahsit sahwat, kelle peale Jacob üttles: "Mis temma (Reinwald) teadwa, temma jau ei lehwa sugguki Metzas."

Metzaherra Leuckfeld pannus, sii wällarähkimene ülleskirjutat ja üttles: Perremehile eijollewa mitte lubba, omma rendisisse ka ilma Metzawallitsuse teadwa raijut, kele peale Jacob Andersohn üttles: "Kes temma woiwa sedda kehlda?"

Kohtus moistis: Neid wällajähnut tullewa kord ette kuzzuda.

Tulli kohtuette Metzaherra E. Leuckfeld ja kaibas: Minnewa talwel sel 1. Wewrar 1865 on temma Metzakapteinherra von Peters juhres olnud ja Kiwwiarro Metzawaht G. Reinwald ollewa temma tähda annu kui Kiwwiarri Krohnu Metzas ollewat sahri warrastut, ja kus jällaht on Loigo tallust sisse leinud, sis Kiwwiarro Metzawaht kaks kohtomehhet (Kamma Perremees Herrmann Kamdron ja Tubba Perremehs Ado Kamdron) ja Kiwwisilla Metzawaht abbi Peter Kurm liggi wottun ja tahtun Loigo tallu läbbi otsida. Ja kus nemaht sis sinna sahnu, kikke henne otsnu wanna toahst, kus ka wohdi tagga kaks koggoni uhwet reggisi ja üks lahk leidno, aga kus Reinwald käsknu omma poisile ja selle Peter Kurm neid reggisit wella tuhwa, sis on selle tallo seppa Johann Poss naine ja tutter wastu akkanu ja lubbanu teibaga löhma, kus reggisit tuppas wella wieja; on ka roppo wihsiga seimanu. Ja kus Metzawaht kohtomehhega tahtnu tahapehle ka minne wahtama, sis on Ann Poss errakehlnu kartsas, ja kus kohtumehs Ado Kamdron on tahtnu Kartzas wotta, on Ann temma kähst kartzas errawottno ja wasto rindu taggasi lekkno. Kohtomehhi on sis kokkorehkinu kui nemmaht ei woiwa sedda wihse sii tallo läbbi otsida, ja pallunu Reinwald Kaptein herrale von Peters tähda anda ja Abbi palluda, nikawa kui newaht essi teise Metzawahhiga, mis wehl sai sinna kuzzutut, sel wachtma jähwa läbbi ihses. Teise peiwaga sel 2. Wewrar ollewa sis Metzaherra E. Leuckfeld sinna tullo ja tahtnu läbbi otsida ollewa ka leidnu Perremehhemaja juhres 2 koggoni uhwet reggisit, ja 4 ilma sedda mis on jaa pruhkitut olnud, tohas kaks jallasit, ja aidatagga nihniti, agga kus Metzaherra Metzawahile on käskund jallasit ja nihnit errawotta, eijolle Perremehs Jacob Andersohn sedda lubbanu, wastu akkanu ja ropp ollu, ja kus Metzaherra tahtnu wehl rohkemb otsida ja Aitawattiht küssinu, eijollewa Perremehs wottiht annu, las küll kohtumehhet ka mittu kord käsknu wottid anda.

Loigo Perremehs Jacob Andersohn, ette kuzzutut, wastas selle peale, temma ollewa selle hommogu, 2. Wewrar, Johdikus koddo tullo, temma ollewa (puhha) koggoni mehles erralenno mis mohdo sii assi on ollu, ni pallo temma tähdwa, kui Aita wottiht on kaddunu ollu ja selle perrest eijollewa temma sahnu wottiht anda, ja selle peiwas ollewa ka pühat ollu.

Sis sai neid tunnistajaht ülleskuhlatut ja üttles wella:

Massiarro Metzawaht Hans Lied: Kaks reggisit ollewat koggoni uhwet olla, ilma selle 4 tük mis on pruhkitut olnud, kaks sellatsis nihniti, ja tohas on kaks jallahsit olnud, mis puhha Perremehs eijollewa lubbanu errawotta, ja sinna jähnu.

Rägi Metzawaht Matz Jerw: tunnistas sedda sama ja üttles wehl, Metzaherra ollewa temma käsknu jallasit tohas wella tuhwa, aga Perremehs on temma wastu akkanu ja eijollewa mitte lubbanu jallahsit wella tuhwa.

Kiwwisilla Metzawaht abbi Peth Kurm: temma ollewa selle eddine peiwas, 1. Februar, juhres ollu wanna tohas kus Kiwwiarro Saks tahtnu neid kaks Reggisit ja üks lohk mis Johann Possa juhres leidnu, errawotta, ja sis Johanni Naine Ann ja tutter eijollewa lubbanu neid wallatuhwa, on wastu akkanu, ja lubanu teibaga löhma.

Walla Wehrmünder Ado Kamdron tunnistas sii sama mis Metzawahhit, ja üttles wehl, ni kui Johanni Naine ja tutter ollewa teibaga wastu akkanu, ja Perremehs eijollewa aita wottiht annu, sis kohtumehhit eijollewa keddagi woinu techja, ja jätnu otsmene poles.

Walla Wehrmünder Hermann Kamdron: tunnistas sedda sama, aga üttles wehl, temma ei woiwa selgesti üttelda, kas Perremehhe tohajuhres 5 wai 6 regisi ollewa ollu, ja kui pallu selle wahhel uhs, kui pallo wanna, selle pikka aiga perrest ollewa mehles errelenno, miksperrest eijollewa warremb sii assi ette woetud sahma.

Metzaherra üttles selle peale, siis eijollewa mitte krohnu Metzawallitsuse süüd, kui sii assi eijolle warremb ette woetud, siis assi ollewa jau kewwahdi kohtus ülles antud, ja kaks kord jau kewwahdi ette olnu, aga selle perrest kui tunnistejaht on puhdus olla, on jahnu sellematta.

Jacob Andersohn sai ette kuzzutut ja tunnistas wellaütlemenne ettelohatut, üttles, temma ollewa neid jallasit omma randisisse raijunu ja on pruhkino sahno ollnu.

Kiwwiarro Metzawaht Reinwald üttles selle peale, Loigo runsisisse eijollewa mitte seukset puidi, kellest jallahsit sahwat, kelle peale Jacob üttles: "Mis temma (Reinwald) teadwa, temma jau ei lehwa sugguki Metzas."

Metzaherra Leuckfeld pannus, sii wällarähkimene ülleskirjutat ja üttles: Perremehile eijollewa mitte lubba, omma rendisisse ka ilma Metzawallitsuse teadwa raijut, kele peale Jacob Andersohn üttles: "Kes temma woiwa sedda kehlda?"

Kohtus moistis: Neid wällajähnut tullewa kord ette kuzzuda.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS