Ilmusid ette Kioma wallast Trofe № II talu kadunud omaniku talupoja Jakob Kübarsep perijad, nimelt:

Kioma wallast Trofe talust: 1) lesk Anu Kübarsep, 2) täisealine poeg Jaan Kübarsep, 3) Wõru linnast Toolama walla liige talupoeg Peter Liiwamägi - kui surnud Leena Liiwamägi sünd. Kübarsep abielumees- lapste isa ja loomulik eestkostja ja Kusta Antsu poeg Abel Krootuse walla liige (Pass № 31 - 1906.a) praegu Panikwitsa wallas elul ja palusid allseiswad suusõnalist rendi lepingud kinitada:a. ku

§ 1 Eelpool nimitud kadunud Jakob Kübarsep perijad annawad oma Kioma wallas olewa Trohwe N II talu kahe järestiku aasta peale Krootuse walla liikme Kusta Antsu p. Abel'le rendile see on 23 Aprillist 1907 ni 23 Aprillini 1909 a.

§ 2)  Rentnik massab selle talu eest renti sada neli-kümmend rbl. (140 rbl) aastas, esimese poole 70 rbl. massab rentnik 1 Aprillis ette iga aasta, tõine pool renti 70 rbl. 1seks Oktobris ette

§ 3) Rentniku kohus on seda tema kätte rendi pääle antud Trofe talu kohta igapidi sündsa põllu harimise seaduse järele pidada ja kui rendi aeg mööda ja üles ütlemine  päewa perast teada antud, siis peab tema seda talu kohta all nimitud korra järele nõnda käest andma aga et talu hooned ja nende katused heas korras olgu ja nenda alale, kui naad rentniku kätte saand. b). Röa nurm olgu häste haritud ja õigel ajal hea seeme senna peale külwetud; esimesel aastal teep rentnik rüka nii paljo kui wõimalik aga tõisel aastal 5 wakamaad. Ristikhaina on keswa nurme 5 wakamaad teta; kui rentnik 2 aasta perast ära lääb saab ristik haina seemne eest tasu, kui ei lää, waid peale selle aja siis ei saa. Tööde poolest eestulewas ajastas - olgu rüki kõrs künnetud, kõik sõnnik ja mes loomade toidu ja põhu poolest üle jääb peab tasumata paegale jääma.

§ 4). Talu piirites olewad metsa ja puid ei tohi rentnik oma lubaga pruukida, waid peab temal selles esieralik luba olema ülemal nimitud rendile andjate käest.

§ 5). Õlgi, hainu ega põhku ei tohi rentnik wälja laenata, ei ära müia, ei ka muud wiisil koha pealt ära saata, ilma rendile andjate lubata.

§ 6) Rentniku kohus om walla walitsuse iga aastaste ära jaotamiste järele seda jago kroonu kui kogukonna maksusi ja koormatusi, mes selle talu pääle tulewad täieste ära täita terminides ja õigel ajal kwiitungid rendile andjatele ette näidata nende nõudmise peale. Taadre, tessatini, adra raha ja kredit kassa protsendid, mes rentnik kohustud masma, saawad rendist  maha arwatud, kõik muud massud ja tööd mes selle rendi koha peal seisawad ja tehtud peawad saawad, peab rentnik täütma ja tegema ilm tasuta.

§ 7) Kõik õnnetused mis wõiwad tulla pikse, tule rahe, wee ehk muu läbi, jääwad rentniku kahjuks.

§ 8) Ilma perijate teedmata ei tohi rentnik seda talu kohta ei terwelt ei ka jau kaupa mõne tõise kätte rendile ehk muul wiisil anda.

§ 9) 1 Weebruaril enne talu koha käest andmist on rentniku kohus pool jagu hoonetest sellele andma, kes tema asemele tuleb.

§ 10) Rentnik paneb kautsjonis kõige nende lepingu järele enese peale wõetud koorma tuste perast kõik omma waranduse ja nimelt tallituse jäädwad wara, ehk inventariumi, mille seas olgu kõige wähemald 2 hobust 4 lehma, mes korralikult peetud on.

11). Kui rentnik enne lepingu aja lõpemist peas ära surema, siis käiwad kõik selle lepingu õigused ja sundused tema perijate ehk järel tulejate pääle.

12). Linna wõib rentnik 4 wakamaad teha ja niisama palju kartolid, aga kartolide jaos ei ole temal luba rohkem sõnnikud panna kui ühe wakamaa, rukide wõib röä kõrte teha.

13) Perijate Ann ja Jaan Kübarsepp jaus jääb elu tuas ruum, see on 1 tuba, ja ka köögis ehk rehes ja tük aia maad wastu Lukatsi piiri, uibo aiaga, laudas  ruum lehma jaus ja ka üts ait rendile andjate walimise järgi. Rendile  andjate pruukita jääb ka weel 5-6 wakamaad metsmaast ja tük heinamaad, mes ennemba ka ei ole rentniku käes olnud.  üts rendile andjate lehm peab rentniku karjas käima rentniku karjuse hoole ja rentniku wastamise all, selles punktis nimitud olude eest ei ole rentnikul õigust tasu nõuda rendile andjate käest.

14) Eelpool rendile andjate jaus määratud maad peab rentnik arima õigel ajal omma hobuse ja töö jõuga, peab õigel ajal sõnniku peale wedama, mida Ann ja Jaan Kübarsep peawa andma, selles punktis nimitud tööde eest saab rentnik tasu 10 rbl. (kümme rbl), mes rendist maha arwatud saab. Põllu koku panemine on rendile andjate hool, aga kõige põllu saagi põllu päält ära kodu wedamine sünnib rentniku kulul. 

15). Rendile andjate käest saab rentnik iga rendi aastal 2 1/2 sülda 6 jala arschina puid ja 4 sülda hago, mes rentnik isi rajub, koku paneb ja kodu weab ilm tasumist saamata.

16). Tuleb rentniku poolt midagi lepingu wastalist ette, nagu ilma lubata metsa raiskamist, loomade toidu wälja wedamist ehk maksude maksmata jätmist õigel ajal, kannab rentnik esi kahju, mes selle talu pääle selle läbi tulewad ja on ka perijatel õigus see leping tühjas tunnistada ja üles ütelda enne aiga.

Ann Kübarsepp ei oska kirja tema palwe peale kirjutas ala: Jan Raig (Kinda talust)  [allkiri]

J. Kübarsep [allkiri]   P. Liiwamag [allkiri]

Rendile wõtja: Kustaw Abel [allkiri]

Üks tuhat üheksa sada seitsmendamal aastal märtsi kuu kahekümne esimesel päewal on Krootuse Wallakohus Krootuse wallamajas eesseiswat suusõnalist lepingut kinnitanud, mis juures wallakohus tunnistab et lepingu osalised talupojad Kioma wallast Troffi talust Jakob Kübarsep pärijad: 1, lesk Ann Kübarsep, 2, poeg Jaan Kübarsep ja 3, surnud tütre Leena Liiwamägi sündinud Kübarsep seaduslik abielumees ja loomulik allaealiste Leena Liiwamägi lapste eestkostja Peter Liiwamägi, Wõru linnas elul, kui rendile andjad ja Toolamaa wallast  Kusta Antsu p. Abel kui rendile wõtja, kohtule isiklikult tuttawad, et neil seaduslik õigus aktisi teha ja et lepingule päras selle ette lugemist oma käega alla kirjutanud on: Jaan Kübarsep, Peter Liiwamägi, Kustaw Abel ja kirja mõistmata Ann  Kübarsep palwe peale Jaan Johani poeg Raig.

Kohtu eesistuja J Kuhi [allkiri]

kohtu liige J Traat [allkiri]

   "             M. Puna [allkiri]