Pala: Lepinguraamat (1897-1915)
| Leidandmed | EAA.3089.1.12 |
|---|---|
| Kaader |  121  122  128  129 |
| Daatum | 20.03.1903 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Täna, allnimetatud päewal on
§ 1.
§ 2.
§ 3. Kui rentnik selle koha omanikule tagasi annab, siis peab olema: a) hooned, ja nimelt nende katused hääs korras; b) rukkinurm olgu häste haritud, ning õigel ajal hää seemnega külwatud;c) aiad
peawad korras olema, heinamaad wõsudest puhtad hoitud; e) kõik sõnnik, ja ülejäänud loomade toit ja põhk peab selle koha pääle ilma tasumata jääma; f) piirid nurmedel olgu puhtad ja hästi korras hoitud; g) eesseiswa põllutöö aasta tarwis peawad kõrre ja ristiku söödi künnid aegsaste olema küntud ja äestatud. Rentnik peab iga wakamaa rukki eest, mis külimata on jäetud kuus seemet, ja halwa harimise pärast wiis rubla kahjutasumiseks maksma.
§ 4. Rentnik peab wiienda jao kõigist nurmemaast rukki alla, ja kõige wähem kümnenda jao ristikheina alla, iga aasta külima, ja järele jätma ilma tasumata. Linade alla ei tohi rentnik mitte rohkem, kui kümnes jagu kõigist nurmemaast külida, kui ristikheina peaks rohkem kui kümnes jagu põllust pruugitama, siis ei kaswa linade külimise õigus mitte üle kümnenda osa põllust.Iga puuduwa wakkamaa ristikheina, ehk rohkem tehtud wakamaa linade eest maksab rentnik 25 rubla kahjutasumiseks; wabanduseks, et rentnik põldusid mitte seada ega mõeta külimiseks ei oska, jääb tähelepanemata.
§ 5. Õlgi, heinu ega põllupõhku ei tohi rentnik wälja lainata ega müüa, ei ka mingil kombel koha päält ära saata, talu omaniku teadmata ega tahtmata.
§ 6. Kõik walla, kiriku ja kroonumaksud wälja arwatud üksi kroonu dessätini maks, orjused ja tegemised, mis selle koha pääl on, ehk weel tulewad, maksab ja talitab selle koha rentnik ise,
§ 7. Kõik õnnetused ja äpardused mis pikse, tule, rahesao, ehk weiste katku läbi tulewad, peab rentnik ise oma kahjuks kandma.
§ 8. Kõik parandamised mis tarwis on, teeb rentnik oma rahwaga ja omanik juhatab materjali, mis rentnik ise raiub, ja kõik tarwitused juurde weab; õled katuse parandamiseks paneb rentnik omast käest. Parandamiste ehk korraldamiste eest koha juures, rentnik midagi tasumist ei saa.
§ 9. Rentniku hool on kõik selle koha teed, kraawid, sillad, hooned ja aiad, ja kõige enam katused hääs korras hoida. Omanikul, ehk tema asemikul on õigus igal ajal, ja nii mitu korda kui see tema tahtmine on selle koha tallitamist, läbi waadata, ehk waadata lasta; kui rentnik midagi lohakile on jätnud, siis wõib tema kulu pääl, korda seada lasta.
§ 10. Kui omaniku, ega rentniku poolt kuus kuud enne kontrahi lõppu äraütlemist ei ole, siis kestab see kontraht weel kolm aastat käes olewa kontrahti põhjusel edasi.
§ 11. Rentnik ei tohi kesapõldu miski wilja all pruukida, nenda sama ei tohi ka enam kui 1/4 jagu aiamaast sõnnikuga wäetada, kõik muu sõnnik peab kesa põllu pääle weetama. Wikki wõib kesa peal pidada, kui heina.
§ 12. Rentnik wastutab kõige oma nüüdse, ja tulewase warandusega selle eest, et kontrahti tema poolt hoolega täidetakse ja peetakse; ja ei tohi oma kraami ehk warandust enne ära müüa, ega wedada, kui tema omanikuga tasa on; iseäranis oma raudwaraga mis kõige wähem üks hobust ja wiis sarwlooma (weist) hääs korras peab olema.
§ 13. Rentnik peab selle koha hooned oma kulu pääl tule kassas hoidma; tasumise raha peab materjali ostmiseks ja ehituse kuludeks pruugitama.
§ 14. Rentnikul on keelatud, ilma omaniku lubata neid maid üles künda, mis põlluaru sisse ei ole arwatud; ka on keelatud täit kohta, ehk selle jagusid ilma omaniku teadmata, wälja anda ehk rentida. Turbamaad, ehk hagu, on üksinda omanikust kätte juhatatud paigast luba wõtta; kui seda krundist üleüldse saadawal on. Kes oma lubaga wõtab, ehk teistele annab, langeb seadusliku trahwi alla.
Rentniku kohus on koha piirides olewa metsa järele waadata, ja kahju eest wastutada.
§ 15. Kui rentnik kontrahi lõpul kohast wälja läheb, on tema kohus 1. webruaril pool eluhoonet, ja teisi kõrwalisi hooneid oma järele tulejale pruukida anda.
§ 16. Omanikul on õigus kohta ka enne rendi kontrahti lõppu müüa; rentnikule ülesütlemise tärminist siin kontrahis, ei wõi mitte mööda minna, kui rentnik omad kohused kõigiti on täitnud.
§ 17. Kui rentnik üheks tärminiks rendi maksmata jättis, ja järgmisel tärminil jälle niisugune korratus ette tuleb, siis on omanikul õigus kontrahi rikkujat kohtu abil kohast wälja ajada ja nõudmist kindlaks teha, selle kontrahi § 12 põhjusel. Rendimaksmise koht......................... kreisi piirides ehk saadetakse raha posti kätte.
§ 18. Rentnikule antud hooned on järgmised:
1) Elumaja keskmine õlekatus.
2) Karjalaut ja põhustik, õlekatus.
3) Üks ait.
4) Kartuli kelder.
5) Saun teiste taluomanikudega ühes.
§ 19. Iseäralised tingimised ja kokku leppimised:
Rentnik peab kaks kolmandiku wakamaad põllumaast omanikule pruukida andma, ilma tasumata. Rentnik peab omaniku lehma suwel omas karjas laskma käia ilma maksuta.
Rentnik annab omanikule 25 puuda õlgi aastas ilma tasumata. Rentnikul peab Contrachti lõpul nimelt nii palju heinu sinna koha peale jätma, kui ta 23dal Aprillil 1903 omaniku käest wastu wõttis. Rentnik peab oma rendi wiimasel aastal Contrachi järele rukki põllu peale seitsmeteistkümne rubla eest kunstsõnnikut külwama. Täh. punkt 4da kohta: linu wõib aga kaks wakamaad pidada.
Täna, allnimetatud päewal on
§ 1.
§ 2.
§ 3. Kui rentnik selle koha omanikule tagasi annab, siis peab olema: a) hooned, ja nimelt nende katused hääs korras; b) rukkinurm olgu häste haritud, ning õigel ajal hää seemnega külwatud;c) aiad
peawad korras olema, heinamaad wõsudest puhtad hoitud; e) kõik sõnnik, ja ülejäänud loomade toit ja põhk peab selle koha pääle ilma tasumata jääma; f) piirid nurmedel olgu puhtad ja hästi korras hoitud; g) eesseiswa põllutöö aasta tarwis peawad kõrre ja ristiku söödi künnid aegsaste olema küntud ja äestatud. Rentnik peab iga wakamaa rukki eest, mis külimata on jäetud kuus seemet, ja halwa harimise pärast wiis rubla kahjutasumiseks maksma.
§ 4. Rentnik peab wiienda jao kõigist nurmemaast rukki alla, ja kõige wähem kümnenda jao ristikheina alla, iga aasta külima, ja järele jätma ilma tasumata. Linade alla ei tohi rentnik mitte rohkem, kui kümnes jagu kõigist nurmemaast külida, kui ristikheina peaks rohkem kui kümnes jagu põllust pruugitama, siis ei kaswa linade külimise õigus mitte üle kümnenda osa põllust.Iga puuduwa wakkamaa ristikheina, ehk rohkem tehtud wakamaa linade eest maksab rentnik 25 rubla kahjutasumiseks; wabanduseks, et rentnik põldusid mitte seada ega mõeta külimiseks ei oska, jääb tähelepanemata.
§ 5. Õlgi, heinu ega põllupõhku ei tohi rentnik wälja lainata ega müüa, ei ka mingil kombel koha päält ära saata, talu omaniku teadmata ega tahtmata.
§ 6. Kõik walla, kiriku ja kroonumaksud wälja arwatud üksi kroonu dessätini maks, orjused ja tegemised, mis selle koha pääl on, ehk weel tulewad, maksab ja talitab selle koha rentnik ise,
§ 7. Kõik õnnetused ja äpardused mis pikse, tule, rahesao, ehk weiste katku läbi tulewad, peab rentnik ise oma kahjuks kandma.
§ 8. Kõik parandamised mis tarwis on, teeb rentnik oma rahwaga ja omanik juhatab materjali, mis rentnik ise raiub, ja kõik tarwitused juurde weab; õled katuse parandamiseks paneb rentnik omast käest. Parandamiste ehk korraldamiste eest koha juures, rentnik midagi tasumist ei saa.
§ 9. Rentniku hool on kõik selle koha teed, kraawid, sillad, hooned ja aiad, ja kõige enam katused hääs korras hoida. Omanikul, ehk tema asemikul on õigus igal ajal, ja nii mitu korda kui see tema tahtmine on selle koha tallitamist, läbi waadata, ehk waadata lasta; kui rentnik midagi lohakile on jätnud, siis wõib tema kulu pääl, korda seada lasta.
§ 10. Kui omaniku, ega rentniku poolt kuus kuud enne kontrahi lõppu äraütlemist ei ole, siis kestab see kontraht weel kolm aastat käes olewa kontrahti põhjusel edasi.
§ 11. Rentnik ei tohi kesapõldu miski wilja all pruukida, nenda sama ei tohi ka enam kui 1/4 jagu aiamaast sõnnikuga wäetada, kõik muu sõnnik peab kesa põllu pääle weetama. Wikki wõib kesa peal pidada, kui heina.
§ 12. Rentnik wastutab kõige oma nüüdse, ja tulewase warandusega selle eest, et kontrahti tema poolt hoolega täidetakse ja peetakse; ja ei tohi oma kraami ehk warandust enne ära müüa, ega wedada, kui tema omanikuga tasa on; iseäranis oma raudwaraga mis kõige wähem üks hobust ja wiis sarwlooma (weist) hääs korras peab olema.
§ 13. Rentnik peab selle koha hooned oma kulu pääl tule kassas hoidma; tasumise raha peab materjali ostmiseks ja ehituse kuludeks pruugitama.
§ 14. Rentnikul on keelatud, ilma omaniku lubata neid maid üles künda, mis põlluaru sisse ei ole arwatud; ka on keelatud täit kohta, ehk selle jagusid ilma omaniku teadmata, wälja anda ehk rentida. Turbamaad, ehk hagu, on üksinda omanikust kätte juhatatud paigast luba wõtta; kui seda krundist üleüldse saadawal on. Kes oma lubaga wõtab, ehk teistele annab, langeb seadusliku trahwi alla.
Rentniku kohus on koha piirides olewa metsa järele waadata, ja kahju eest wastutada.
§ 15. Kui rentnik kontrahi lõpul kohast wälja läheb, on tema kohus 1. webruaril pool eluhoonet, ja teisi kõrwalisi hooneid oma järele tulejale pruukida anda.
§ 16. Omanikul on õigus kohta ka enne rendi kontrahti lõppu müüa; rentnikule ülesütlemise tärminist siin kontrahis, ei wõi mitte mööda minna, kui rentnik omad kohused kõigiti on täitnud.
§ 17. Kui rentnik üheks tärminiks rendi maksmata jättis, ja järgmisel tärminil jälle niisugune korratus ette tuleb, siis on omanikul õigus kontrahi rikkujat kohtu abil kohast wälja ajada ja nõudmist kindlaks teha, selle kontrahi § 12 põhjusel. Rendimaksmise koht......................... kreisi piirides ehk saadetakse raha posti kätte.
§ 18. Rentnikule antud hooned on järgmised:
1) Elumaja keskmine õlekatus.
2) Karjalaut ja põhustik, õlekatus.
3) Üks ait.
4) Kartuli kelder.
5) Saun teiste taluomanikudega ühes.
§ 19. Iseäralised tingimised ja kokku leppimised:
Rentnik peab kaks kolmandiku wakamaad põllumaast omanikule pruukida andma, ilma tasumata. Rentnik peab omaniku lehma suwel omas karjas laskma käia ilma maksuta.
Rentnik annab omanikule 25 puuda õlgi aastas ilma tasumata. Rentnikul peab Contrachti lõpul nimelt nii palju heinu sinna koha peale jätma, kui ta 23dal Aprillil 1903 omaniku käest wastu wõttis. Rentnik peab oma rendi wiimasel aastal Contrachi järele rukki põllu peale seitsmeteistkümne rubla eest kunstsõnnikut külwama. Täh. punkt 4da kohta: linu wõib aga kaks wakamaad pidada.