Laiksare koggokona Kohtus sel 18. November 1865
Kohtus ollid: Kohtumehs Hans Tints
-,,- Tennis Baers
-,,- Abbi Hans Kamdron
Tulli kohtuette Ado Andersohn Loigo tallust, ja pallus, las sii kohhus temma ammuki sissekaibatu assi omma wennaga erraselleta. Temma Issa ollewa 12 Aasta taggasi Kaibaja wennale Jacobil poole tallo maad anna ja laskno selle perrest perremehiks panna. Kui ta wannemb poig on, aga Issä ollewa teine pool maad ni kawa essi pruhknu kui kaibaja nor olli, ja sis temma kätte anno, ni kui Issä siin kohtuette sel 25. Junil 1865 Nr 23 wella üttelno. Kaibaja ollewa ikke pool tallo rent maksno, ja kui tallo nelli Aasta taggasi errapoleno, ollewa temma wennaga uhs Maija poleks ehhitan, keik maksuht poleks maksnu, akneth, ukseht ja puhha poleks tenno, ni kui ikke üks wend ollewa üks akn, teine wend teine tenno, ja kus lauwahst on puhdus tullo, sis on igga wens krohnu metzas uks menna-palk warrastno, ja igga üks trahwi 6 Rubl. 35 Cop. maksnu. Aga nuid tahwat wend tend wella aijaht, ja ollewa lohkiüttleno.
Jacob Andersohn wastas selle peale, temma ollewa siis maija ütsin ehhitan, ja Issä ollewa awwitan: Ado ollewa ka töhd juhres tenno, aga Issä kässo järrele, jau ta ollewa Issäjuhres poisiks olli.
Ehdamestemehs Tennis Mehrens tunnistas: ni kui sii wanna maija Loigos on errapoleno ollu, ja Tunnisteja sinna tullu töhses, on neid kaks wennaht ja Issä temma ihs kokkuräginu, ja Jacob Issa peal üttleno, temma peawa pole maksu ehhitamenne juhres maksaht, selle pärrest kui temma kähst poled maad ollewad, kele peale Issä üttleno, temma ollewa wanna, aga Ado maksawat temma ihst, mis Ado ka lubbanu. Sedda wihse ollewa sis wennaht puhha poles maksnu ja tennu, kus on teomehhile tarwis ollu palk wella maksaht, sis on lenno Ado omma Aita ja Jacob omma Aita rahha tohma ja igga üks pool rahha anno, neid raekat Kattusealla on wennaht ka poleks metzas tohnu, Ado ollewa neid roekat hommogu kilge pool, Jacob achtokilge pool pannu, puhha poles, nenda sama witzaht, üks wend on üks sellateis metzas tohnu, teine wend teine sellateis.
Jurri Sillik (Ehdemestes) tunnistas sedda sama ja üttles wehl, Jacob eijollewa tahtnu Issä tahtmenne järgi üks kammer Issa ihst maijajuhres ehhitat, ja ollewa sis Ado üttsin palki metzahs tohnu ja kammer tenno.
Sii tunnisteja wellaüttlemenne sai ette lohatud, kele peal Jacob üttles: Ado ollewa küll nattuke temmale awwitan selle maija ehhitamajuhres, ja lubbawa temma Adol selle ihst maksoht, nenda sama ollewa ka Ado rent maksnu, aga ei mitte pool, ikke wähhemb pool rent; aga temma peawa nuid wella minnema.
Nenda kui nähja on, siis wanna Loigo Perremehs Jurri Andersohn on 12 Aasta ehs temma wannemb Poig Jacob küll Perremehiks panno, aga eijolle temmale rohkemb kui pool tallo maad anno, ja Issä ja teine poig Ado on ikke teine pool tallo maad pruhkinu, ja Jacob sellega on rohkemb kui kümme Aastas läbbi rahhu ollu, ja Ado on tallo maija ka poleks ehhitan - sis
Kohhus moistis: sii assi peab eddesi piddi ikke ka wehl sedda sama mohdu jähma, kui on ollu, ni kui Ado pruhgib poole tallo maad, poole maijaht, ja maksab ka pole tallo rent ja teiset maksuht.
Sii Moistuse sai ette lohatut ja õppusekirri wella antut.
Laiksare koggokona Kohtus sel 18. November 1865
Kohtus ollid: Kohtumehs Hans Tints
-,,- Tennis Baers
-,,- Abbi Hans Kamdron
Tulli kohtuette Ado Andersohn Loigo tallust, ja pallus, las sii kohhus temma ammuki sissekaibatu assi omma wennaga erraselleta. Temma Issa ollewa 12 Aasta taggasi Kaibaja wennale Jacobil poole tallo maad anna ja laskno selle perrest perremehiks panna. Kui ta wannemb poig on, aga Issä ollewa teine pool maad ni kawa essi pruhknu kui kaibaja nor olli, ja sis temma kätte anno, ni kui Issä siin kohtuette sel 25. Junil 1865 Nr 23 wella üttelno. Kaibaja ollewa ikke pool tallo rent maksno, ja kui tallo nelli Aasta taggasi errapoleno, ollewa temma wennaga uhs Maija poleks ehhitan, keik maksuht poleks maksnu, akneth, ukseht ja puhha poleks tenno, ni kui ikke üks wend ollewa üks akn, teine wend teine tenno, ja kus lauwahst on puhdus tullo, sis on igga wens krohnu metzas uks menna-palk warrastno, ja igga üks trahwi 6 Rubl. 35 Cop. maksnu. Aga nuid tahwat wend tend wella aijaht, ja ollewa lohkiüttleno.
Jacob Andersohn wastas selle peale, temma ollewa siis maija ütsin ehhitan, ja Issä ollewa awwitan: Ado ollewa ka töhd juhres tenno, aga Issä kässo järrele, jau ta ollewa Issäjuhres poisiks olli.
Ehdamestemehs Tennis Mehrens tunnistas: ni kui sii wanna maija Loigos on errapoleno ollu, ja Tunnisteja sinna tullu töhses, on neid kaks wennaht ja Issä temma ihs kokkuräginu, ja Jacob Issa peal üttleno, temma peawa pole maksu ehhitamenne juhres maksaht, selle pärrest kui temma kähst poled maad ollewad, kele peale Issä üttleno, temma ollewa wanna, aga Ado maksawat temma ihst, mis Ado ka lubbanu. Sedda wihse ollewa sis wennaht puhha poles maksnu ja tennu, kus on teomehhile tarwis ollu palk wella maksaht, sis on lenno Ado omma Aita ja Jacob omma Aita rahha tohma ja igga üks pool rahha anno, neid raekat Kattusealla on wennaht ka poleks metzas tohnu, Ado ollewa neid roekat hommogu kilge pool, Jacob achtokilge pool pannu, puhha poles, nenda sama witzaht, üks wend on üks sellateis metzas tohnu, teine wend teine sellateis.
Jurri Sillik (Ehdemestes) tunnistas sedda sama ja üttles wehl, Jacob eijollewa tahtnu Issä tahtmenne järgi üks kammer Issa ihst maijajuhres ehhitat, ja ollewa sis Ado üttsin palki metzahs tohnu ja kammer tenno.
Sii tunnisteja wellaüttlemenne sai ette lohatud, kele peal Jacob üttles: Ado ollewa küll nattuke temmale awwitan selle maija ehhitamajuhres, ja lubbawa temma Adol selle ihst maksoht, nenda sama ollewa ka Ado rent maksnu, aga ei mitte pool, ikke wähhemb pool rent; aga temma peawa nuid wella minnema.
Nenda kui nähja on, siis wanna Loigo Perremehs Jurri Andersohn on 12 Aasta ehs temma wannemb Poig Jacob küll Perremehiks panno, aga eijolle temmale rohkemb kui pool tallo maad anno, ja Issä ja teine poig Ado on ikke teine pool tallo maad pruhkinu, ja Jacob sellega on rohkemb kui kümme Aastas läbbi rahhu ollu, ja Ado on tallo maija ka poleks ehhitan - sis
Kohhus moistis: sii assi peab eddesi piddi ikke ka wehl sedda sama mohdu jähma, kui on ollu, ni kui Ado pruhgib poole tallo maad, poole maijaht, ja maksab ka pole tallo rent ja teiset maksuht.
Sii Moistuse sai ette lohatut ja õppusekirri wella antut.
