Ilmusid ette talupojad Krootuse wallast Kopli talu № 10 omanik Johan Mihkli p Traat ja Krootuse mõisast Erastwere walla liige Eduard Gustavi p Jõgi ja palusid järgmist hästi läbi mõteltud ja kokku kõneltud suusõnalist rendi leppingud kinnitada.

1) rendib selle Kopli talu  № 10 mis oma suuruse järgi on 24 taaldrid 6 krossi ainult pool osa kõigest põllumaast, aijamaast ja heina maast Jüri päewast 23 aprillist 1908 a kuni Jüri päewani 23 aprillini 1910 see on kahe üks teise järestiku aastade peale, 

2) Need Kopli talu põllumaad, aijamaad saawad sündsal wiisil oma headuse järgi pooleks mõõdetud ja on siis rendile andjal kumb taht poolt osa omale wõtta, peaks olema, et mõni maa tükk, mis süntsa pooles mõõta ei ole, wõiwad rendile andja ja rendile wõtja üttilist põldu teha, ja saak pooleks wõtta. Haina maad saawat, kas ütte tehtud, ehk tükki kaupa pooleks jaotud.

 3) Selle Kopli talu poole eest maksab Jõgi iga aasta /100 rubla/ üks sada rubla mis järgmisel wiisil peab ära makstud saama esimene pool 50 rub selle 2 aprillil 1908 a, teine pool 50 rub 2 octobril 1908 a ning nii edasi. Kui rendile wõtja terminis renti ära ei maksa, siis massab wiwituse % iga rubla eest 1 cop. kuu pealt nagu se % kredit kassa poolt saab wõetud.

4) Pealt selle paneb koha pidaja Jõgi kautsionis, nende  enese peale, wõetud koha semd mused, walla poole orjuse ja üle üldised maksude kohta, selle Kopli poole talu eest oma wiimne warandus ehk inwentarium, kelle sees olgu kõige wähem 1 hobune ja 4 suurt kari elajad ja ei tohi see warandus kellegi muu inimese oma olla ei ka teiste inimeste heaks ära müütud saada kui ennegi rendile andja wõla tasumise heaks - kui see peaks ette tulema.

5) Kui koha pidaja tulega hooletul kombel ümber käib siis wastutab tema kõige kahju eest mis sünnib, kõige oma warandusega.

6) Kõik õnnetused mis Jumalast lastakse, kui nimelt Tulekahju, räis, tõpra kool ehk sarnased kannab rentnik ainu üksi.

7. Õlgi hainu ega muud loojuste toitu ei tohi rentnik müüja ei ka wälja lainata, üle jäädawa hainad ja õled jääwad taluse tagasi ilma ühegi tasuta.

8) Kõik wallakiodu käigid tee sillutamine, kiriku ja Jaama maksud on rendile wõtjal pool osa maksa ja orjata wälja arwatud Ritterschafti maks (adra raha).

9) Rentnik Jõgi wõib iga aasta oma poole rendi maa peale (3) kolm wakkamaad kartohwlid maha panna, selle juure ainult (10) kümme koormat sõnnikud wälja wedada ja kolm (3) wakkamaad lina külida, mis rohkem teeb maksab iga wakkamaa eest (25) kakskümmend wiis rubla kahju tasu omanikule wälja.

10) Kõik üle üldised Kopli talu hooned saawad pooleks wõetud ja jääb rendile andjal eesõigus kumb poolt hoonid oma juures pruukida wõttab, ja annab rendile wõtja ses samasseiwa hoonet kätte, nagu wastu wõtnud on. Mille jauks isearaline laat saab tehtud.

11)  Rentnik saab iga aasta kütte  nõus ilm hinnata (2) kaks süld ühe archina pikkused põletis puud ja (2) kakas süld hagu mis isi  raiub ja kodu weab 6 jalalist sülda.

12) Rentnik külib iga aasta (4) neli wakkamad rükki mis hea seemnega ja õigel ajal peab külitud saama 15 augustist kuni 25 augustini peab lõppetud olema hea sõnnik ja heaste haritud maa peale.

13) Kesa peab ilm et tõugu senna peale wõib külida, kesä kuni 24 Junini üles küntud olema, kuni 25 Juulini kesa korratud see on iga aasta.

14) Kopli talu rükki külimis umbes 8 wakkamaad, ehk rohkem wõib olla, saawad rendile andja ja rendile wõtja poolt 1908 aastal suwel kõik ühte kokku põimetud ja pekstud, seeme jagu kõige päält igast rehest ära wõetud, mis järgi jääb pooleks mõdetud nenda sama ka õled ja haganat ühe wõrra kumgille, perast seda 1909 aastal põimab iga üks oma jagu mis külinud on ja nenda iga aasta edasi.

15) Rentnik ostab oma raha eest oma nelja (4) wakkamaa rükki külwi jauks 1 kott kondi jahu, kui eestulewal Jüripäewal 1909 aastal ära läheb ja seda rükki saaki ei sa põima, siis  massab rendile andja rendile wõtjale 1908 aastal küllitud kondi jahu wäärtust tagasi mis tol ajal hind on olnud.

16) Jakobi päewal 25 Juulil enne rendi aja lõppu, peab rendile andja ehk rendile wõtja poolt kohalise walla kohtu /poolt/ läbi üles-ütlemine sündima ei ole kumgi poolt seda tehtud siis jääb rendi lepping weel ühe aasta pääle edasi, nende sama tingimistega.

17) Edimatse rendi aastal on mõlematel rendi andjal ehk rendile wõtjal õigus walla kohtu läbi säädusliku täht ajal üles ütlemine kuulutada.

18) Wargust ei tohi ette tulla ei wõi ka rendile wõtja mitte oma juures kahtlasi isikuid pidada, peas see ette tulema, siis on lepping murtud ilma et kohus selle üle wõiks mõista sest et see nõnda leppitud. 

19) Kauba kinnituseks maksab rendile wõtja Jõgi tänasel leppingu alla kirjutamisel /25 rub/ kakskümmend wiis rub.  2 aprillil 1908 a edimatse pool rendi ette ära. 25 rub maksab 2 aprillil 1908 aastal.

J Traat  [allkiri]   Eduard Jõggi [allkiri]

Üks tuhat üheksa sada kaheksadamal aastal Jaanuari kuu kahekümne kolmandamal päewal on Krootuse wallakohus, Krootuse wallamajas eespool seiswad leppingud, mis talupojad Johan Mihkli p. Traat ja Edurd Gustawi p. Jõgi Krootuse wallast oma wahel teinud, kinnitanud, misjuures wallakohus tunnistab, et leppingu osalised kohtule isiklikult tutawad, et nendel seadus õigus aktisi teha ja et perast selle leppingu kuuldawalt ette lugemise, temale leppingule tõesti oma käega alla kirjutanud leppingu osalised Johan Traat ja Eduard Jõgi.

Eesistuja J Raig [allkiri]

Koht  J Traat [allkiri]

Koht K Rihm [allkiri]