Kohtu ette tuliwad Kaarel Kubja pärijad lesk Mari Kubja ja Joosep Kubja, ja palusiwad kohtu kinnitust oma lepingule mis nemad talu poole terale andmise üle Elistwere walla liikmega Juhan Adami pg Lättiga teinud järgmiselt:
1. Juhan Lätt saab Kubja Tõnise N 19 talu omale poole tera pääle kuueks järjestiku aastaks, arwates 23 aprillist 1902-kunni 23 aprillini 1908.
2. Juhan Lätt harib talumaad heaste ära. Aia maa mis sauna ja elumaja juures jäeb Kubja tarwituseks.
3. Heina teeb Lätt ära ja jagatakse nõnda: Kopli hein saab kõik Kubjale, Oksa heinamaa heinad wõetakse pooleks ning küünide ruum ka pooleks.
Oksa heinamaast on 7 wakamaad Tõrwa maja jauks wälja jäetud.
4. Ristik heina paneb Lätt kokku, saab poole omale. Praegu külwatud seeme wõetakse pealt ära ja üle jäedaw jagatakse pooleks. Kewadel 1902 annab Kubja ristiku külwiks seemne. Kuna kewadel 1908 Lätt selle sama tagasi annab. Ristik heina weab Lätt kõik hoiu paika ära.
5. Suwewilja seeme on mõlemate käest pooleks, saaki wõetakse pooleks. Sügisel pekstakse rehega niipalju kui tulewa aasta seemneks tarwis läheb. Muu wilja wõib masinaga peksta, aga masinaga peksu kulud kannab Lätt. Ainult oma wilja kuiwatuseks annab Kubja puid, kuna Lätt aitab terad parsile panna.
6. Kartuli seeme antakse mõlemilt poolt pooleks, neid harib Lätt ja saak wõetakse pooleks, kuna Lätt kohustatud on kõik kartulid hoiu paika wedama.
7. Rukkitest peab kolm rehte rehega peksetama mille õled katusele pannakse. Üle jäenud rukkid wõib masinaga peksetud saada, aga õled ja haganad jagatakse pooleks.
8. Lina seeme on mõlemilt poolt ühe wõrra, sügisel jagatakse seeme kui ka walmis haritud linad pooleks.
9. Kesa põldudele weetakse sõnnik ning peab kesa Jaani päewaks üleskünnetud olema, ja rukkid 15 augustini maha tehtud saama. Kuhu kunstsõnnikut tuleb osta, seda teatab Kubja, ja ostu raha maksawad mõlemad ühe wõrra. Wiimasel aastal saab Lätt oma raha tagasi, kui sell korral on kunstsõnnikut pääle pandud.
10. Elu ruumiks saab Lätt tõise kambri talu majast, aga peab ise kütte muretsema; talu pidamiseks oma jauks üks onn, üks ait, pool lauta ja hobuste ruumi.
11. Lätt on kohustatud aiad parandama.
12. Tee sillutused, küüdi korrad, wallapäewad, kooli, kiriku ja walla puuwedud ja taaldri maksud on Lätti kanda.
13. Karjatse toidu ja riide annab Lätt, aga Kubja maksab poole karjase palka. Loomade arw ühe suurune nii palju üle pea kui põhku jätkub.
14. Iga sügisel peawad kõik kõrrepõllud üles künnetud saama.
15. Kesa wälja kraawid peawad iga aastal enne rukki tegemist puhastatud saama.
16. Õpetaja palga maksawad mõlemad pooleks.
17. Wainu maa ja Keldri aed jäewad Kubja tarwitusele, kes neid ise harib, niisama iga kesalt 1 wakamaa põldu mida Kubja ise harib ja seemne külwab mille saak üksi Kubja omaks jäeb.
18. Tingimiste täitmise kindlustuseks maksab Lätt 50 rbl, mis raha tema äramineku korral ilma protsentideta tagasi saab. Raha makseti siin kohtu koosolekul ära.
Josep Kubja. Juhan Lätt.
Mari Kubja ei oska kirja, tema palwe peale kirjutas alla Jakob Wadi.
Palla walla kohus tõendab, et Kaarel Kubja pärijate ning Johan Lätti suusõnaline leping mis siin protokollis üles kirjutatud, on mõlemile lepingu tegijatele ette loetud ja nende poolt õigeks tunnistatud ja alla kirjutatud, mille pärast see leping Walla Kohtu Sead. II jau § 282 põhjusel aktiraamatusse wõib sisse kirjutada.
Esimees: J.Soiewa
Kohtumõistjad: M.Saar
K. Hawakiwi,
Kirjutaja Sepp.
Kohtu ette tuliwad Kaarel Kubja pärijad lesk Mari Kubja ja Joosep Kubja, ja palusiwad kohtu kinnitust oma lepingule mis nemad talu poole terale andmise üle Elistwere walla liikmega Juhan Adami pg Lättiga teinud järgmiselt:
1. Juhan Lätt saab Kubja Tõnise N 19 talu omale poole tera pääle kuueks järjestiku aastaks, arwates 23 aprillist 1902-kunni 23 aprillini 1908.
2. Juhan Lätt harib talumaad heaste ära. Aia maa mis sauna ja elumaja juures jäeb Kubja tarwituseks.
3. Heina teeb Lätt ära ja jagatakse nõnda: Kopli hein saab kõik Kubjale, Oksa heinamaa heinad wõetakse pooleks ning küünide ruum ka pooleks.
Oksa heinamaast on 7 wakamaad Tõrwa maja jauks wälja jäetud.
4. Ristik heina paneb Lätt kokku, saab poole omale. Praegu külwatud seeme wõetakse pealt ära ja üle jäedaw jagatakse pooleks. Kewadel 1902 annab Kubja ristiku külwiks seemne. Kuna kewadel 1908 Lätt selle sama tagasi annab. Ristik heina weab Lätt kõik hoiu paika ära.
5. Suwewilja seeme on mõlemate käest pooleks, saaki wõetakse pooleks. Sügisel pekstakse rehega niipalju kui tulewa aasta seemneks tarwis läheb. Muu wilja wõib masinaga peksta, aga masinaga peksu kulud kannab Lätt. Ainult oma wilja kuiwatuseks annab Kubja puid, kuna Lätt aitab terad parsile panna.
6. Kartuli seeme antakse mõlemilt poolt pooleks, neid harib Lätt ja saak wõetakse pooleks, kuna Lätt kohustatud on kõik kartulid hoiu paika wedama.
7. Rukkitest peab kolm rehte rehega peksetama mille õled katusele pannakse. Üle jäenud rukkid wõib masinaga peksetud saada, aga õled ja haganad jagatakse pooleks.
8. Lina seeme on mõlemilt poolt ühe wõrra, sügisel jagatakse seeme kui ka walmis haritud linad pooleks.
9. Kesa põldudele weetakse sõnnik ning peab kesa Jaani päewaks üleskünnetud olema, ja rukkid 15 augustini maha tehtud saama. Kuhu kunstsõnnikut tuleb osta, seda teatab Kubja, ja ostu raha maksawad mõlemad ühe wõrra. Wiimasel aastal saab Lätt oma raha tagasi, kui sell korral on kunstsõnnikut pääle pandud.
10. Elu ruumiks saab Lätt tõise kambri talu majast, aga peab ise kütte muretsema; talu pidamiseks oma jauks üks onn, üks ait, pool lauta ja hobuste ruumi.
11. Lätt on kohustatud aiad parandama.
12. Tee sillutused, küüdi korrad, wallapäewad, kooli, kiriku ja walla puuwedud ja taaldri maksud on Lätti kanda.
13. Karjatse toidu ja riide annab Lätt, aga Kubja maksab poole karjase palka. Loomade arw ühe suurune nii palju üle pea kui põhku jätkub.
14. Iga sügisel peawad kõik kõrrepõllud üles künnetud saama.
15. Kesa wälja kraawid peawad iga aastal enne rukki tegemist puhastatud saama.
16. Õpetaja palga maksawad mõlemad pooleks.
17. Wainu maa ja Keldri aed jäewad Kubja tarwitusele, kes neid ise harib, niisama iga kesalt 1 wakamaa põldu mida Kubja ise harib ja seemne külwab mille saak üksi Kubja omaks jäeb.
18. Tingimiste täitmise kindlustuseks maksab Lätt 50 rbl, mis raha tema äramineku korral ilma protsentideta tagasi saab. Raha makseti siin kohtu koosolekul ära.
Josep Kubja. Juhan Lätt.
Mari Kubja ei oska kirja, tema palwe peale kirjutas alla Jakob Wadi.
Palla walla kohus tõendab, et Kaarel Kubja pärijate ning Johan Lätti suusõnaline leping mis siin protokollis üles kirjutatud, on mõlemile lepingu tegijatele ette loetud ja nende poolt õigeks tunnistatud ja alla kirjutatud, mille pärast see leping Walla Kohtu Sead. II jau § 282 põhjusel aktiraamatusse wõib sisse kirjutada.
Esimees: J.Soiewa
Kohtumõistjad: M.Saar
K. Hawakiwi,
Kirjutaja Sepp.
